1-08-9166/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-08-9166

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2011.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-08-9166 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming

Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer avalduse I.E-le

mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised

Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer (asukoht Karja 17 Haapsalu) Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu

Süüdimõistetu/võlgnik I.E (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2011.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik I.E Prokurör Svetlana Maripuu

1. Asendada I.E-le Pärnu Maakohtu 22.08.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-08-9166 mõistetud ja käesolevaks ajaks tasumata rahalise karistuse osa 399.99 eurot (6258.48 krooni) so 17 päevamäära üldkasuliku tööga 10 tundi, mis tuleb ära teha kahe (2) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata I.E üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-08-9166

2(3) 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu I.E hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja süüdimõistetu elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 22.08.2008.a. kohtuotsusega tunnistati I.E süüdi kuriteos KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära (30 x 350) so 10 500 krooni riigituludesse.

2. 2.03.2011.a. esitas kohtutäitur Tarvi Söömer Pärnu Maakohtule avalduse I.E-le karistuse asendamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 133/2008/1389 Pärnu Maakohtu

eelnimetatud otsuse alusel I.E suhtes rahalise karistuse sissenõudmiseks.

Käesolevaks ajaks on võlgnik määratud 10 500 kroonisest rahalisest karistusest tasunud kokku 271.08 eurot (4241.48 krooni). Täituri andmetel võlgnik ei oma vara, mille arvelt nõuet täita ja tal puudub sissetulek. Täitur palub ™S § 206 alusel otsustada rahatrahvi asendamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. I.E kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on osaliselt maksmata, kuna tal ei ole olnud võimalik väikese sissetuleku tõttu rahalist karistust tervenisti tasuda. I.E on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. 4.

Prokurör leiab, et I.E puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

1-08-9166

3(3)

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6).

Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu ei ole käesolevaks ajaks talle mõistetud

rahalise karistuse summat tervenisti tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine

põhjendatud. Kohus leiab aga, et I.E puhul ei ole rahalise karistuse asendamine

vangistusega võimalik, kuna karistuse asendamisel oleks vangistuse pikkuseks 5 päeva,

seadusest tulenev miinimumvangistuse pikkuseks on asendamisel aga 10 päeva. Seega asendab kohus rahalise karistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd.

I.E-le mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 399.99 eurot so 6258.48 krooni so 17 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 5 päeva. Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb süüdimõistetule määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 10 tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud ja määrab süüdimõistetu üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

R.Undrest kohtunik