3-23-1955/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuaril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1955

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 6. juuli 2023. a otsuse ja 17.

augusti 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Reelika Leetmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses tähemärkidega kaebaja ja tema raviarstide X, X, X ja

X nimed.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. veebruaril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 27. juunil 2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskus-

astme tuvastamise ning toetuste taotluse.

3-23-1955

2(9)

1.1. Töötukassa leidis 6. juuli 2023. a otsuses nr TVH/23/025926, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Otsuses tugines vastustaja tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ

ekspertarsti dr X 5. juulil 2023 koostatud arvamusele.

Kaebajal on kerged piirangud pikkade vahemaade kõndimisel ja kehaasendi säilitamisel.

Piirangute põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus. Käte valulikkuse

ja lihaspinge tõttu on kaebajal kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel. Kaebaja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise

infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Töötukassa leidis, et tuvastatud piirangud ei mõjuta

kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.

2. Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 17. augusti 2023. a vaideotsusega

nr VO/23/1943 rahuldamata.

2.1. Vaideotsuse järgi tuvastati kaebajal arvväärtusega 1 hinnatavad piirangud liikumise

valdkonnas eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes. Käelise

tegevuse valdkonnas tuvastati kaebajal arvväärtusega 1 hinnatav piirang asjade liigutamise

võtmetegevuse sooritamisel. Teistes võtmetegevustes kaebajal piiranguid ei tuvastatud. Võtme-

tegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei summeerita. Seega on kaebaja piirangute arvväärtuste summa

väiksem kui 4, mis tähendab, et töövõime vähenemist ei tuvastata (tervise- ja tööministri

7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 5).

2.2. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses uuesti kaebaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid, kuid jäi oma esialgse arvamuse juurde. Uusi otsust mõjutavaid tervise-

andmeid lisandunud ei ole. Juba 2022. a-l, kui kaebajal tuvastati käelise tegevuse piirangute

tõttu osaline töövõime, hindas ekspertarst kaebaja seisundi paranevaks. Kaebajal ei esine

TIS- is olemasolevate andmete põhjal vähemalt hinnangu andmise aja seisuga selliseid

probleeme, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.

2.3. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul ja kõik-

võimalikke töid, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Töö valikul on võimalik sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi vältida. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Kui kaebaja töövõime

edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad tervise-

andmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 6. juuli 2023. a

otsuse ja 17. augusti 2023. a vaideotsuse tühistada ning kohustada töötukassat tema töövõime

hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leiab, et Dorpat Tervis OÜ koostatud ekspertiis

pole pädev. Kaebaja meelest ei ole tegu mitte ekspertiisi, vaid pigem töötukassa tellimuse

täitmisega, mille eesmärgiks on hoida kokku hüvitistele tehtavaid kulutusi. Kaebaja soovib uut

ekspertiisi mõnelt teiselt pädevalt meditsiiniasutuselt.

4. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul

ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta leiab, et 5. juulil 2023 koostatud ekspertiis pole pädev ja

6. juuli 2023. a otsus ei ole õiguspärane. Vaidemenetluses vaatas töötukassa ekspertarst dr X

üle TTO ekspertarsti hinnangu, kaebaja taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja kõik kaebaja

esitatud lisadokumendid. Dr X nõustus TTO ekspertarsti seisukohaga. Dr X vaatas kaebaja

juhtumi üle ka kohtumenetluse raames ja koostas 16. oktoobril 2023 kokkuvõtliku seisukoha,

milles nõustub jätkuvalt TTO ekspertarsti hinnanguga.

4.1. Töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Inimese tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. See tähendab, et inimese tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) on

rakendatud vastavalt arsti ettekirjutustele. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on

3-23-1955

3(9)

oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Ekspertarstid on tutvunud kõigi

kaebaja viimase viie aasta terviseandmetega. Hinnangutes on esile toodud vaid need andmed,

millele on otseselt tuginetud.

4.2. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst dr X 28. juuni 2023. a

ja dr X 4. juuli 2023. a epikriisidele. Tuvastatud piirangute põhjuseks on põlveliigese struktuuri

kahjustus, mis tingib vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratuse.

4.3. Käelise tegevuse valdkonna piiranguid hinnates tugines TTO ekspertarst dr X 21. märtsi

2023. a ja dr X 12. juuli 2022. a epikriisidele. Kaebajal esineb kerge piirang esemete tõstmisel

ja kandmisel valulikkuse ja lihaspinge tõttu kätes. Piirang on põhjustatud lülisamba kaelaosa

struktuuri kahjustusest.

4.4. Töövõime hindamisel arvestatakse neid tegutsemispiiranguid, mida põhjustavad haigused,

mis on inimesel hindamise hetkel. Seejuures pole olulised vaid diagnoositud haigused, vaid

neist põhjustatud objektiivset kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Piiranguid

hinnatakse ravi foonil. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi

kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad

tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või

osaliselt takistatud. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö.

4.5. Töövõimet hindab tervishoiuteenuse osutaja, kellega vastustaja on selleks lepingu

sõlminud ja kes vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuetele. Ekspert-

arstid on läbinud töövõime hindamise koolituse, mille käigus saadakse teadmised õigusaktides

töövõime hindamisele sätestatud tingimuste ja töövõime hindamise metoodika rakendamiseks.

Koolituse lõpus sooritavad ekspertarstid eksami. TTO ekspertarst dr X vastab ekspertarstidele

esitatavatele tingimustele. Tal on kehtiv registreering tervishoiutöötajate riiklikus registris ja ta

töötab arstina. Ekspertarst on läbinud töövõime hindamise metoodika koolituse.

5. 18. oktoobril 2023 esitatud seisukohas juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja on

esitanud kohtule kaebaja digiloo andmed 12. septembri 2023. a seisuga, kuigi väidab, et

andmed on esitatud 12. oktoobri 2023. a seisuga. Seetõttu on puudu haiguslugu, milles kajastub

kaebaja viibimine Tartu Ülikooli kliinikumis 12. septembrist kuni 14. septembrini 2023 ja

sellest tulenev diagnoos. Töövõime hindamise asemel on hinnatud kaebaja teovõimet. Tegu on

väga erinevate hindamistega, millel on erinevad eesmärgid. Juhul, kui tehakse uus töövõime

hindamine, mille järel selgub, et kaebaja töövõime on vähenenud, palub kaebaja hüvitada talle

saamata jäänud töövõime toetuse.

6. 2. jaanuaril 2024 esitatud seisukohas leiab kaebaja, et ekspertiis on vastuolus tegeliku

olukorra ja digilooga. Ühte või kahte konkreetset probleemi pole võimalik esile tuua. Kaebaja

on pärast eelmist ekspertiisi olnud korduvalt liigeste ja jäsemete probleemidega arstide hoole

all ning käinud uuringutel. Alates 27. juunist 2023 on kaebaja olnud haiguslehel. On keeruline

mõista, kuidas saab teda selles olukorras täiesti tervenenuks lugeda. Kaebaja soovib endiselt

kehtiva ekspertiisi tühistamist ja uut ekspertiisi. Kaebaja palub õigusabikulude 930 eurot

hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime

hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul

kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa).

3-23-1955

4(9)

I Töövõime hindamise põhimõtted

8. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töö-

võime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi

tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.

9. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi

inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).

Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse

vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel

juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS

§ 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik

kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga

juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

10. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

11. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel

juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).

12. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega

üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust,

kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust

ning piirangute mõju igapäevategevustele.

13. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul,

kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga.

Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

II Kaebaja töövõime

14. Kaebaja taotluse kohta hinnangu andnud ekspertarstid leidsid, et TIS-is on kaebaja

tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime

hindamine. Töötukassa ekspertarst X märkis 16. oktoobril 2023 kohtumenetluse raames

koostatud hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 6), et viimase kuue kuu jooksul

enne töövõime hindamise taotluse esitamist on kaebaja kohta TIS-i lisatud järgmiste arstide

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

3-23-1955

5(9)

koostatud epikriisid: perearst dr X 20. jaanuar 2023, 6. märts 2023, 13. aprill 2023 ja 8. mai

2023; neuroloog dr X 21. märts 2023; uroloog dr X 17. mai 2023 ning pereõde X 16. juuni

2023.

15. Kaebaja selgitab, et vastustaja esitatud andmetest on puudu haiguslugu, milles kajastub

tema viibimine Tartu Ülikooli kliinikumis 12. septembrist kuni 14. septembrini 2023 ja talle

haiglas pandud diagnoos. Kohus selgitab, et hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende

tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2). Kaebaja pole põhjendanud, kuidas võis tema

haiglasse sattumine 2023. a septembris mõjutada töötukassa 6. juuli 2023. a otsuse ja 17. augusti

2023. a vaideotsuse õigsust. Samal põhjusel ei saa kohus arvestada sellega, et kaebaja on enda

sõnul pärast ekspertiisi tegemist korduvalt liigeste ja jäsemete probleemidega arstide hoole all

olnud ja uuringutel käinud. Ka asjaolu, et kaebaja on enda sõnul olnud alates 27. juunist 2023

haiguslehel, ei kinnita, et vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga, s.o 6. juulil 2023, oleks

kaebajal tulnud tuvastada pikaajaline tervisekahjustus ja sellest tingitud püsivalt töövõimet

vähendavad piirangud.

16. Töötukassa on varem (2. augustil 2022 tehtud eksperdihinnangu alusel, digitoimiku lk 203)

tuvastanud kaebajal osalise töövõime. Toona tuvastati kaebajal käelise tegevuse valdkonnas

käte sirutamise, asjade liigutamise ja käteosavuse võtmetegevustes mõõdukad piirangud

(arvväärtus 2), mille tingis kaela lülivaheketta täpsustamata haigusseisund. Kuna kaebaja

terviseandmed viitasid piirangute leevenemise võimalusele, tuvastati tal osaline töövõime üheks

aastaks. Ekspertarst järeldas kaebaja terviseandmete põhjal, et tema seisund on füsioteraapia ja

puhkuse andmisega juba paranenud ning regulaarse ravi puhul on võimalik, et kaebaja paraneb

kõnealusest haigusest täielikult.

17. Kohus selgitab vaidlustatud otsuste aluseks olnud 2023. a hinnangute vastavust õigusaktide

ja töövõime hindamise metoodika nõuetele.

Liikumise valdkond

18. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 1)

kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas järgmiselt:

18.1. Liikumine eri tasapindadel: „Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda. Kõnnin läbi valu, toas

natuke toetudes liigun. Kui pean üle kilomeetri kõndima, siis lihas läheb pingesse ja ei lõdvestu.

Kasutan kinesioteipe. Suvel läheb nahk villidega põletikku. Otsin spetsiaalset ortoosi. Kõige

halvema olukorra ajal ei saa kõndida ja kukun kokku. Enamasti on probleemid vasaku jalaga.

Sõltub sellest, kas olen enne midagi teinud või mitte. Talvel, kui kukun, siis tõmbab kõõlused

katki. Füüsilisi tegevusi ei tee. Palavusega tekib tugev väsimus ja olen voodis pikali. Väldin

treppe. Kõige hullem on trepist alla tulek, peab abistama. Võimalusel kasutan kaldteid. See on

selline korduv liigutus, mida tehes lähevad lihased jäigaks. Selleks, et saaksin seda teha, peaksin

seda tegema teotempoga, aga see ajakulu oleks meeletu.“

18.2. Ohutu ringiliikumine: „Tänaval suudan liikuda mõõdukate raskustega. Kiiresti kõndida

ei saa. Lihastes tekib pinge ja ootamatult võib jalg alt kaduda. Siseruumides saan ohutult

liikuda.“

18.3. Seismine ja istumine: „Suudan seistes või istudes valu või väsimust tundmata ühel kohal

olla vähem kui ühe tunni. Seista ühel kohal ei saa toetuda vasakule jalale, ei kannata rahutu

loomuse tõttu. Lihastes on pidevalt valu. Seistes pean toetuma. Teatris ei saa üle 30 minuti

istuda, jalad hakkavad valutama. Kodus ei suuda ühel kohal istuda. Kui on selline koht, kus

saan jalad ette lükata, siis on hea istuda. Pean kasutama automaatkäigukastiga autot, et saaksin

jalad sirutada ja neid liigutada. Istudes muudan kogu aeg asendit. Kehaasendeid suudan

vahetada suurte raskustega. Pean kätega toetuma, vasak jalg on väga valulik. Ei toeta end

3-23-1955

6(9)

vasakule jalale. Ei saa kükkasendis ja põlvili olla. Väldin kummardamist. Kõik korduvad

liigutused võivad tuua kaasa lihaste jäikuse. Asjade tõstmisel ja füüsilisel tööl vajan teise

inimese abi. Pean olema kogu aeg kinesioteibiga ja väga tihedalt. See aitab veidi, kuid on suur

rahaline kulu. Igapäevaselt on pereliikmed abiks. Magades asetan padja põlvele toeks.

Hommikuti on liigesed ja keha kange. Umbes 30 minutiga saab liikuma, kui teen teatud

harjutused ära.“

19. TTO ekspertarst leidis 5. juulil 2023 koostatud hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a

vastuse lisa 2) et kaebajal on eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtme-

tegevustes kerged piirangud. Ohutul ringiliikumisel arst piirangut ei tuvastanud.

20. Ekspertarsti hinnangu järgi on kaebajale pandud diagnoos M17.1 „Muud esmased

gonartroosid“. Kaebajale on tehtud uuring, mille järgi tal on algjärgus põlveliigese

kulumuslikud muutused. Hiljutine ägedam valu põlves tekkis 22. juunil 2023. Seda ei saa

lugeda püsivaks probleemiks. TIS-is ei ole andmeid väsimust põhjustada võiva haiguse kohta.

Ekspertarst tõi esile üldkirurg dr X 30. juuni 2023 epikriisi, milles oli märgitud: „Vasemal

liigeses efusiooni ei ole. Patella valutu. Liikuvus 0-5-100, ebastabiilsust ei ole. Tugev painutus

valulik. Valulikkus liigese med. küljel, enam sääre kondüüli projektsioonil.“

Ekspertarst järeldas, et kaebajal esineb kerge piirang pikkade vahemaade kõndimisel ja keha-

asendi säilitamisel. Piirangu põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus,

mis on tingitud põlveliigese struktuuri kahjustustest.

21. TTO ekspertarst vaatas vaidemenetluses kaebaja taotluse ja terviseandmed uuesti üle.

3. augusti 2023. a hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 5) tõdes arst et uusi

hinnangut mõjutavaid terviseandmeid lisandunud ei ole. Ekspertarst on hinnangu lahtrisse

„Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ lisanud perearsti dr X 27. juuni 2023. a epikriisi,

mille järgi kaebaja kurdab põlve paistetust ja valu alates 22. juunist. Ära on märgitud ka see, et

kaebajal on anamneesis kukkumine 13. märtsil 2023. Erakorralise meditsiini osakonda kaebaja

toona trauma tõttu minna ei soovinud vaid „pani põlvele teibid ning võtab regulaarselt

Diclofenaci või Ibumetini“.

22. Töötukassa ekspertarsti X hinnang kinnitab TTO ekspertarsti järeldusi.

22.1. Ekspertarst tõdeb, et kaebajal on olnud põlveliigeste traumasid (viimati märtsis 2023).

Ka on kaebajal põlveliigestes algav artroos. Kaebajal on tuvastatud liigeshiir, mis võib anda

perioodilisi vaevusi ja mida on soovitatud artroskoopiliselt eemaldada (dr X 4. juuli 2023. a

epikriis). Kaebajal on esinenud ka alaseljavalusid. Ortopeed on kaebajale määranud ortoosi.

Teisi liikumise abivahendeid kaebaja terviseandmete alusel ei kasuta. Kaebaja on saanud

regulaarset valuravi ja füsioteraapiat.

22.2. Ohutu ringiliikumise osas märgib dr X, et ortoosi kandmine kompenseerib kaebaja

põlveprobleeme. Terviseandmete järgi ei esine kaebajal pareese või selliseid tundehäireid

jalgades, mis põhjustaks püsivaid liikumispiiranguid.

22.3. Seismise ja istumise kohta märgib dr X, et piirangute hindamisel tuleb arvestada

asjaoluga, et asendit võib vahetada. Piirang on õigesti hinnatud kergeks, kuna kaebaja enda

selgituste järgi tekkivad tal vaevused 30-minutise istumise järel. Domineerib ühe põlveliigese

valu, subjektiivselt ka lihaspinge, kuid objektiivselt radikulaarset leidu ega pareese ei esine.

Puusaliigeste või lülisamba lumbosakraalosa haigusi ei ole kaebajal diagnoositud.

22.4. Töötukassa ekspertarst leidis kokkuvõttes, et piirangud, mida kaebajal diagnoositud

haigused põhjustavad, on ravi ja abivahendite kasutamise abil rahuldavalt kompenseeritud.

Seetõttu tuleb need hinnata kergeks. Soovitatud artroskoopiline lõikus võib liikumispiiranguid

ja vaevusi veelgi vähendada. Liikumispiirangu olemasolu tuleb kaebajal töökoha valikul

3-23-1955

7(9)

arvestada. Kaebajale ei sobi töö sundasendites ja ebatasastel pindadel, samuti pikkade vahe-

maade läbimist nõudvad ametid.

23. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid eksinud ei õigusnormide ega töövõime hindamise

metoodika vastu. Ekspertarst on analüüsinud hinnangu andmise ajaks kättesaadavaid tervise-

andmeid ja järeldanud nende põhjal, et kaebajal esinevad liikumise valdkonnas kerged

piirangud. Seega pole ekspertarstid kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid

liikumisraskusi eitanud, kuid on põhjendatult leidnud, et tuvastatud piirangud, mida hinnangu

andmise seisuga sai käsitada püsivatena, vastavad töövõime hindamise kontekstis kerge

piirangu määratlusele.

24. Ekspertarstid on tõdenud, et vahetult enne hinnangu andmist on kaebajal tekkinud

ägedamad põlvevalud. Seda, kas tegu oli püsiva või mööduva probleemiga, oli hinnangu

andmise aja seisuga aga vara öelda. Ekspertarstid leidsid, et haigusest tingitud piiranguid on

võimalik ravi ja abivahenditega tõenäoliselt kompenseerida. Eksperdid on õigesti arvestanud

seda, et töövõime vähenemise saab tuvastada alles siis, kui haigusest tingitud piirangud püsivad,

vaatamata kohasele ravile ja abivahendite kasutamisele. Kui pärast 2023. a suve on selgunud,

et kaebajal esinevad sellised tegutsemispiirangud, on tal võimalik oma taotleda töövõime uut

hindamist.

Käelise tegevuse valdkond

25. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid käelise

tegevuse valdkonnas järgmiselt:

25.1. Asjade liigutamine: „Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Akutrelli

kasutamisel tekib vibratsioon kätte. See tekitab kätte tugeva jäikuse. Pärast seda ei saa isegi

toitu suhu panna. Vibratsioon on mu lihastele kõige hullem. Ei saa muru trimmerdada, mootor-

saagi kasutada (käed kangestuvad). Füüsilise pingutuse korral käed värisevad. Suuri ja kergeid

esemeid suudan liigutada, kui tegutsen aeglaselt ja rahulikult.“

25.2. Käteosavus: „Käsi ja sõrmi kasutada ei saa. Arvutis kirja kirjutamine on keeruline,

esimese lause saan kirjutatud, kuid järgmise kirjutamisel sõrmelihased ei taastu ja

koordinatsioon kaob. Tahan vajutada ühte klahvi, kuid sõrm vajutab kõrvalolevat. Pean alati

kirja üle lugema ja vigu parandama. Saan seda teha 2–3 korda, siis on sõrme liigutamise lihas

kange. Nööpe kiiresti kinni panna ei saa, kõigeks peab olema aega. Kirjutada saan, aga tekib

jäikus ja tähed näevad välja nagu vanainimene oleks kirjutanud. Tähed on lopergused,

kandilised. Näpumotoorika ei tööta. Enam ma ise ei kirjuta, vajan sellega abi.“

26. TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangus, et kaebajal on kerge piirang asjade

liigutamise võtmetegevuse sooritamisel. Käteosavuse puhul ekspertarst piirangut ei tuvastanud.

Sellise hinnangu põhjuseks on asjaolu, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu diagnoose, mis

kaebaja vaevusi kinnitaksid. Ekspertarst tõi esile neuroloog dr X 21. märtsi 2023. a epikriisi:

„Kliiniliselt ei esine patsiendil tundlikkuse häireid. Jõud kõikide liigutuste osas väga hea.

Lihastoonus normaalne. k-P refl.-d vallanduvad külgühtlaselt. Ei ole patol. refl. Neuroloogilises

osas momendil kaela osas kindlasti pole ägenemist.“ Kaebajal on kerge piirang esemete

tõstmisel ja kandmisel käte valulikkuse ja lihaspinge tõttu. Piirangu tingivad lülisamba kaelaosa

struktuuri kahjustused. Arst leidis, et piiranguid on tõenäoliselt võimalik kompenseerida kohase

raviga.

27. Vaidemenetluses 3. augustil 2023 lisatud hinnangus nentis TTO ekspertarst, et uusi tervise-

andmeid lisandunud ei ole. Lisaks varasemale on esile toodud 2022. a juulist pärinev

reumatoloog dr X epikriis, millest ekspertarsti hinnangul liigesfunktsiooni piiratust ei selgu

„Esmane reumatoloogi konsultatsioon liigesevaluga ja -jäikusega patsiendil. Kaebab käsivarte

jäikust koormusel. On käinud neuroloogi juures, tehtud MRT kaelast, kus degeneratiivsed

3-23-1955

8(9)

muutused. Labakäte raadiol uuringul normileid. Analüüsides kusihape 513, kasutab allopurinoli

300 mg/p – selle foonil märkisväärne kusihappe tõus, ravi ei toimi. Vahetan ravi - febuxostat

80 mg/p, kardiaalseid vastunäidustusi ei ole. Mingit põletikulist reumaatilist haigust ei näe,

kaelavalu ei ole reumaatiline. Omalt poolt ma mingeid lisauuringuid ei planeeri ja reumatoloogi

jälgimist pt ei vaja. Soovitav taastusravi, ka nõelravi. Febuxostat 80 mg/p, allopurinol ära.“

28. Dr X tõdes 16. oktoobri 2023. a hinnangus järgmist.

28.1. Asjade liigutamisel esineb kaebajal TIS-i andmete põhjal aeg-ajalt valu ilma

neuroloogiliste ärajäämanähtudeta. Seetõttu on töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt

põhjendatud hinnata piirang kergeks.

28.2. Käteosavuse puhul esinevad küll korduvad subjektiivsed kaebused, kuid objektiivsed

terviseandmed sõrmede koordinatsioonihäireid ja püsivat ning töövõimet mõjutavat käte

värisemist ei kinnita. Seega on piirangu tuvastamata jätmine metoodika järgi põhjendatud.

28.3. Kokkuvõttes leidis dr X, et kaebajal ei esine käelises tegevuses püsivaid ja objektiivset

kinnitust leidnud tegutsemispiiranguid. Kaebajal esinevad subjektiivsed vaevused eelkõige

teatud asendites ja ülekoormuse puhul. Seda tuleb tal töökoha valikul arvestada. Valuravi

tõhustamise ja regulaarse taastusraviga on võimalik vaevusi vähendada ja säilitada olemas-

olevat funktsionaalset võimekust.

29. Kohus leiab, et ekspertarstide hinnangud vastavad õigusaktides ja töövõime hindamise

metoodikas kehtestatud nõuetele. Kaebajal on võimalik valida töökoht, kus tal tema enda sõnul

käte liikuvust eriti tugevasti mõjutavat vibratsiooni taluda ei tule. Kaebaja kirjeldatud

probleemid klaviatuuri kasutamisel võivad küll iseenesest tema valikuid töö leidmisel

märkimisväärselt kitsendada, kuid ekspertarstid ei ole leidnud nende probleemide kohta kaebaja

terviseandmetest kinnitust. Vajaduse korral tuleb kaebajal uuesti pere- või eriarsti poole

pöörduda. Kui kaebajal diagnoositakse haigus, mis kinnitab kirjeldatud probleemi esinemist, on

tal esmalt võimalik otsida probleemile leevendust ravi, sh taastusravi abil. Probleemi püsimise

korral saab seda arvestada kaebaja töövõime uuel hindamisel.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond

30. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teadvusel

püsimise võtmetegevuse juures järgmiselt: „Teadvusehäireid esineb igal kuul. Kui öösel tekib

kramp, siis ei tohi tõusta, võtab pildi eest, kukun pikali. Enne jaanipäeva oli kolm ööd järjest.

Millest tingitud on, ei oska öelda.“

31. TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangus, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS-ist kinnitust: terviseandmete järgi ei ole kaebajal teadvusekadu põhjustavaid

haigusi.

32. Dr X nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Dr X selgitas, et selle võtmetegevuse all

hinnatakse olukordi, kus igapäevaste tegevuste ohutut sooritamist ärkveloleku ajal takistavad

teadvusehäired või teadvuse kaotus. Teadvusehäirete episoode peavad kinnitama tervise-

andmed. Oluline on häirete esinemise sagedus. Selle võtmetegevuse piiranguid võivad

põhjustada näiteks krambid, aju verevarustuse häired või südame rütmihäired, epilepsia, hüpo-

ja hüperglükeemia. Pearinglus või uimasus ei liigitu teadvusehäire alla. Neid selles võtme-

tegevuses tegutsemispiirangu põhjusena ei arvestata.

33. Kohus leiab, et ekspertarstide hinnang vastab õigusaktide ja töövõime hindamise

metoodika nõuetele. Ei kaebaja enda kirjeldus ega tema terviseandmed anna alust järeldada, et

kaebajal esinevad teadvusel püsimisega seoses püsivalt töövõimet vähendavad probleemid.

3-23-1955

9(9)

Kokkuvõte

34. TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on (töövõime

hindamise metoodika tähenduses) kerge piirang pikkade vahemaade kõndimisel ja kehaasendi

säilitamisel. Selle põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus. Ka on

kaebajal kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel. Selle põhjuseks on käte valulikkus ja

lihaspinge. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid talle ei ole soovitatav raske füüsiline töö.

Töövõime toetamiseks on kaebajale vajalik taastusravi.

35. Dr X leidis 16. oktoobri 2023. a hinnangu kokkuvõttes, et kaebaja kroonilised tervise-

probleemid mõjutavad küll tema igapäevaelu, kuid ei takista töötamist. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töö-

võtteid ja -tingimusi saab vältida. Kaebajale ei sobi kestev raske füüsiline töö, samuti ei sobi

talle sundasendites tegutsemist nõudev töö.

36. Kuna ekspertarstid ei ole hinnanguid andes õigusaktide nõuete ega metoodika vastu

eksinud, ei ole kohtul alust arstide järeldustes kahelda. Arstid on hinnanud nimelt kaebaja töö-

võimet, mis hõlmab hinnangu andmist piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste

sooritamist. Arstid ei ole leidnud, et kaebajal terviseprobleeme ei esineks ja et ta oleks kõigist

oma haigustest täielikult tervenenud. See ei välista aga kaebaja töövõimeliseks lugemist. Kui

kaebajal on selliseid püsivaid terviseprobleeme, mis TIS-is ei kajastu, tuleb tal pöörduda nende

fikseerimiseks ja ravi saamiseks arstide poole. Kui haigustest põhjustatavad tegutsemis-

piirangud pole ravi või abivahenditega leevendatavad, saab kaebaja seejärel taotleda oma töö-

võime uut hindamist.

37. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kaebajalt menetluskulude välja-

mõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

38. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses

asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Et vähendada kaebaja isiku tuvastamise võimalust,

tuleb tähemärkidega asendada ka kaebajat ravinud arstide nimed (X, X, X, X).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/