2-22-10357/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10357

Kohtuasi

X (X) avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Monika Sulg

Puudutatud isikud:

1. Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksandra Bolšakova

2. C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres

Lusmägi

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna linna Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y 25.03.2023 määruskaebuses ja 07.07.2023 menetlusdokumendis

esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Võtta asja juurde

nimetatud menetlusdokumentide lisad – väljavõte C digiloost ja menetlusdokument

tsiviilasjas nr 2-23-6230.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus osas, milles maakohus määras

suhtlemise korra kohtumääruse jõustumisest järgmiselt: 1) laps on isaga kahel

nädalavahetusel kuus koos ööbimisega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1); 2)

lapse isal on õiguse olla lapsega jõulude ajal 2 päeva järjest koos (maakohtu

määruse resolutsiooni p 2.3); 3) lapse isal on õigus olla lapsega koolivaheaegadel

koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.4); 4) lapse isal on õigus olla lapsega

suvekuudel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5). Tühistatud osas teha uus

määrus, millega teha eeltoodud suhtlemise kord võimalikuks ühe aasta möödumisel

2-22-10357

käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrata, et kuni selle ajani on lapse isal

õigus lapsega kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella 10.00-st kuni kella

18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni.

3. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus resolutsiooni punktide 2.7, 2.8, 2.10

ja 2.11 osas, milles maakohus määras suhtlemise korra selliselt, et lapse vanem

võtab lapse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevale eelneval õhtul enda

juurde ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et laps on maakohtu

määruse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevadel päevasel ajal vanema

juures, arvestades ka lapse koolipäeva, huviringe ja trenni.

4. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

5. Määrata esialgse õiguskaitse korras suhtlemise kord käesoleva kohtumääruse

tegemisest kuni kohtumääruse jõustumiseni järgmiselt:

5.1. Xl on õigus lapse Cga kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella 10.00-st

kuni kella 18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni.

5.2. Punktis 5.1. nimetatud õiguskaitse abinõu kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon suhtlemise korra osas järgmiselt:

6.1. Rahuldada osaliselt lapse isa X avaldus lapse Cga suhtlemise korra

määramiseks ning määrata X ja lapse C suhtlemise kord alljärgnevalt:

6.1.1. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella

10.00-st kuni kella 18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni.

Lapse üleandmine toimub lapse kodus.

6.1.2. Ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest on lapse isal

õigus kohtuda lapsega punktis 6.1.1. määratud korra asemel järgmiselt:

6.1.2.1. laps viibib isaga iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul

kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapse üleandmine

toimub lapse kodus.

6.1.2.2. paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga.

Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga.

6.1.2.3. paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II

koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV

koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga.

6.1.2.4. Suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10

järjestikust päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad

kokku iga aasta 31. märtsiks. Vanemate vahelise kokkuleppe

puudumisel on laps emaga iga suvekuu viimasel kümnel päeval ja

isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.

6.1.3. Kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda,

korraldab lapse viimise ja toomise ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel

lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.

6.1.4. Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva suhtluskorra ajal. Vanem võib

tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse

sünnipäeva päeval.

6.1.5. Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps

emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps

isaga. Vanavanemate sünnipäeval on laps selle vanemaga, kelle vanemal

sünnipäev on. Vanem peab seejuures arvestama lapse koolipäeva, huviringi

ja trenniga.

6.1.6. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga.

6.1.7. Isa sünnipäeval, isa vanemate sünnipäeval ja isadepäeval toob lapse isa

lapse koju tagasi kell 18.00.

2-22-10357

6.1.8. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel. Vanemate

kokkuleppel võivad toimuda isa ja lapse täiendavad kohtumised.

6.2. Jätta lapse esindamise menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus riigi

kanda. Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi

kanda.

7. Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X

(lapse

isa)

esitas

15.07.2022

kohtule

avalduse

lapsega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus avalduses

määrata kindlaks lapsega Cga suhtlemiskord järgmiselt:

1) Kõikides suhtluskorra punktides arvestatakse lapse soovi ja lapse arvamust. Last ei sunnita

kummagi vanemaga aega viitma.

2) Vanem kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib,

et lapse koolitööd on tehtud. Juhul, kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib

osaleda, korraldab lapse viimise sinna ja toomise sealt ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel

lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.

3) Lapse alaline elukoht on ema juures.

4) Laps veedab isaga koos iga kuu paaris nädalavahetused alates reede õhtust kuni pühapäeva

õhtuni, kusjuures lapse isa läheb oma pojale alalisse elukohta järgi reede õhtul kell 18.00 ja viib

oma poja tagasi tema alalisse elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00.

5) Vaatamata nn regulaarsele suhtluskorrale veedab laps paarisaastatel (2022 jne) 23- 24.

detsembri emaga ja 25-26. detsembri isaga, paaritutel aastatel vastupidi (2023 jne).

6) Vaatamata nn regulaarsele suhtluskorraga veedab laps kummagi vanemaga koolivaheaegu

järgmiselt:

6.1)

paarisaastatel (2022 jne) veedab laps koolivaheajad isaga kolmekuninga päevast

(06.01.) kuni jaanipühade lõpuni (26.06) ja emaga 01.09. kuni kolmekuningapäevani

(06.01). Paaritutel (2023 jne) aastatel on vastupidi;

2-22-10357

6.2)

laps on suvel igas kuus vähemalt 10 järjestikust päeva emaga ja vähemalt kümme

järjestikust päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 31.

märtsiks. Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel on laps emaga iga suvekuu

viimasel kümnel päeval ja isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.

7) Vaatamata punktis 4 märgitud nn regulaarsele suhtluskorrale ja punktis 6.1 märgitud

koolivaheaegadele ja nendele langevatele pühadele, veedab laps kummagi vanema juures

pühasid ja tähtpäevi järgmiselt:

7.1)

kumbki vanem peab lapse sünnipäeva oma graafikujärgsel ajal. Vanem võib tulla teise

vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva õigel

kuupäeval;

7.2)

ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa

sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. Vanem, kelle

sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul

kell 20.00;

7.3)

Vanavanemate sünnipäeval võtab vanem, kelle emal või isal on sünnipäev, lapse

eelmisel õhtul kell 18.00 ja viib tagasi vanavanema sünnipäeva päeva õhtul kell 20.00;

7.4)

Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga;

7.5)

Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust

isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab tagasi ema koju isadepäeva õhtul

kell 20.00;

7.6)

Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse tema

kodust emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab tagasi isa koju

emadepäeva õhtul kell 20.00.

8) Kui lapsel on isa või ema juures viibimise ajal huvitegevusringid, trennid või sõprade

sünnipäevad, siis vastavalt see, kelle juures laps on, toob lapse.

9) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel.

10) Mõlemad vanemad võivad reisida lapsega välisriiki ajal, kui laps viibib graafiku järgselt

vanema juures. Välisreisidest tuleb teisele vanemale ette teatada esimesel võimalusel, aga

hiljemalt kolm nädalat enne reisi. Kuni 3 -päevasest reisist lähiriikidesse tuleb teisele vanemale

ette teatada ühe nädala.

11) Vanemate ja lapse kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka

muudel vanematele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse e-kirja või SMS teel.

2. Avaldaja (lapse isa) ja Y (lapse ema) kooselust sündis XX.XX.XXXX C (laps). Avaldaja ja

lapse ema vahelised suhted on keerulised ja kokkulepete saavutamine lapsega suhtlemiskorra

saavutamiseks on võimatu. Avaldajal ei ole olnud võimalik pikka aega pojaga regulaarselt

kohtuda. Viimati kohtus avaldaja pojaga 23.06.2022 kolm tundi, pikemaks ajaks lapse ema

lapsega avaldajal suhelda ei võimaldanud. Sarnane muster on väldanud pikka aega ja lapsega

pikemalt koos olemine on lapse ema tegevuse tõttu osutunud võimatuks. Põhjused, miks laps

2-22-10357

isaga kohtuda ei saa, on erinevad ning sageli on isal tunne, et ema põhjused on pahatahtlikud

ning teadlikult isa ja lapse suhet takistavad. Käeolevaks ajaks lapse ema enam avaldaja

telefonikõnedele ei vasta ja lapsega suhtlemine on muutunud võimatuks. Avaldaja elukoht on

peamiselt Soome Vabariigis ja Eestis on avaldaja üksnes nädalavahetustel. Seetõttu soovib

avaldaja reguleerida lapsega suhtlemise võimalusi vähemalt nädalavahetustel. Avaldaja palus

kohtul lähtuvalt isa poolt tehtud suhtlemiskorra tingimustest määrata suhtlemiskord oma

lapsega, kuivõrd lapse emaga vabatahtlikule kokkuleppele jõuda ei õnnestu.

Lapse ema seisukohad

3. Lapse ema ei nõustu lapse isa avalduses pakutud lapse ja isa suhtluskorraga. Lapse isa soovib

lapsega pikemaid kohtumisi, sh ööbimistega nädalavahetustel, koolivaheajal koos viibimine

jne, kuid lapse ema hinnangul ei ole see kooskõlas lapse huvidega.

4. Lapse ema ja isa elasid vabaabielus, mis lõppes umbes 4 aastat tagasi. Lapse isa viskas lapse

ema koos lapsega Soomes tänavale, mille tagajärjena nad olid sunnitud tulema tagasi Eestisse

elama. Esimesed paar aastat ei tahtnud lapse isa üldse last näha: ta ei käinud külas, ei aidanud,

kuigi käis sageli Eestis. Ta ei osalenud kuidagi lapse kasvatamises. Lapse ema palus abi, et

saada lapsele koht lasteaias, kuid lapse isa keeldus. Praegu on laps 7-aastane ja sellel sügisel,

õppeaasta alguses läks esimesse klassi. Kooliga oli samamoodi - lapse isa ütles, et lapse ema

peaks sellega ise tegelema. Iga lapse ema abipalve puhul lapse isa keeldus, põhjusel, et on

hõivatud või haige (arvatavasti alkoholist). Mõne aja pärast meenus lapse isale, et tal on poeg,

ja palus võimaldada temaga kohtumisi. Lapse ema lasi last näha, kui ta ei olnud hõivatud, vaid

alguses ainult tema juuresolekul (kuna lapse isa on tasakaalutu inimene). Lapse ja isa

kohtumised lõppesid alati sellega, et laps oli hüsteerias, nuttis ja karjus, et isa lahkuks, sest lapse

isa tõstis tema peale alati häält, solvas ja sõimas. Mõnikord lapse ema oli sunnitud lihtsalt lapse

isa enda kodust välja viskama, sest laps ütles talle hüsteerias, et ei taha teda enam näha. Lapse

isa ilmus kord 4 kuu jooksul ja kogu aeg see lõppes sama konfliktiga. Peale neid juhtumeid

keeldus laps ka telefoni teel temaga rääkimast. Lapse eelmise aasta sünnipäevaks tuli lapse isa

esimest korda kingitusega, muud ta kunagi ei ostnud. Kui laps ja isa hiljem mänguväljakule

läksid, kaotas lapse isa uuesti kannatuse ja hakkas karjuma, sõimama, haaras lapsel kõrist ja

ähvardas talt kingituse ära võtta. Lapsel tekkis hüsteeria sellisest isa käitumisest, laps nuttis ja

ütles jälle, et ei taha isa enam näha.

5. Lapse isa elab Soomes, Eestis tal pole korterit. Absurdne on last üürikorteritesse kaheks

päevaks ööbimistega viia, kus lapse jaoks pole midagi (lauda koduse töö tegemiseks, voodit,

tema riideid). Nädalavahetustel on lapsel vaja kooli koduseid ülesandeid teha, laps käib ka

ujumistrennis, last tuleb pesta jne. Isa ei teinud seda kunagi ja ei olnud sellest varem ka

huvitatud. Lapse ema pööras korduvalt lapse isa tähelepanu sellele, et lapsele tuleb ka midagi

söömiseks ette valmistada nädalavahetustel, kuid isa toidab last kohtumiste ajal tanklas või

Mcdonalds’is kord päevas. Samuti on lapse ema selle vastu, et laps veedaks ööd alkoholi

tarvitavate võõraste juures (lapse isa tuttavad, kelle juures ta ööbib, kui tuleb Eestisse). Kord

viis lapse isa lapse Valgasse, kus elavad tema ema ja isa, kuid kes samuti istuvad oma korteris

ja suitsetavad kodust lahkumata. Vanaisa on sageli joobes ja laps magas seal isaga samal

diivanil ning hingas sisse sigaretisuitsu. Last ei saa sinna viia, eriti kuna laps on allergiline.

6. Mitu korda tuli lapse isa kohtumistele lapsega alkoholi jääknähtudega ja tal oli nii halb olla,

et ta ise lahkus 5-10 minuti pärast. Lapse isal on alkoholisõltuvus, mille osas ta sai vastavat ravi

(kodeerimine). Lapse isalt on mitmel korral võetud ära juhiluba joobes juhtimise eest (ema

andmetel vähemalt 4 korda). Lapse isa süül juhtus avarii lapse juuresolekul. Lapse ema kardab

2-22-10357

last anda pikemaks ajavahemikuks sellisele inimesele, kes võib purjuspäi rooli taha istuda ja

kes on ka inimeste peksmise eest karistatud.

7. Peale isaga kohtumist on laps rahutu, öösel magab halvasti, karjub ja nutab unes. Kuna lapse

isa on närviline, siis igal kohtumisel karjub ta lapse peale ning sõimab teda. Pärast isaga

jalutuskäike jäi laps sageli haigeks. Kõik see juhtus seetõttu, et lapse isa ei tunne oma last ja

tema vajadusi. Viimane lapse ja isa kohtumine toimus 31.08.2022. Ka siis oli lapse isa

agressiivne. Kõige parem oleks, kui isa kohtumised lapsega toimuksid lapse ema juuresolekul,

kuna isa lapse eest ei hoolitse. Eriti oluline on see, et laps ise ei taha isaga kontakti luua. Last

ei saa sundida isaga suhtlema ja lapse ema näeb, kui ebaturvaline see võib olla. Lapse isa ei

osalenud lapse kasvatamises ega tea, kuidas oma lapse eest hoolitseda. Teda ei ole kunagi

huvitanud, kuidas tal lasteaias läheb. Lapse isa ei tunne oma last – kuidas ja millal teda toita,

kes on lapsel perearst, kus asuvad ja millised on lapsel trennid, mis koolis ja eelkoolis laps käis

jne. Lapse isa arusaama kohaselt tähendab lapse kasvatamine karjumist. Lapse isal ei jätku

kannatlikust lapsega suhelda ja osaleda lapse kasvatamises.

8. Lapse ema saab aru, et lapse elus peaks olema isa. Lapse ema näeb selleks võimaluse

nädalavahetustel üle nädala. Nii säilib ka emal võimalus veeta aega koos lapsega terve

nädalavahetuse. Nädalavahetustel on lapsel ujumistrennid, mis toimuvad laupäeviti kell 14.00

kuni 15.00 ja pühapäeviti kell 12.00 kuni 13.00. Seega oleks lapse isal võimalik lapsega kohtuda

pärast trenni ja lapse lõunat, 2-3 tunniks selliselt, et laps oleks kindlasti kell 20.00 juba kodus

tagasi, kuna kell 20.00 on laps juba reeglina voodis. Lapse ema on selle vastu, et isa ja lapse

kohtumised toimuksid ööbimistega. Käesoleval hetkel ei saa rääkida lapse ja isa pikematest

kohtumistest. Lapse isa avalduses pakutud lapse ja isa suhtluskorra graafik ei vasta lapse

huvidele ning on lapse jaoks kahjulik.

Teiste menetlusosaliste seisukohad

9. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse isa võiks kohtuda lapsega igal

teisel nädalavahetusel, võttes lapse tema kodust laupäeval ja pühapäeval ajavahemikul kella 12-

st 18-ni ning tuues tähtaja lõppedes sinna tagasi. Sellise korra puhul saab laps veeta ühe

nädalavahetuse vahelduvalt ka emaga. Selline kord võiks lõppeda sellel aastal ja uuel aastal,

kui laps on isaga harjunud, võiks laps isaga kohtuda väljapakutud viisil üle nädala

nädalavahetuseti.

10. Tallinna linna arvamuse kohaselt on lapse isa avaldus suhtlemiskorra kindlaks määramiseks

põhjendatud. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et lapsele on

isaga kokkusaamised olulised, laps peab saama takistusteta suhelda ka oma lahus elava

vanemaga. Lapsega kooselav vanem peab andma teisele vanemale samuti võimaluse otseseks

ning isiklikuks kontaktiks oma lapsega.

11. Valga Vallavalitsuse seisukoha kohaselt elavad XXX aadressil X vanemad. Korteris on

lapsele sobivad viibimis-ja elamistingimused. Vanavanemate sõnul on lapselaps koos isaga

käinud nende juures 7 aasta jooksul umbes 3 korda. Viimati oli lapselaps koos isaga Valgas

nende korteris 2022. a suvel ja viibis seal 3 päeva.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas osaliselt lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks.

Maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra alljärgnevalt:

2-22-10357

-

Laps viibib isa juures (Tallinnas asuvas hotellis või Tallinnas isa üüritud korteris või

Viljandis vanavanemate juures) iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul kella

18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Lapse üleandmine toimub lapse kodus.

-

Kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, korraldab lapse

viimise ja toomise ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures

laps suhtluskorra kohaselt on.

-

Paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel

viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga.

-

Paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga.

Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga.

-

Suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva

isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 31. märtsiks.

Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel on laps emaga iga suvekuu viimasel kümnel

päeval ja isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.

-

Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva suhtluskorra ajal. Vanem võib tulla teise vanema

juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva päeval.

-

Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa

sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. Vanem, kelle

sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul

kell 20.00.

-

Vanavanemate sünnipäeval võtab vanem, kelle emal või isal on sünnipäev, lapse

sünnipäeva eelsel õhtul kell 18.00 ja viib lapse tagasi järgmisel päeval kell 20.00.

-

Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga.

-

Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust

isadepäeva eelsel õhtul kell 18.00 ja viib tagasi koju isadepäeva õhtul kell 20.00.

-

Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse isa juurest

emadepäeva eelsel õhtul kell 18.00.

-

Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel.

-

Vanemate kokkuleppel võivad toimuda isa ja lapse täiendavad kohtumised.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.

13. Suhtlemise kord peab olema määratletud selgelt, lühidalt ja lihtsalt ning teiseks olema

täidetav. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate

huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi

põhiselt asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust.

Avalduse nõue sisaldab sätteid, mida ei ole suhtluskorra vaidluses kohtul õiguslikult võimalik

rahuldada (hooldusõiguse küsimus). Suhtluskorra määratlemisel peavad olema välistatud

2-22-10357

kokkuleppimiskohustusega sätted. Samuti ei ole kohtumäärusega õigusliku sisutuse tõttu mõtet

„anda“ vanematele õigusi ega panna neile kohustusi, mis tulenevad seadusest.

14. Karistusregistri andmetel puudub lapse isal kehtiv karistus. Politsei-ja Piirivalveameti

andmetel ei ole lapse isa Karistusregistrisse kantud. Lapse isa oli kahtlustatav/süüdistatav

kriminaalmenetluses 10 ja rohkem aastat tagasi. Kohus ei ole tuvastanud, et isa ja lapse

koosveedetud ajal oleks isa lapse suhtes vägivalda kasutanud või muul viisil lapsele ohtlik

olnud. Seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Asja

materjalidest nähtub vanemate negatiivne suhtumine teineteise suhtes, kuid tõendite pinnalt ei

saa teha tõsikindlat järeldust vanemate vahelise tõsise füüsilise vägivalla esinemise väite kohta.

15. Eelduslikult saab igat lapsevanemat pidada võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest

igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid põhjusi,

mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele. Isegi kui oleks

võimalik tuvastada, et vanematel on oluliselt erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad

kasvatuse küsimustes, ei tähenda see, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus

puudub. Kohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema väidetavalt oluliselt paremate

oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Seda enam, et praeguses asjas ei ole isale

sisuliselt võimaldatudki oma oskusi praktiseerida ja arendada, kuna isa kohtumised lapsega on

olnud lühiajalised.

16. Kohus ei pidanud võimalikuks jätta isaga kohtumiste üle otsustamine 7-aastase lapse kanda.

Isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole regulaarselt suhelnud, on

tõhusaim viis vanema ja lapse suhete taastamiseks ja hoidmiseks, lahuselava vanemaga kontakti

suurendamine. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et lapse üleandmine sujuks

tõrgeteta ja liigsete emotsioonideta. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama silmas

lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks

kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda.

Määruskaebus

17. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse 28.11.2023 täpsustuse

kohaselt muuta maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt:

-

Lõpetada lapse isa suhtlusõiguse teostamine lapse suhtes kuni lapse täisealiseks

saamiseni;

-

Alternatiivselt piirata lapse isa suhtlusõigust lapsega kuni lapse täisealiseks saamiseni,

võimaldades lapse isal suhelda lapsega vaid lapse emaga eelnevalt kokku lepitud

aegadel ja kohas ning lapse ema juuresolekul;

-

Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et temal ei ole võimalik olemasolevate

materjalide põhjal teha asjas uut lahendit, tühistada määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

18. Kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele. On arusaadav, et lapse

kasvatamisest peaksid osa võtma mõlemad vanemad. Kuid käesoleva vaidluse lahendamisel on

äärmiselt oluline see, et tuleb võtta arvesse poolte eelnevat kogemust lapse kasvatamisel.

Nimelt seda, et aastaid isa absoluutselt ei võtnud osa lapse kasvatamisest, ei hoolitsenud lapse

eest (ei toitnud last, ei pesnud, ei teinud lapsega koolitunde, ei viinud trenni, ei ravinud jne).

Selline olukord ei võimalda lapse isale pikaks ajaks täielikult last üle anda ööbimisega hotellis

2-22-10357

või üürikorteris. See võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi, mis mõjutavad lapse vaimset

arengut. Laps on emasse kiindunud, kuna kogu lapse elu ehk eelneva perioodi jooksul lapse

arendamise ja kasvatamisega tegeles ainult ema.

19. Hotellitube ja ööpäevaseks üürimiseks mõeldud üürikortereid ei loeta kohtadeks, kus lapsel

on oma nurk, st mänguasjad, eakohased raamatud, õppimiskoht koolitunde tegemiseks, toit,

isiklik magamiskoht jne. Lapsel on allergia (loomade, toimu ja muude ainete osas). Laps võtab

püsivalt ravimeid. Üürikorterites ja hotellides on enamuses osas tolmune ning seal võisid

eelnevalt olla koerad, kassid ning kasutatud agressiivset kodukeemiat.

20. Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.3.-2.10 ei ole kohus kindlaks määranud lapse isa

ja lapse kohtumise/ koos ajaveetmise kohta. Samuti määras kohus lapse ja isa kohtumised kohe

koos ööbimistega ilma igasuguse ülemineku perioodita (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.1,

2.3-2.5, 2.7-2.8, 2.10). Lapsele õigusabi korras määratud esindaja oma kirjalikus arvamuses

tegi lapsega suhtlemisest järeldused, et lapsel on vaja harjuda ja vaadata, kuidas isa ja lapse

suhtlus areneb. Selleks oli soovitatav kaaluda jalutuskäike ja väiksemaid koosolemisi. Kohus

ei võtnud antud asjaolu arvesse. Poolte ärakuulamisel toodud info kohaselt kohtus lapse isa

lapsega alates septembrist 2022 kuni jaanuarini 2023 vaid ühel korral, mis ei viita sellele, et

laps on valmis pikemateks kohtumisteks isaga.

21. Lapsele on isaga koosolemine suur stress, sest ta pole isaga harjunud ja kardab teda väga,

ei taha temaga koos olla ja nutab, sest isa kohtleb teda agressiivsete meetoditega. Vältimaks

selliseid juhtumeid ja isa mitte päris õiget suhtumist lapsesse, mis mõjub lapsele hävitavalt, ei

oleks ööbimised lapse huvides. Lapse ema on seisukohal, et kohus ei arvestanud sisuliselt tema

poolt toodud faktiliste asjaoludega. Lapse jätmine isaga ööbimistega pole lapsele ohutu.

22. Põhjendatud ei ole lapse tagasi toomine kell 20.00 (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.7, 2.8,

2.10). Laps läheb juba magama kell 20.00. Arvestades lapse päevakava, tuleb laps tagastada

hiljemalt kell 18.00, et ta jõuaks süüa, pesta ja kooliks valmistuda.

23. Laps käib koolis, kuid kohtumäärusest tulenevalt peaks laps veetma lapse isaga isa

sünnipäeva/vanavanemate sünnipäevad (kohtumääruse p-d 2.7-2.8). Kui tegemist on

koolipäevaga, ei ole õigustatud kooli pooleli jätmine ja lapse andmine isale tema graafikujärgsel

päeval üksnes sünnipäevade põhjusel.

24. Vajadust ei ole reguleerida lapse ja ema suhtluskorda (kohtumääruse p 2.5), kuna

kohtumenetluses oli lapse isa avaldus lapse ja isa suhtluskorra määramiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

25. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Lapse ema selgitus, et laps ei tunne oma isa, on ebaõige. Laps on enne käesoleva

kohtuasja algatamist isaga suhelnud. Lapse ema lihtsalt otsustas mingil ajahetkel, et laps ei

peaks isaga suhtlema ja tegi kõik endast oleneva, et lapse isa ei saaks lapsega suhelda. Selline

suhtlemiskord võimaldab lapsel ja lapse isal ühiseid tegevusi teha ja koos otsustada, mida koos

teha. Selline suhtluskord on igakülgselt lapse huvides ja tagab nii lapsele kui ka lapse isale

lähedaste suhete säilimise. Lapse ema seisukoha järgi peaks laps viibima üksnes sellistes

kohtades, kus ei ole tolmu, loomi ja teisi lapsele allergia tekitajaid. Arusaamatuks jääb, kuidas

laps saab käia koolis, kauplustes, külas jne, kui igal pool on erinevaid allergeene. Täiesti

usutamatuna tundub, et lapse koolis on kogu koolikeskkond steriilne. Kui laps võtab ravimit

allergiliste reaktsioonide vastu, siis puuduvad takistused isa ja lapse majutuskohtade valikul.

2-22-10357

Lapse ema seisukoht, et lapse isa on lapse suhtes agressiivne, ei ole õige. Lapse ema on

seisukohal, et laps ei soovi oma isaga suhelda. Pigem on küsimus selles, et lapse ema ei soovi,

et laps oma isaga suhtleks ning manipuleerib lapsega kõikvõimalikel viisidel. Paaril-kolmel

korral aastas kell 20.00 koju jõudmine ei ole kuidagi lapse huve kahjustav, vaid võimaldab

lapsel oma perekonna liikmetega säilitada lähedased suhted. Lapse ema ei ole toonud välja

ühtegi asjaolu, mis võiks kahjustada last ajal, mil laps oma isaga suhtleb ja koos aega veedab.

26. Lapsele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuid

parandada tuleks resolutsiooni punkti 2.1, kuna tegelikult elavad lapse isa vanemad Valgas

mitte Viljandis. Koolilapsena on laps olnud paratamatult sunnitud suhtlema võõraste

inimestega. Kohtumenetlus on väldanud juba seitse kuud ja selle aja vältel oli lapsel võimalus

isaga suhelda, mistõttu ei ole üleminekuperioodi kehtestamine vajalik. Koolilapse

tagasitoomine kell 20.00 toimub üksnes mõnel korral aastas ja seda ei ole vaja muuta, sest

suhtlemise kord kehtestatakse lapse tulevikku silmaspidavalt kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hotell ja üürikorter on ainuvõimalik lahendus olukorras, kus lapse isa elab Soomes.

27. Tallinna linn toetab määruskaebust ja leiab, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega.

03.04.2023 toimus vestlus lapsega, millest selgus, et ta ei ole näinud ega suhelnud oma isaga

alates augustist 2022. Vestlusest lapsega selgus, et ta ei soovi suhelda isaga koos ööbimistega,

kuna kardab, et isa hakkab jälle tema peale karjuma või teda lööma. Lapse sõnul on isa väga

impulsiivne ning iga vale liigutuse peale karjub või kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Lapse

sõnul puudub tal kontakt oma isapoolsete vanavanematega ja vanavanemad omakorda ei ole ka

lapse vastu huvi tundnud. Lapse isal tuleb läbida vanemlusprogramm „Hoolivad isad“, mis on

loodud selleks, et senisest enam ja paremini kaasata isasid laste kasvatamisse ning seeläbi

tagada oma laste turvalisus ja heaolu. Kohtumised lapsega peavad olema esialgu kaks korda

kuus ööbimiseta. Kohtumised võiksid toimuda mänguväljakul või mängutoas. Kui laps harjub

sellega, et tal on isa ja tekib hea kontakt isaga, siis võib lapse isa võtta lapse ööbimisega enda

juurde, kuid selleks peavad olema vastavad tingimused.

Menetluse edasine käik

28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

29. Lapse ema esitas 07.07.2023 menetlusdokumendi koos taotlusega täiendava tõendi

vastuvõtmiseks. Lapse isal puudub töökoht ja lapse isa on töötu vähemalt juba kaks aastat, tal

on laenukohustused ja võlgnevus kommunaalkulude eest. Sellest tulenevalt on ilmselge, et

lapse isal ei ole plaanis üürida korterit või maksta hotelli eest lapsega kohtumistel, vaid ööbida

oma sõprade juures.

30. Lapse ema esitas 29.11.2023 seisukoha, milles teatab, et alates juulist kuni novembrini

2023, st viimase 5 kuu jooksul kohtus lapse isa lapsega vaid ühe korra. Lapse ema ei olnud

sellele vastu ning lapse ja isa kohtumine kestis ühe tunni. Lapse isa tõi lapse tagasi koju, laps

nuttis ning karjus, et ei soovi enam isaga kohtuda, kuna isa haaras tal valusalt kehast. Sama

ajavahemiku jooksul lapse isa helistas lapsele vaid kaks korda. Laps võttis telefoni vastu ning

ütles isale, et ei soovi temaga rääkida ega kohtuda. Tänasest olukorrast on näha, et laps ei ole

valmis ja kategooriliselt ei soovi isaga kohtuda reedest pühapäevani, seejuures ööbimistega.

31. Lapsele määratud esindaja leiab 30.11.2023 seisukohas jääb esindaja endisele seisukohale,

et kohtumäärus on lapse huve arvestav.

2-22-10357

32. Tallinna linn jääb oma 05.12.2023 seisukohas varasemale seisukohale. Lapse isa kohtub

lapsega väga harva ning lapse isa ei ole võimeline suhtlusgraafikut täitma. Lapse ja isa vahel

puudub lähedane suhe ja laps on isast võõrandunud. Lapse ja isa suhete taastamiseks võiks

korraldada kohtumised Tallinna Perekeskuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistamisele osas, milles maakohus määras

suhtlemise korra koheselt kohtumääruse jõustumisel selliselt, et laps on isaga kahel

nädalavahetusel kuus koos ööbimisega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1) ning osas,

milles maakohus määras lapse isale õiguse olla lapsega jõulude ajal 2 päeva järjest koos

(maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3) ning koolivaheaegadel (maakohtu määruse

resolutsiooni p 2.4) ja suvekuudel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5).

Ringkonnakohus teeb sellise suhtlemise korra võimalikuks ühe aasta möödumisel käesoleva

kohtumääruse jõustumisest ning määrab, et kuni selle ajani on lapse isal õigus lapsega kohtuda

kahel nädalavahetusel kuus päevasel ajal kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni. Samuti määrab

ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras sellise päevase suhtlemise korra viivitamatult

kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse jõustumiseni. Lisaks tühistab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud suhtlemise korra osas,

milles lapse vanem võtab lapse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevale eelneval

õhtul enda juurde. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

34. Esmalt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Lapse ema esitas 25.03.2023

määruskaebuses ja 07.07.2023 menetlusdokumendis taotlused dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks ja palub võtta asja juurde nimetatud menetlusdokumentide lisad – väljavõte

lapse digiloost ja menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-23-6230. Lapse ema soovib lapse

digilooga tõendada, et lapsel esineb allergia, mis takistab tal ööbimast hotellides ja

üürikorterites. Menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-23-6230 soovib lapse ema tõendada, et

lapse isa on töötu ja majanduslikult halva olukorra tõttu ei suuda täita lapsega suhtlemise korda

(üürida korterit või võtta hotellituba). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab täiendavad tõendid

vastu, kuna tegemist on asjakohaste tõenditega.

35. Lapse isa esitas avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja vanemad

vaidlevad käesolevas asjas eelkõige selle üle, kas lapse huvides on anda lapse isale õigus

lapsega suhtlemiseks koos ööbimistega. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul

teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning

kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb

kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada.

Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära

kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide

asjaolude

kaalumise

põhjal

seisukoha.

Kõrgema

astme

kohus

saab

maakohtu

kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Lapse ema ei ole nõus maakohtu poolt määratud

suhtlemise korraga ja tema põhiline vastuväide seisneb selles, et maakohus ei ole arvestanud

lapse huvidega. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et maakohus ei ole resolutsiooni punktis

2.1. kohaldatud suhtlemise korra osas (laps viibib isa juures (Tallinnas asuvas hotellis või

2-22-10357

Tallinnas isa üüritud korteris või Viljandis vanavanemate juures) iga kuu paarisnädala

nädalavahetusel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni) kaalutlusõigust

kohaselt teostanud ega arvestanud lapse huvidega. Maakohus on põhjendanud sellise

suhtlemise korra määramist sellega, et eelduslikult on iga lapsevanem võimeline lapse eest

hoolitsema ja kohus ei saa isaga kohtumiste üle otsustamisel lähtuda üksnes 7-aastase lapse

arvamusest. Ringkonnakohtu hinnangul on selline põhjendus esiteks ebapiisav ja teiseks ei ole

maakohus arvesse võtnud konkreetse vaidluse asjaolusid.

36. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1

järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii

vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus küll arvestanud lapse isa õigusega lapsega kohtuda, kuid on jätnud

seejuures arvestamata asjaolud, et lapse isa on lapsega kohtunud vaid väga vähestel kordadel

ilma ööbimiseta (lapse ema ja eestkosteasutuse väitel poole aasta jooksul ühe korra ja sedagi

üksnes tund aega) ning lapse isal puuduvad kogemused lapse kasvatamisel ja tema eest

hoolitsemisel. Maakohtu määratud suhtlemise kord, mille kohaselt lapse isa saab lapsega olla

koos kaks korda kuus terve nädalavahetuse (2 päeva ja 2 ööd), ei arvesta sellega, et laps on

elanud põhiliselt koos emaga, ema on tema eest hoolitsenud ja laps on emasse kiindunud.

Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et lapse isa on enda käitumisega (argessiivsed

kasvatusmeetodid ja karjumine lapse peale) põhjustanud lapses vastumeelsuse isaga kohtumiste

osas. Ehkki suhtlemise korra kindlaksmääramisel ei saa ainumääravaks pidada lapse tahet, siis

ei saa lapse arvamust suhtlemise korra määramisel ka tervikuna kõrvale jätta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa antud olukorras pidada põhjendatuks ja lapse huvides olevaks lapse isa

viibimist lapsega mitu päeva ja ööd järjest. Selline järsk üleminek kohtumistelt ühest korrast

poole aasta jooksul kahele korrale kuus terve nädalavahetuse ulatuses, ei ole lapse

emotsionaalsele seisundile hea, eriti arvestades lapse isa käitumist lapsega. Sellele on viidanud

oma arvamustes põhjendatult ka eestkosteasutus. Ringkonnakohus muudab eeltoodu tõttu

lapsega ööbimiste osas maakohtu määruse resolutsiooni.

37. Ringkonnakohus ei nõustu aga lapse ema määruskaebuses esitatud taotlusega jätta lapse isa

poolsed lapsega kohtumised kuni lapse täisealiseks saamiseni üldse ära. PKS § 143 lg 1 kohaselt

on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus

suhelda lapsega isiklikult. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda ja tema elus osaleda ning kohus

peab hea seisma selle eest, et lapse ja vanema suhted taastuksid. Lapse ema soovi arvestamisel

võõranduks laps isast aga täielikult ja seda suhet oleks hiljem veel raskem taastada. Mida vähem

isa lapsega koos viibib, seda vähem omandab isa oskusi lapsega tegelemiseks ja lapse

hooldamiseks. Seega on võimalikult sagedasem suhtlemine lapsega aluseks ka sellele, et isal

on paremad võimed lapse eest hoolitsemisel.

38. Alternatiivselt on lapse ema leidnud, et lapse isa suhtlemist lapsega tuleks piirata kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Eestkosteasutus on asunud seisukohale, et lapse ja isa kohtumised

peaksid esialgu olema kaks korda kuus ööbimiseta ning alles hiljem, kui laps ja isa saavutavad

parema kontakti, võib laps jääda isa juurde ööbima. Ringkonnakohus nõustub sellega, et esialgu

on lapse huvides määrata suhtlemise kord selliselt, et lapse isa kohtub lapsega päevasel ajal

kahel nädalavahetusel kuus – paarisnädala laupäeval ja pühapäeval (mõlemal päeval kella

10.00-st kuni kella 18.00-ni), arvestades seejuures lapse päevakava, huviringe ja trenniaegasid.

Nii laupäeval kui ka pühapäeval suhtlemise korra määramine annab lapse isale võimaluse

paindlikumalt arvestada Soomest tulekuga ja Eestis viibimisega. Seejuures ei pea

2-22-10357

ringkonnakohus vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, vaid see jääb lapse isa

otsustada. Arvestada tuleb siiski sellega, et kohtumiste koht peab lapse jaoks olema sobiv

(välistatud peab olema alkoholi tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul).

Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et arvestades lapse päevakava, tuleb laps koju tagasi

tuua hiljemalt kell 18.00, et laps jõuaks kooliks valmistuda, süüa, pesta ja magama minekuks

valmis sättida.

39. TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel

või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Kohus

saab reguleerida vanema ja lapse õigussuhet, eelkõige vanema ja lapse suhtlemise korda

kohtumenetluse ajaks (PKS § 143 lg-d 21 ja 5). Abinõu võib koormata kõiki menetlusosalisi

üksnes määral, mida võib pidada lapse huve ja kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks,

hoidmaks ära lapse heaolu kahjustamist (§ 378 lg 4) (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15,

p 35). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud punktis 38 märgitud päevaste kohtumiste koheseks

rakendamiseks tuleb nimetatud kord käesolevas asjas kohtu omal algatusel määrata

kohtumenetluse ajaks kuni määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitsena. Ringkonnakohtu

hinnangul ei koorma see menetlusosalisi ülemääraselt ning arvestab lapse isa ja lapse huvisid.

Lapse isal on õigus ja kohustus lapsega kohtuda (PKS § 143 lg 1) ning kohustus lapse eest

hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Selleks, et lapse isa saaks enda õigusi ja kohustusi täita, tuleb talle

lapsega kohtumised tagada koheselt. See on ka lapse enda huvides, kuna võimaldab lapsel

tasapisi, enne pikaajalisi kohtumisi, isaga harjuda ja väldib lapse edasist isast võõrandumist.

TsMS § 551 lg 2 kohaselt peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist

küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest

tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Ringkonnakohus ei pea antud juhul

vajalikuks Tallinna linna seisukohta täiendavalt küsida, kuna Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu) on juba avaldanud arvamust ja on korduvalt leidnud, et lapse kohtumised isaga

peavad esialgu toimuma ööbimiseta (tl 137 ja tl 163).

TsMS § 551 lg 1 järgi tehtav esialgse õiguskaitse rakendamise määrus kuulub § 467 lg 5 järgi

viivitamatule täitmisele.

40. Kolleegium selgitab, et kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või

selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal

algatusel (PKS § 143 lg 5) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 20). Ehkki lapse ema

alternatiivset suhtlemise korra avaldust ei esitanud, saab kohus omal algatusel määrata

suhtlemise korra selliselt, et lapse isa saab lapsega kohtuda ka pikemaajaliselt, kuid

üleminekuajaga, milleks on 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. Ringkonnakohtu

hinnangul võiks regulaarselt lapsega 2 korda kuus koosolemise järgselt lapse ja isa suhe ühe

aastaga taastuda selliselt, et laps saab isaga koos olla ka pikemalt (sealhulgas öösiti). Lapsega

koos pikemajaliselt koosviibimine annab lapse isale võimaluse last paremini tundma õppida ja

lapsele samamoodi isaga harjuda. Koheselt pole see aga võimalik, kuna laps kardab isa ja lapse

isa käitumismaneerid pole kohased lapse eest hoolitsemisel. Ringkonnakohus leiab, et

käesolevas määruses toodud suhtluskorra ja soovituste järgimisel lapse isa poolt on võimalik,

et lapse isa käitumine paraneb ja tekib lapse usaldus isa suhtes.

41. Maakohus määras resolutsiooni punktis 2.3, et paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga

ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga.

Samuti määras maakohus resolutsiooni punktis 2.4, et paarisaastatel viibib laps III ja IV

koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV

2-22-10357

koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga. Resolutsiooni punktis 2.5 määras maakohus,

et suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva isaga.

Tulenevalt sellest, et lapse isale ei ole lapse huvides võimalik anda õigust lapsega pikaajalisteks

kohtumisteks koheselt, tuleb ka nende maakohtu määruse resolutsiooni punktide osas määrata,

et need kohalduvad ühe aasta möödumisel kohtumääruse jõustumisest.

42. Samuti nagu päevaste kohtumiste puhul, ei pea ringkonnakohus ka hilisemate

pikaajalisemate kohtumiste puhul vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, kuna see

annab lapse isale suurema valiku ööbimiskoha valikul, kuid endiselt tuleb arvestada sellega, et

kohtumiste ja ööbimise koht peab lapse jaoks olema sobiv (välistatud peab olema alkoholi

tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul).

43. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse isa raske majanduslik seisund mõjutaks

suhtlemise korra määramist. See, milline on lapse isa majanduslik olukord aasta pärast, pole

hetkel teada ja pealegi ei võta see lapse isalt ära õigust lapsega kohtuda.

44. Määruskaebuse lisana esitatud lapse digiloo kohaselt on lapsel allergia tolmulestade ja

kassikarvade vastu (tl 127-129). Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kõik hotellitoad ja

üürikorterid oleksid kindlasti tolmused ja põhjustaksid lapsel allergiahoogu. Nähtuvalt lapse

ema seisukohtadest võtab laps ravimeid, mis aitavad tal allergiat kontrolli all hoida. Seega ei

pea ringkonnakohus põhjendatuks piirata lapse isal lapsega koos viibimise koha valikut

tulenevalt lapse tervislikust seisundist.

45. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kohtumäärusest tulenevalt peab laps kooli

pooleli jätma, kui laps peab veetma lapse isaga isa sünnipäeva või vanavanemate sünnipäevad

(kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.7-2.8). See, et lapse isale on õigus antud lapsega olla enda

sünnipäeval või lapse vanavanemate sünnipäeval koos, ei tähenda, et laps ei peaks koolipäeval

koolis olema. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu määruse

resolutsiooni p 2.7 teine lause - vanem, kelle sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde

või mujale järele eelmise päeva õhtul kell 20.00. Samuti maakohtu määruse resolutsiooni punkt

2.8 osas, milles vanem võtab lapse vanavanemate sünnipäeva eelsel õhtul enda juurde ning

punkt 2.10 osas, milles lapse isa võtab lapse isadepäevale eelneval õhtul enda juurde. Lapse isa

ei ole esile toonud, mis põhjusel esineb vajadus ja kuidas oleks lapse huvides laps sünnipäevade

ja isadepäeva eelsetel õhtutel kodust ära tuua. Sünnipäevade ja isadepäeva pidamiseks piisab

lapse kohalolekust ka päevasel ajal (kui sünnipäev langeb koolipäevale, siis pärast koolitunde).

Kuna lapse ema vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks

ja võimalikuks muuta ka maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.11 (kui emadepäev langeb

isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse isa juurest emadepäeva eelsel õhtul kell

18.00), osas, milles lapse ema saab lapse võtta enda juurde emadepäeva eelsel õhtul, kui

tegemist on isaga veedetava nädalavahetusega. Ka sellisel juhul piisab emadepäeva pidamiseks

sellest, kui laps on ema juures päevasel ajal. Ringkonnakohtu hinnangul on ka tähtpäevadel

põhjendatud ja lapse huvides lapse koju tagasi toomine kell 18.00. Selguse huvides täiendab

ringkonnakohus nimetatud tähtpäevade osas määruse sõnastust, et vanem peab seejuures

arvestama lapse koolipäeva, huviringi ja trenniga.

46. Kolleegium rõhutab, et vanemad võivad kokkuleppel ja lapsele sobivalt muuta suhtlemise

aegasid. See eeldab mõistlikku omavahelist läbisaamist. Nii nagu maakohtus, jätkub ka

ringkonnakohtus lapse vanemate teineteise süüdistamine. Vanemad peavad lapse huvides

sellise käitumise lõpetama. Samuti peab lapse isa, kui tahab lapsega paremat kontakti

saavutada, jälgima oma käitumist ning lapsega leebemalt suhtlema ja jälgima lapse juuresolekul

2-22-10357

kasutatavat sõnavara. Samuti võiks lapse isa kaaluda eestkosteasutuse poolt soovitatud

vanemlusprogrammi „Hoolivad isad“ läbimist.

47. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isikute

ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras

õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub

vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg