4-11-168/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T SUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2011 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-11-168 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 13.04.2011 Väärteoasi H.M-i väärteoasi Karistusseadustiku §218 lg.1 ja §262 järgi Kaebuse esitaja H.M sünd. xxx, isikukood 37309103741, elukoht xxx Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Iisaku konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kalle KUUSIKU 28.12.2010 otsus väärteoasjas nr.2440,10,010430

H.M-i karistamise osas Karistusseadustiku §218 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6000 (kuus tuhat) krooni – jätta muutmata.

H.M-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.05.2011.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Siim Linnard koostas

30.11.2010 väärteoprotokolli nr. AB 1133863 H.M-i kohta selles, et viimane viibis 20.11.2010 kell 20.15 xxx alevikus xxx suplusmajas alkoholijoobe

seisundis, lõhkus ära seebidosaatori (maksumusega 568,90 krooni) ja häiris teisi suplusmaja külalisi. Sellega pani H.M toime KarS §218 lg.1 ja §262 sätestatud väärteod.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Iisaku konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kalle Kuusiku 28.12.2010 otsusega väärteoasjas nr.2440,10,010430 määrati H.M-ile KarS §262 ja §218 lg.1 järgi KarS §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6000 krooni.

H.M esitas 14.01.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri

otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada või vähendada karistuse suurust mõistliku suuruseni ja hüvitada kaitsjale makstud tasu. Kaebuse kohaselt ei selgitatud menetlusalusele isikule joobeseisundi kontrollimisel

tema õigusi; karistamine KarS §218 lg.1 järgi ei ole võimalik, kui kohtuväline

menetleja ei ole tuvastanud, millise KarS 13.peatükis nimetatud süüteo on menetlusalune isik toime pannud; väärteoprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada,

missugust normi on menetlusalune isik rikkunud, kas toimepandud tegu vastab

mingile süüteokoosseisule, kas tegu on õigusvastane ja kas isik on selle toimepanemises süüdi; menetlusaluse isiku karistamine KarS §262 järgi on välistatud, kuna tegusõnal „häirima“ on väga palju tähendusi; menetlusaluse isiku joobeseisund ei ole tõendatud; menetlusalune isik soovis kaitsja osalemist väärteomenetluses, kuid kohtuväline menetleja ei taganud seda. Kaebuse esitaja palus kaebuses muuhulgas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist üksnes kaebuse põhjal ja kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis oli kaebuse esitaja nõus kirjaliku menetlusega.

Ida Prefektuuri 10.03.2011 kirjalikus vastuses kaebusele paluti jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega.

Vastuse kohaselt oli menetlusaluse isiku joobe tuvastamisel järgitud Politsei ja

piirivalve seaduse §7-24 lg.3. Kuna menetlusaluse isiku näol ei olnud tegemist

liiklusvahendi juhiga, siis ei pidanud politseiametnik muude tõendite kogumist vajalikuks ning menetlusalune isik ei soovinud ka ise joobe tuvastamist täiendavalt kas tõendusliku alkomeetriga või tervishoiuasutuses; kohtuvälise menetleja seisukohalt on väärteoprotokollis välja toodud rikkumise kirjeldus seebidosaatori lõhkumise osas piisav arusaamaks, et teoga on lõhutud võõrast vara; menetlusalusele isikule oli antud võimalus võtta ühendust kaitsjaga, menetlusalune isik seletas, et soovib vaid seda, et kaitsja tegeleb hiljem kõigi paberitega; menetlusaluse isiku toimetamisel arestimajja tegi viimane mitu kõnet Ida Prefektuuri juhtimiskeskusesse, mis viitab sellele, et tal oli samamoodi võimalik ühendust võtta oma kaitsjaga.

3 Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja seletas lisaks, et tal oli võimalus minna väärteoprotokolli koostamiseks politseijaoskonda koos oma kaitsjaga,

seda võimalust ta ei kasutanud. Muus osas ei soovinud kaebuse esitaja midagi seletada.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusaluse isiku, leidis, et H.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub maakohtule esitatud kaebusest (t.l.4-6), et selle esitaja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning Ida Prefektuuri vastusest kaebusele (t.l.32-33), et nad on samuti nõus kirjaliku menetlusega.

Kuna kaebuses oli viide menetlusnormide rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt, ei pidanud maakohus asja arutamist kirjalikus menetluses võimalikuks.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et H.M-ile on karistus määratud KarS §218 lg.1 ja §262 alusel.

KarS §218 lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

KarS §262 näeb ette vastutuse avaliku korra rikkumise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas H.M pani toime varavastase süüteo ja rikkus avalikku korda.

Väärteoprotokolli ja sellele lisatud materjalide kohaselt lõhkus menetlusalune isik mõisahotelli suplusmajas ära seebidosaatori hinnaga 568,90 krooni. KarS §218 lg.1 näeb ette vastutuse väheolulise varavastase süüteo kui väärteo toimepanemise eest. Asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, s.o. 1000 krooni.

4

Tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab maakohus, et H.M on 20.11.2010 toime pannud väärteo KarS §218 lg.1 järgi, mistõttu tema karistamine selle sätte järgi on põhjendatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, siis kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et

süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse

isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Väärteoprotokolli ja sellele lisatud materjalide kohaselt häiris menetlusalune isik mõisahotelli suplusmajas teisi külalisi.

Avaliku korra rikkumise objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Seega tuleb tuvastada, et teoga häiriti juhuslikke, asjasse mittepuutuvate isikute rahu.

Tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab maakohus, et H.M on 20.11.2010 toime pannud väärteo KarS §262 järgi, mistõttu tema karistamine selle sätte järgi on põhjendatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud

seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta

on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS §218 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti, KarS §262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

Vastavalt KarS §63 lg.1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt KarS §63 lg.1 kohaldamisega määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

5 karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalamas

määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud H.M-i

süü kahe väärteo toimepanemises, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on antud asjas karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja menetlusalust isikut.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS §56 ettenähtud

eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata ja H.M-i kaebus rahuldamata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist.

Kaebuse väide selle kohta, et joobeseisundi tuvastamisel ei selgitatud menetlusalusele isikule tema õigusi, ei ole õige. Indikaatorvahendi kasutamise 20.11.2010 protokollist (t.l.27) nähtub, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi joobeseisundi tuvastamisel vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.3 ja menetlusalune isik on selle kohta ka andnud oma allkirja. Kaebuse esitaja viited Liiklusseadusele ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Kaebuse väited selle kohta, et tuvastamata on jäetud, missuguse süüteo on

menetlusalune isik toime pannud, ei ole õige. Väärteoprotokollist on üheselt mõistetavalt võimalik aru saada, missuguseid norme on menetlusalune isik rikkunud, milles rikkumine seisnes ning missuguste materjalidega on süü tõendatud. Tegusõna

„häirima“ sisu tuleneb käesolevas asjas väärteoprotokollile lisatud materjalidest, millele on protokollis ka viidatud.

Kaebuse väide selle kohta, et menetlusaluse isiku joobeseisund ei ole tõendatud, ei

ole õige. Nagu nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, tuvastati

joobeseisund kuni 07.01.2011 kalibreeritud indikaatorvahendiga Alco Quant 6020,

nr.J925. Kontrolli tulemuseks oli indikaatorvahendi näit 0,92 mg/l, mis tähendab

alkoholijoovet. Lisaks sellele on eelnimetatud protokollis viidatud ka kontrollile allutatud isikul esinevatele joobele viitavatele muudele tunnustele: reaktsioonikiirus normaalne; kõne segane; aja-, isiku- ja kohataju selge; isik on teadvusel; isik mäletab viimase 24 tunni sündmusi; koordinatsioonis esinevad kerged häired kõndimisel; isiku käitumine on normaalne, kuid ärritunud, omamehelik; isikul on tunda alkoholilõhna

suust. Samast protokollist nähtub ka, et kontrollile allutatud isiku selgitused ja märkused protokolli kohta puuduvad. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik nõustus kohapealse alkoholijoobe tuvastamisega ning ei nõudnud joobe tuvastamise kordamist tõendusliku alkomeetriga või tervishoiuasutuses.

Kaebuse väide selle kohta, et rikutud on menetlusaluse isiku kaitseõigust, ei ole õige.

Asja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik väärteo toime 20.11.2010. Väärteoprotokoll on koostatud 30.11.2010, seega 10 päeva hiljem. Menetlusalune isik kinnitas maakohtu istungil, et väärteoprotokolli koostamiseks sai ta kutse prefektuuri

ilmumiseks 28.11.2010, mistõttu tal oli võimalus võtta ühendust oma kaitsjaga.

Maakohus leiab, et seega olid menetlusalusel isikul kõik võimalused olemas, et ilmuda väärteoprotokolli koostamisele koos kaitsjaga. Menetlusaluse isiku seletuste

6 kohaselt soovis ta kaitsjaks omavalitud kaitsjat, mitte kaitsjat riigi õigusabi korras. Andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks kohtuvälisele menetlejale esitanud seaduse nõuetele vastava kirjaliku taotluse kaitsja määramiseks riigi õigusabi korras, asja materjalides puuduvad.

Kuigi kaebuses on esitatud nõue rahatrahvi suuruse vähendamiseks mõistliku

suuruseni, ei ole kaebuses viidatud, missugust suurust peab menetlusalune isik

mõistlikuks. Samuti ei ole kaebuse esitaja ei kaebuses ega maakohtu istungil

esitanud ühtegi asjaolu ja tõendit selle asjaolu kinnitamiseks oma materiaalse

olukorra kohta, mis annaksid maakohtule aluse ja võimaluse kaaluda prefektuuri

poolt määratud rahatrahvi suuruse vähendamist. Ilma vastavate põhjenduste ja tõenditeta ei pea maakohus rahatrahvi suuruse vähendamist võimalikuks.

Kuigi kaebuses on esitatud nõue hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kaitsjale makstud tasu, ei ole kaebuse esitaja kaebuse juurde lisanud ega maakohtu istungil esitanud ühtegi tõendit kaitsjale makstud tasu ja selle suuruse kohta.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 15.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun