2-23-142923/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-142923

1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-142923 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T S vastu võlnevuse nõudes Tsiviilasja hind 741,82 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, postiaadress Tartu mnt 83, 10115, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post jekaterina.lumiste@plusplus.ee) Kostja T S (isikukood XXX, postiaadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T S välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks E AS ja T S vahel 26.05.2020 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 9498211 ja 26.05.2020 sõlmitud Elisa Osamaksetega vara müügilepingust Liitumislepingu nr 9498211 lisast nr 9498222 tulenev võlgnevus 374,51 eurot, viivised 248,46 eurot, sissenõudekulud 30 eurot.

3. Mõista T S välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis kuni põhinõude 374,51 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 28.12.2023.

4. Jätta menetluskulud T S kanda.

5. Mõista T S välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 375 eurot.

6. Mõista T S välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (375 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

7. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2-23-142923

2 / 4

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 650,13 euro saamiseks. Võlgnik esitas 20.11.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 12.12.2023 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 27.12.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt E AS ja kostja sõlmisid 26.05.2020 Elisa liitumislepingu nr 9498211, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. E AS ja kostja sõlmisid 26.05.2020 Elisa Osamaksetega vara müügilepingu Liitumislepingu nr 9498211 lisa nr 9498222, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Apple iPhone 7 32GB maksumusega 369 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 15,375 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa ei andnud Kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega E AS võimaldas kostjal tasuda saadud seadme eest osamaksetega 24 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve alusel. E AS esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete

2-23-142923

3 / 4

ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud E AS arveid alates 01.01.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus E AS ees summas 374,51 eurot. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes tingimuste p-le 3.8 piiras E AS kostja teenused alates 15.02.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges E AS lepingu ülesöelduks alates 04.03.2021. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud eposti XXX, milles E AS muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja ei reageerinud nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning E AS loovutas 13.04.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 374,51 eurot, viiviste 248,46 eurot ja sissenõudekulude 30 eurot väljamõistmist. Hageja nõuab ka mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis kuni põhinõude 374,51 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 28.12.2023 .

Viru Maakohus 27.12.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 29.12.2023 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS §

468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv summas

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 615 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg 1, lg 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

2-23-142923

4 / 4

õigusabikuludeks 180 eurot (seal hulgas käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 375 eurot (175+20+180). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 375 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova kohtunik