2-22-6347/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6347

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus täiteasjas

nr 025/2020/1748 enampakkumise läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, lepinguline

esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala

Puudutatud isik I X (pankrotis), pankrotihaldur Ene Ahas

(ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik II Y, lepinguline esindaja Reet Vokk

Puudutatud isik III Swedbank AS, lepinguline esindaja BJ

(ei osale määruskaebemenetluses)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.05.2023 määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4

muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-6347

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule avalduse

täiteasjas nr 025/2020/1748 enampakkumise läbiviimiseks. Maakohus andis menetlusosalistele

tähtaja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni

28.10.2022. Menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirju. Maakohus rahuldas

14.11.2022 määrusega avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2. Avaldaja ja Y (puudutatud isik II) esitasid maakohtu 14.11.2022 määruse peale

määruskaebused, mille maakohus jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 13.02.2023. Puudutatud isik II esitas

13.02.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Avaldaja asendaja esitas 23.02.2023

ringkonnakohtule taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või

ennistamiseks, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata.

3. Ringkonnakohus tühistas 27.02.2023 määrusega maakohtu 14.11.2022 määruse ja tegi asjas

uue lahendi, millega jättis avalduse rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis

ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus tegi 30.05.2023 määruse, milles määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning

mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 1582 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni (vaidlustatud määrus).

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku II vajalikuks ja põhjendatud

menetluskuluks määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot ning lepingulise esindaja tasu

õigusabi osutamisele kulunud 10,5 töötunni eest. Menetluskulude nimekirjas loetletud

lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on maakohtu hinnangul olnud vajalikud ja

kooskõlas menetluses esitatuga. Lepingulise esindaja tunnihinda, milleks maakohus märkis

70 eurot (millele lisandub käibemaks), pidas maakohus mõistlikuks tasuks, mis vastab esindaja

kvalifikatsioonile ja keskmisele juristi õigusabi turuhinnale.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega vähendada puudutatud isiku II kasuks väljamõistetavate menetluskulude

suurust.

Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg

ülemäärane. Avaldaja hinnangul oleks pidanud maakohus lugema põhjendatud ajakuluks kõige

rohkem 3,5 töötundi. Samuti on vaidlustatud määrus vastuoluline, kuna määruse põhjenduste

kohaselt on lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot (millele lisandub käibemaks) ja vajalikuks

2-22-6347

peetud töötundide arv 10,5 – see tähendab, et lepingulise esindaja kulu pidi olema koos

käibemaksuga 882 eurot. Lisades sellele määruskaebuselt tasutud riigilõivu, oleks maakohus

pidanud avaldajalt välja mõistma 952 eurot. Maakohus on aga avaldajalt välja mõistnud

1582 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik II leiab, et määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.

Maakohus on kohaselt hinnanud puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele kulunud

aja vajalikkust. Maakohtu viide tunnitasu määrale 70 eurot (120 euro asemel, nagu on märgitud

menetluskulude nimekirjas) on kirjaviga, mis ei muuda maakohtu järeldust, et lepingulise

esindaja ajakulu oli põhjendatud.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse

resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463

lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni punkti 3 osas. Kuigi avaldaja on määruskaebuses palunud

maakohtu määruse tühistada täies ulatuses (dtl 240, taotluste p 1), tuleneb määruskaebuse

põhjendavast osast, et avaldaja soovis maakohtu määruse vaidlustada üksnes osas, milles

maakohus määras rahaliselt kindlaks puudutatud isik II menetluskulud ja mõistis need koos

avaldajalt välja (vt dtl 239, p 2.2). Puudutatud isikul III puudusid menetluskulud, mida rahaliselt

kindlaks määrata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3).

10. Vastuseks määruskaebuse väitele, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele

kulunud aeg on ülemäärane, märgib ringkonnakohus, et hüvitatavate menetluskulude

(sh lepingulise esindaja kulude suuruse) kindlaksmääramise peamiseks kriteeriumiks on

TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Maakohus

ei ole puudutatud isiku II esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele

kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus selgitas määruses, et

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel on arvesse võetud vaidluse keerukust

ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni.

Maakohus hindas puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas nimetatud toiminguid ja leidis,

et nendele võis põhjendatult kuluda kokku 10,5 tundi. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu

on

ringkonnakohtu

arvates

kooskõlas

asja

keerukuse

ja

mahukuse,

samuti

2-22-6347

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17).

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul oleks õigusabi osutaval isikul

pidanud kuluma menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem

aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse põhjendused on

vastuolulised puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määra osas. Maakohus märkis

määruse punktis 8, et lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 70 eurot (millele

lisandub käibemaks) ning määruse punktis 9, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastab

esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele juristi õigusabi turuhinnale. Väljamõistetud

lepingulise esindaja kulu 1512 eurot 10,5 töötunni eest on aga arvestatud tunnihinnaga

120 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega ei nähtu maakohtu määrusest, kas maakohus

hindas väljamõistetud tunnitasu määra (120 eurot, millele lisandub käibemaks) põhjendatust.

Ringkonnakohus saab tunnitasu määra põhjendatust ise hinnata ning leiab, et puudutatud

isiku II lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) võib pidada

mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Seega muudab ja

täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, märkides, et puudutatud isiku II

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot vastas esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele juristi

õigusabi turuhinnale. Maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4 jäävad seega muutmata.

Puudutatud isiku II kasuks väljamõistetavad menetluskulud 1582 eurot koosnevad riigilõivust

70 eurot ja lepingulise esindaja kulust 1512 eurot (10,5 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele

lisandub käibemaks).

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)