3-24-95/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-95

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood:

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 10.01.2024 taotlus. Anda Maksu- ja Tolliametile luba seada

X ja Y ühisomandis olevale kinnistule asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge,

mis keelab Xl kinnisasja käsutada.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning

puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei

näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa

andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu

nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud

isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p

50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse

tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime

ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS § 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt

isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle

kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X suhtes

maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus

on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming

vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

Taotluses on märgitud, et MTA kontrollib 24.07.2023 korralduse alusel X OÜ jaanuar kuni detsember

2022 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning

kontrollimenetluse vältimatuks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse summas 67 809,42 eurot

määramine (s.o perioodil 12.2022 deklareerimata jäänud käibemaks). Maksuotsust ei ole äriühingule

veel koostatud. Kuna MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse

tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust

välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka

olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku

olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-

50383, p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse nr

3-14-50383 p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus MKS § 1361 lg 1 kohaldamiseks

puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel.

Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum põhjendamiskohustus tõenäolise

maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas

pidama MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud

asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse muutumisega lõplikus maksuotsuses või

äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6).

Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on

maksuotsuse koostamine X OÜ-le. Taotluse punktis 2 on tõenäoliselt määratava maksukohustuse

kujunemist piisavalt põhjendatud. See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse

alustamist taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse, s.o 67 809,42 euro osas.

X OÜ-le määratav maksusumma on kujunenud X juhatuse liikmeks oleku ajal. X oli maksusumma

kujunemise perioodil äriühingu ainus juhatuse liige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav

seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised

asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava

kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-

1-23-12, p 15). MTA on tuvastanud, et X juhatuse liikmena ei kajastanud teadlikult ettevõtte

pearaamatus kõiki majandustehinguid, kuigi oli selleks kohustatud. MTA hinnangul jättis X juhatuse

liikmena tahtlikult deklareerimata käibemaksu kontrollitaval perioodil osutatud ehitusteenuselt.

Seejuures on taotluses selgitatud, et X on nii tellija (Y OÜ) kui ka tööde teostaja (X OÜ) juhatuse

liige ning allkirjastas lepingu mõlema lepingupoole eest. Samuti on X allkirjastanud teostatud tööde

aktid, pangaga sõlmitud laenulepingu ning ehitusregistrile esitatud ehitusteatise. Eelnevat arvestades

juhtis X OÜ tegevust igapäevaselt X, kes pidi olema kursis ka asjaoluga, et X OÜ jättis deklareerimata

ja tasumata osutatud ehitusteenuselt käibemaksu. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

X tegevuse ning X OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud X pidada X

OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. X on eelduslikult rikkunud MKS §-s

8 sätestatud kohustusi ja vastutab seetõttu määratud maksuvõla tekkimise eest. X võib solidaarselt X

OÜ-ga vastutada äriühingule maksuotsusega määratava 67 809,42 euro suuruse maksusumma

tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu.

6.3 Taotluses on välja toodud, et Xle on tehtud 2022.a-l väljamakseid 7848,09 eurot (keskmiselt 654

eurot kuus) ning 2023.a-l 7931,75 eurot (keskmiselt 721,07 eurot kuus). Kuivõrd X viimaste aastate

sissetulek on olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse (67 809,42 euro) täitmiseks,

esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks,

arvestades X käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik

võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama.

Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam

võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku

tulevase

vastutusotsuse

täitmist

tagavate

toimingute

sooritamiseks

enne

kohustuse

kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.4 Taotluses on ära näidatud, et X OÜ varast ei pruugi jätkuda maksuvõla tasumiseks.

X OÜ omab seisuga 27.12.2023 Transpordiameti liiklusregistri andmetel kaubikut FIAT FIORINO

(ehitusaasta 2011), mille hinnanguliseks turuväärtuseks peab maksuhaldur umbes 2700 eurot. Muud

registervara X OÜ-le ei kuulu. Samuti puuduvad ettevõttel väärtpaberikontod. MTA-l puudub

ülevaade X OÜ arvelduskontol olevate vabade vahendite hetkeseisust, kuid seisuga 31.12.2022 oli

äriühingu ühel arvelduskontol vabasid vahendeid summas 2,05 eurot ja teise arvelduskonto jääk oli

arvelduskrediidi kasutusest suures miinuses (seisuga 31.03.2023 konto lõppjääk -58 794,31 eurot).

Majandusaasta aruandes kajastatud varad, mis ei avaldu registervara või pangakontol paiknevate

vahendite kujul, ei pruugi sissenõutavas (likviidses) vormis eksisteerida. 2022. a majandusaasta

aruande bilansist nähtuvad ettevõttel varud summas 382 547 eurot, kuid kontrolli käigus MTA-le

esitatud äriühingu pearaamatu 2022. a kohta väljavõttes ei eksisteeri varude kontosid. Varana

kajastuvad aruandes nõuded ostjate vastu 73 223 eurot, kuid äriühingul on samas kohustisi kokku 89

137 eurot. MTA on ära näidanud, et äriühingu kulud ja tulud on olnud igakuiselt peaaegu võrdsed

ehk X OÜ majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingu tegevus kasumlik.

6.5 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

maksusumma määramise tähtaeg. Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg jaanuarist

2023, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb detsembrist 2022. Niisiis isegi kui

kohaldada aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2026. a jaanuaris.

7. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb X suhtes tema ja Y ühisomandis

olevale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxx) käsutamise keelumärke seadmist, mis

keelab Xl kinnisasja käsutada.

Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates

selgitanud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt

seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel.

Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid

sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades

mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud

keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle

käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja

üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole

keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang

(vt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Kohus arvestab sedagi, et hüpoteegi

seadmine abikaasade ühisvarale võimalik ei ole.

Kui Xle kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule

määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (MKS

§ 125 lg 1).

8. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud lõpetatakse, kui X esitab

maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab

nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks asendustagatise

väärtuseks 73 739,42 eurot (s.o maksuhalduri nõue + täitmiskulud).

Kui X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti

kantavaks summaks 67 809,42 eurot (s.o potentsiaalse nõude suurus).

9. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)