2-20-16239/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16239

Tsiviilasi

Eesti Energia AS-i hagi Xi vastu 1347,63 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1729,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629),

lepinguline esindaja Aleksandr Tikka

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Indrek Repnau

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt X hageja Eesti Energia AS kasuks välja 1347,63 eurot, otsuse tegemise

aja seisuga viivis 664,99 eurot ja alates 15.01.2024 põhinõude tasumata osalt kuni

põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt,

mõistes kostjalt X hageja Eesti Energia AS kasuks põhjendatud ja vajaliku

menetluskukuna

välja

eurot

(riigilõiv).

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-20-16239

2 (7)

Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Eesti Energia AS (hageja) esitas 05.11.2020 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu

1347,63 euro ja viivise nõudes.

2. Menetluse kestel vahetus asja arutav kohtukoosseis, alates 04.07.2023 on asi maakohtus

seda praegu lahendava kohtuniku menetluses.

3. Kohus määras 12.09.2023 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ning määras

pooltele tähtajad. 17.10.2023 määrusega uuendas kohus asja arutamine ja viis kostja täiendava

vastuväite osas hageja taotlusel 05.12.2023 läbi paikvaatluse.

4. Hageja nõuab kostjalt:

−

põhinõudena 1347,63 euro väljamõistmist;

−

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 274,45 eurot;

−

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

alates 06.11.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Hageja peamised väited on järgmised:

−

Elektrilevi OÜ (võrguettevõtja) ja kostja sõlmisid 15.04.2004 elektrienergia müügi ja

võrguteenuste osutamise lepingu nr 17550350.

−

Võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid teostasid 13.11.2017 aadressil Xxxx xx,

Tallinn, korterelamu keldris asuvas kilbiruumis olevate elektriseadmete kontrolli.

Kontrolli käigus olid kostjale kuuluva korteri nr xx kaitselüliti alt fikseeritud

koormused L1: 0A; L2: 6,24A; L3: 10,37A. Samal ajal olid võrguettevõtja rakenduse

„Voyager“ järgi kostja arvesti (asub kostja korteris) kõigi kolme faaside koormused

L1: 0A; L2: 0A; L3: 0A. Selline olukord tähendab, et kostja sai tarbida elektrienergiat

ning kasutada võrguteenust selliselt, et kostja korteris asuv mõõtearvesti ei lugenud

elektrienergia tarbimist.

−

Võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistidel ei õnnestunud samal päeval kostja

korterisse pääseda, mistõttu lepiti kostja arvesti kokku uus aeg 23.11.2017. 23.11.2017

toimunud kontrolli tulemused fikseeriti aktis (akt), mille kohaselt oli aadressil Xxxx

xx keldris asuvast kilbiruumist viidud eraldi toiteliin 5 × 16 mm läbi kaitselüliti

3 × 40A korteri nr xx toiteks. Kostja korteris asub 3-faasiline mõõtesüsteem (arvesti)

2-20-16239

3 (7)

peakaitsmega 3 × 25A. Kostja korteris arvestit kontrollides olid fikseeritud koormused

järgmised: L1: 1,68A; L2: 5,84A; L3: 14,39A. Trepikoja kilbiruumis asub üksnes

kostja kaitselüliti, kaitselülitist kostja korteris oleva arvestini suunduv kaabel ei ole

visuaalselt jälgitav ning kostja esindaja (poeg) ei lubanud kaabli teekonda korteris läbi

vaadata. Samuti keeldus poeg akti allkirjastamast ning selgitusi andmast. Seega osutus

mõõtmata ahela tuvastamine korteris võimatuks.

−

Kostja korteris asuvast elektrikilbist nähtus, et selles asub kaitselüliti suurusega

3 × 16A. Kaitselüliti kaudu oli võimalik tarbida elektrienergiat arvestit läbimata.

Kostja poeg ei lubanud kaitselüliti taga oleva kaabli teekonda läbi vaadata. Kuigi

kontrollimise hetkel näitas kostja arvesti õiget näitu, siis oli selline näit kostja

tavalisest tarbimisest palju suurem. Hiljem selgus, et korteris on keskkütte asemel

elektriküte (korteris ei ole keskkütte radiaatoreid). Pärast seda, kui võrguettevõtja

spetsialistid plommisid korteri elektrikilbis kaitselüliti lülitushoova väljalülitatud

asendis kasvas kostja üldine elektrienergia tarbimine (võrreldes eelmiste

perioodidega) drastiliselt, s.o rohkem kui 5 korda. Seega tuvastati kontrollimise

käigus, et mõõteandmete päring kostja arvestist ei vastanud keldris korteri nr xx

kaitselüliti alt fikseeritud koormustele. Samas vastas arvesti nõuetele. Elektrienergia

tarbimine toimus ilma, et arvesti oleks üheski kolmes faasis mõõtnud tarbitud

elektrienergia koguseid. Seega toimus tarbimine ebaseadusliku otseühenduse teel

mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt

paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

−

Korteri nr xx kaitselüliti on korterelamu keldris asuvas kilbiruumis markeeritud

numbriga „74“.

−

Võrguettevõtja esitas elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest

kostjale 31.03.2018 majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse

nr 34 alusel arve nr 425167571662 summas 1347,63 eurot maksetähtajaga 19.04.2018.

Kostja arvet ei tasunud. Võrguettevõtja loovutas nõuded hagejale.

6. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

−

Kostja korteris on elektriküte ning kostja elas korteris üksi, kasutades elektrikütet vaid

ühes toas ja sedagi mitte kõigil päevadel. Seega oli elektritarbimine korteris väga

madal enne 2017. aastat, mil korterisse asus elama kostja poeg Y koos perega.

−

Toitekaabel on alates kilbi korterisse paigaldamisest 1998. a seina sisse müüritud,

mistõttu ei lubanud kostja poeg seina kahju hüvitamata lõhkuda. Akti kostja pojale

allkirjastamiseks ei esitatud ja tal puudunuks selleks ka õigus, kuna võrguleping on

sõlmitud kostjaga. Yi ettepanekuid seoses elektriarvesti võimaliku rikke või kaabli

külge tehtud võimalike ühenduste otsimise kohta väljaspool kostja korterit

võrguettevõtja töötajad vältisid.

−

Ampertangid ei ole käsitletavad mõõteseadena mõõteseaduse tähenduses, need ei

olnud taadeldud ega kalibreeritud ja on väga madala täpsusklassiga.

−

Korteri elektrikilbis paikneva kaitselüliti kaudu ei ole võimalik tarbida elektrienergiat

arvestit läbimata, tegemist on reserv kaitselülitiga. Kaitselüliti paigaldati, et kui

millalgi soovitaks korteris gaasipliit asendada elektripliidiga, on kaitselüliti selleks

juba olemas. Elektrikilbi ja 3-faasilise arvesti korterisse paigaldamise aluseks oli

hageja poolt 16.03.1998 väljastatud luba. Koostatud oli nõuetekohane ja hageja poolt

kinnitatud elektriprojekt ning kostja tasus vastava liitumistasu. Projektikohased tööd

teostas kostja korteris pädevustunnistust omav elektrik.

2-20-16239

4 (7)

−

Ei ole tõendatud, et kostja korteris on ebaseaduslikult kasutatud elektrienergiat ja

võrguteenust. Samuti jääb arusaamatuks asjaolu, miks esitati arve väidetavalt

ebaseaduslikult tarbitud teenuse eest rohkem kui neli kuud hiljem.

−

Võrguettevõtja läbi viidud mõõtmised on tehtud korteri nr xx kaitselülitilt, mitte kostja

korteri kaitselülitilt. Hageja esitatud fotod on töödeldud ega kinnita hageja väiteid.

7. Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.

7.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulu riigilõiv 225 eurot ja vaatluse

kulu 88,60 eurot.

7.2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulu 781,25 eurot. Lepingulise

esindaja tunnihind on 125 eurot ning ajakulu 6 tundi ja 15 minutit. Kostja kinnitab, et kõik

kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-test 1 ja 2

esitab kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatult.

10. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

11. Pooled tõid esile järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille vastaspool võttis omaks

või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

−

võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 15.04.2004 elektrienergia müügi ja

võrguteenuste osutamise lepingu nr 17550350 (tlk 5–5 pöördel);

−

võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid teostasid 13.11.2017 ja kostja korteris

23.11.2017 kontrolli, mille tulemused fikseeriti aktis (tlk 9), mida kostja poolt ei

allkirjastatud;

−

elektriarvesti peakaitsmega 3 × 25A asub kostja korteris (tlk 10; 15), kus lisaks

trepikojas asuvale kostja kaitselülitile (tlk 14) asub täiendav kaitselüliti 3 × 16A, mille

lülitushoova plommis võrguettevõtja väljalülitatud asendis;

−

kostja esindaja (poeg) ei lubanud kaitselüliti taga oleva kaabli teekonda korteris läbi

vaadata;

−

kostjale kuuluva korteri nr xx elektrienergiaga varustamine toimub läbi keldris asuvas

kilbiruumis asuva kaitselüliti, mis on markeeritud numbriga „74“ (tlk 100–101);

−

võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistide ampertangidega teostatud mõõtmised

näitasid kostjale kuuluva korteri nr xx kaitselüliti alt mõõdetuid koormuseid L1: 0A;

L2: 6,24A; L3: 10,37A (tlk 7; 75) samal ajal, kui kostja elektriarvesti kõigi kolme faasi

koormused olid L1: 0A; L2: 0A; L3: 0A;

−

kostja korteris on keskkütte asemel elektriküte (korteris ei ole keskkütte radiaatoreid);

−

2017. a lõpus (s.o pärast kaitselüliti plommimist) kasvas kostja elektritarbimine

võrreldes eelmiste aastate tarbimisega kordades (tlk 16);

2-20-16239

5 (7)

−

võrguettevõtja esitas kostjale 31.03.2018 arve nr 425167571662 summas 1347,63

eurot maksetähtajaga 19.04.2018, mida kostja ei ole tasunud (tlk 18–18 pöördel);

−

võrguettevõtja on nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (tlk 19–20).

12. Hageja põhinõude õigusliku aluse moodustavad VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1

ja elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg-d 1 ja 2.

13. ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui

selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid,

eelkõige kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuete-

kohane mõõteseade.

13.1. Kohtu hinnangul omab käesolevas vaidluses tähtsust asjaolu, et võrguettevõtja tuvastas

erinevuse arvesti poolt mõõdetava ning korterisse tegelikult sisenenud koormuse vahel (vrd nt

TlnRnKo 17.11.2020, 2-19-10666, p 7.1). Kohus tuvastab võrguettevõtja mõõtejärelevalve

spetsialistide poolt 13.11.2017 teostatud mõõtmiste alusel (tlk 7; 75; 9), et kostjal oli võimalik

tarbida elektrienergiat ning kasutada võrguteenust selliselt, et kostja korteris asuv mõõtearvesti

ei lugenud elektrienergia tarbimist, mis vastab ELTS § 68 lg 1 p 4 tunnustele.

13.2. Edukad ei ole kostja vastuväited seoses 23.11.2017 aktil kostja allkirja puudumisega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja

võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) näeb ette, et elektrienergia ja võrguteenuse

ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja

võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul (korra § 2 lg 1),

kuid kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi

akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja

juuresolekul (korra § 2 lg 2). Vaidlustamata asjaoludel viibis kostja esindaja (korteris elav poeg)

akti koostamise juures, kuid seda ei allkirjastanud. Akt (tlk 9) on koostatud tunnistaja

juuresolekul ja vastab seega korra § 2 nõuetele.

13.3. Hagi rahuldamist ei välista see, et hageja pole tuvastanud konkreetse mõõtmata ahela

olemasolu, tingituna seejuures kostja vastuseisust kaabli teekonna läbivaatamisele. Tõendamata

on kostja väited, nagu ei saanuks kostja korteris asuva vahekaitselüliti kaudu elektrienergiat

arvestit läbimata tarbida. Väite tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks oleks kostjal

olnud mh võimalik lubada teostada mõõtmata ahela väljaselgitamist. 23.11.2017 kontrolli

käigus oli kostja korteris asuv elektriarvesti töökorras ja näitas õiget näitu (tlk 11–13).

Vaatamata ampertangide väidetavale madalale täpsusele on äärmiselt ebatõenäoline ja

tõendamata, et mõõtmise tulemus erineks tegelikust sedavõrd olulisel määral (6,24A vs 0A ja

10,37A vs 0A), mis annaks alust väitele, et elektrienergia tarbimist mõõtmise hetkel üleüldse ei

toimunud. Tõendamist ei leidnud kostja väited elektriarvesti võimalikust rikkest või sellest, et

elektrienergiat tarbinuks korteri nr xx kaitselüliti alt keegi kolmas. Sellist järeldust ei võimalda

teha ka kostja esitatud tehtud fotod (tlk 53–55) Xxxx xx kortermaja üldkasutatavates ruumides

asuvatest elektripaigaldistest.

13.4. 05.12.2023 vaatlusega (tlk 100–101) leidis tõendamist, et kostjale kuuluva korteri

elektrienergiaga varustamine toimub läbi kilbiruumis asuva kaitselüliti markeeringuga „74“,

mille alt teostasid võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid 13.11.2017 mõõtmised (tlk 7;

75; 67; 76).

2-20-16239

6 (7)

13.5. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest annab kaudselt tunnistust

seegi, et pärast kostja korteris asuva vahekaitselüliti plommimist võrguettevõtja poolt suurenes

kostja mõõdetud elektritarbimine kordades. Ehkki kostja väitel suurenes tarbimine seoses

sellega, et korterisse asus 2017. aastal koos perega elama kostja poeg, nähtub tarbimisandmetest

(tlk 16), et tarbimine tõusis märkimisväärselt alles novembris 2017 – s.o mõõtejärelevalve

tegemise kuul, mil plommi kostja kaitselüliti – ning jätkus pärast seda.

14. Asja lahendamist ei mõjuta see, et arve nr 425167571662 elektrienergia ja võrguteenuse

ebaseadusliku kasutamise eest esitati kostjale 31.03.2018, s.o ligikaudu 4 kuud pärast

mõõtmiste ja kontrolli teostamist. Hageja väitel teostas ta sel perioodil kostja elektrienergia

tarbimise analüüsi otsustamaks, kas esitada kostja vastu ELTS-st tulenev nõue. Kohtul ei ole

alust selles kahelda, samuti ei välista nõude esitamine ca 4 kuud pärast rikkumise tuvastamist

kuidagi nõude rahuldamist.

15. ELTS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja

võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks

tehtud mõistlikud kulutused. ELTS § 68 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja

võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

15.1. Hageja on määranud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste

mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse tulenevalt

majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja

võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) §-dest 4 ja 5. Hageja esitatud elektrienergia

ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioonist (tlk 17) nähtub, et tasumisele

kuuluvaks ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguseks on korrast lähtudes 10 658 kWh

maksumusega 1347,64 eurot (käibemaksuga). Arvutuste aluseks on periood 23.11.2016–

23.11.2017, millest viimane on väidetava rikkumise avastamise kuupäev. Kostja ei ole hageja

arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu saab kohus sellest lähtuda.

16. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste

maksumus 1347,63 eurot. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Sellele

nõudele ega hageja viivisearvestusele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud. Põhinõude

rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue.

17. Hageja arvutas välja viivise kuni 04.11.2020 summas 274,45 eurot. Juhindudes TsMS

§ 367 teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 05.11.2020 kuni otsuse tegemiseni.

Kokku on kuni otsuse tegemiseni muutunud sissenõutavaks viivis summas 664,99 eurot (1717

päeva viivisemääraga 8% aastas, 181 päeva viivisemääraga 10,5% aastas, 184 päeva viivise-

määraga 12% aastas ja 14 päeva viivisemääraga 12,5% aastas arvutatuna põhisummalt 1347,63

eurot), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

18. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised poolte

esitatud tõendid, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud:

−

foto keldris asuvast kilbiruumist (tlk 6);

−

Xxxx xx-xx elektrivarustuse projekt (1997. a) (tlk 36–38 pöördel);

−

fotod võrguettevõtja 05.10.2023 kontrolli tulemustest (tlk 77–78).

2-20-16239

7 (7)

19. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba

otsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

21. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja

vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot.

22. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 88,60 euro osas.

TsMS § 143 p 3 kohaselt on iseenesest asja läbivaatamise kuludeks mh vaatluse kulud, sh

sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud. Samas ei ole hageja vaatamata kohtu nõudmisele

selleks määratud tähtajaks selgitanud, kas ja millisel alusel on ta kohustatud kulud (mis

tulenevad Elektrilevi OÜ volitatud partneri hinnakirjast) neid kandnud isikule hüvitama.

Menetlusväline isik Elektrilevi OÜ ei ole nõudnud kulude hüvitamist vahetult talle ka TsMS

§ 161 sätestatud korras.

23. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik