2-21-10595/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10595

Tsiviilasi

N

H

hagi

AKTSIASELTSI

PALJASSAARE

KALATÖÖSTUS

vastu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8870,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N H (isikukood xxx), lepinguline esindaja M J

Kostja AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS

(registrikood

10144384),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Monica Pihlak ja vandeadvokaat Kirke Treial

Viimase istungi aeg

02.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata N H hagi tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja välja mõista

AKTSIASELTSILT PALJASSAARE KALATÖÖSTUS hüvitis 5370,90 eurot.

2. Jätta menetluskulud N H kanda. Mõista N Hlt AKTSIASELTSI PALJASSAARE

KALATÖÖSTUS kasuks välja menetluskulud 8142,25 eurot (käibemaksuta). Käesoleva

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb N Hl tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (15.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. N H (hageja/töötaja) esitas 29.10.2020

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

AKTSIASELTSI PALJASSAARE KALATÖÖSTUS (tööandja/kostja) vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks.

2. TVK rahuldas 03.06.2021 otsusega töötaja avalduse. TVK tuvastas, et töölepingu

erakorraline ülesütlemine tööandja avalduse alusel on tühine. TVK lõpetas töölepingu alates

01.12.2010 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg

1 alusel kokku 5370,90 eurot.

3. Tööandja esitas 05.07.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 30.09.2021 hagiavalduse, milles palus tuvastada, et temaga sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping alates 01.12.2020 ning mõista kostjalt

TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja töötaja kolme kuu töötasu suurune hüvitis 5370,90

eurot (bruto). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2012 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja

tööle liinitöölise ametikohale. Alates 01.02.2018 töötas hageja xxx. Kostja esitas 30.11.2020

töötajale hoiatuse, mille järgi laekus 26.11.2020 tööandjale kaebus hageja käitumise kohta –

töötaja alandab, solvab ning süüdistab kaastöötajat igapäevaselt. Tööandja hoiatas töötajat, et

kuna tal on eelnevalt kaks hoiatust, võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles. Samal

päeval (30.11.2020) esitas kostja hagejale avalduse, millega ta ütles töölepingu

etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles alates 01.12.2020.

Lepingu lõpetamise põhjuseks tõi kostja välja asjaolu, et hageja tekitas kaaskolleegides

emotsionaalset pinget. Lisaks viitas kostja samal päeval hagejale esitatud hoiatusele ning tõi

välja, et ei näe võimalust töösuhte jätkamiseks, kuna töötaja pani toime olulise töökohustuste

rikkumise.

Hageja leidis, et tööandjal puudus seadusest tulenev alus töölepingu lõpetamiseks ja töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine. Töötaja ei ole töökohustusi rikkunud. Hagejale 30.11.2020

tehtud hoiatus on alusetu. Hageja ei ole kaastöötajaid alandanud, solvanud ega süüdistanud.

Hageja ei välistanud aga seda, et talle etteheidetav käitumine seondub sellega, et hageja jagas

regulaarselt kaastöötajale töökäske ning tulenevalt tööruumis valitsevast tugevast mürast pidi ta

jagama korraldusi võrdlemisi valjuhäälselt.

Hageja tunnistas, et kostja oli talle 2019. ja 2014. a hoiatusi teinud. Töötaja mõistis oma

rikkumist ja ei pannud enam toime sarnaseid rikkumisi. Lisaks puudus eelnevatel hoiatusel

piisav ajaline ja esemeline seos töötaja rikkumisega, mille tõi tööandja välja töölepingu

ülesütlemise põhjusena. Hageja leidis, et isegi juhul, kui kostja hinnangul rikkus töötaja

töökohustusi, pidanuks tööandja enne lepingu ülesütlemist hagejat hoiatama. Puudusid asjaolud,

mis annaksid kostjale õiguse mitte järgida hoiatamiskohustust. Hageja hinnangul ei saa kostja

kohustust hoiatada töötajat enne lepingu lõpetamist lugeda täidetuks töölepingu ülesütlemise

päeval tehtud hoiatusega. Tööandja käitumine, kui ta teeb hoiatuse ja samal päeval ütleb

töölepingu erakorraliselt üles on vastuolus hea usu põhimõttega. Hoiatuse tegemise ja töölepingu

lõpetamise vahele peab jääma mõistlik aeg, et töötaja saaks enda käitumist parandada ning

tööandja saaks hinnata, kas hoiatus on oma eesmärgi täitnud. Seega ei saanud kostja tugineda

30.11.2020 lepingu ülesütlemise avalduses samal päeval tehtud hoiatusele.

2

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Tööandjal oli mõjuv põhjus

lõpetada tööleping, sest töötaja oli oluliselt ja korduvalt töökohustusi rikkunud. Hageja

käitumine teiste kaastöötajate suhtes oli ebakohane. Töötaja solvas ja käitus ebaviisakalt

kaaskolleegidega, põhjustades oma tegevusega tööõhkkonnas pideva pingeseisundi. Hageja

käitumise tõttu laekus tööandjale mitmeid kaebusi. Paljud töötajad soovisid hageja tõttu töölt

lahkuda või palusid viia end üle teise tsehhi tööle. Tööandja sai teistelt töötajatelt palve

eemaldada hageja kollektiivist.

Hageja on ka varem töökohustusi rikkunud ja tööandja korraldusi eiranud. Näiteks 2014. a

keeldus töötaja oma tööülesannete täitmisest (tsehhi koristamisest) ja karjus kvaliteedijuhile

vastu. 2019. a rikkus hageja toidutööstuse sanitaarreegleid. Nende vahejuhtumite tõttu tegi kostja

hagejale hoiatusi. Ka seoses töötaja ebaviisaka käitumisega kolleegide suhtes, on tööandja

korduvalt palunud hagejal selline käitumine lõpetada. Hageja on aga vastavaid korraldusi

eiranud.

Tööandja on töötajat korduvalt enne töölepingu ülesütlemise hoiatanud. Töölepingu ülesütlemise

päeval esitas kostja hagejale hoiatuse seoses tema ebakohase käitumisega kaastöötajate suhtes.

Selles hoiatuses viitas tööandaja 2014. a ja 2019. a tehtud hoiatustele. Kostja hinnangul ei olnud

hoiatuse tegemine ja samal päeval töölepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kui

tööandja kutsus töötaja tema peale laekunud kaebusi arutama, eitas ta toimepandud rikkumisi ja

ei esitanud ühtegi selgitust ebaviisaka käitumise kohta. Töötaja ei avaldanud ka soovi oma

käitumist parandada ega vabandanud kolleegide ees. Sellises olukorras ei näinud tööandja muud

lahendust, kui öelda tööleping üles. Isegi juhul, kui aastatel 2014 ja 2019 tehtud hoiatused ning

30.11.2020 hoiatus ei ole asjakohased, oli tööandjal õigus öelda tööleping üles eelnevalt töötajat

hoiatamata töötaja rikkumiste erilisest raskusest tulenevalt.

Tööandja on öelnud töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks

olnud asjaolust teada sai. Alles sügisel 2020. a sai kostja teada sellest, kui mastaapselt hageja

kolleege kiusab. Varasemalt ei olnud julgenud töötajad tööandjale hageja ebakohase käitumise

kohta ametlikke kaebusi esitada.

Töökohustuste rikkumise raskus tingis vajaduse lõpetada töösuhe hagejaga päevapealt

etteteatamise tähtaega järgimata. Kui kostja oleks järginud etteteatamise tähtaega, võinuks see

põhjustada olukorra, kus teised töötajad oleksid töölt lahkunud. Mitmed töötajad olid ennem

kostjale avaldanud, et nad ei ole nõus hagejaga töötama.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2012 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

liinitöölise ametikohale (dtl 97–100). Alates 01.02.2018 jätkas hageja tööd xxx (dtl 102);



kostja ütles 30.11.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 81).

3

8. TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 esimese lause järgi peab tööandja ülesütlemist

põhjendama. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st

tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

69 lg 1 esimene lause).

9. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud)

ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtub, et kostja on järginud töösuhte lõpetamisel formaalset eeldust, esitades

hagejale põhjendatud kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja hageja on

avalduse kätte saanud. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas olid täidetud lepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused, st kas esines seadusest tulenev alus öelda tööleping üles. Lisaks on pooled

eri meelt selles, kas tööandja pidi töötajat enne ülesütlemist hoiatama ning etteteatamise tähtaega

järgima.

10. Kohtule esitatud 30.11.2020 ülesütlemise avalduses tõi tööandja välja töösuhte lõpetamise

järgmised alused: põhjus töölepingu lõpetamiseks on hagejapoolne emotsionaalse pinge

tekitamine kaaskolleegides. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja

tagama, et töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei ohustaks töötaja elu ega tervist. Vastavalt

eelnenud hoiatuse (30.11.2020) sisule ei näe kostja võimalust töölepingulise suhte jätkamiseks,

kuna toime on pandud oluline töökohustuste rikkumine hageja poolt (dtl 81). Avalduses mainitud

lepingu lõpetamise põhjust aitab mõista hagejale 30.11.2020 tehtud hoiatus. Selle järgi esitati

26.11.2020 tootmisjuhile kirjalik kaebus hageja käitumise kohta – hageja alandab, solvab ning

süüdistab töötajat igapäevaselt. Sellise käitumisega on hageja kaaskolleegis (ning teistes samas

vahetuses töötavates kolleegides) tekitanud emotsionaalse pinge ning see töötaja plaanib

tekitatud olukorra tõttu töölt lahkuda (dtl 80). Ülesütlemise avalduse järgi ütles kostja töölepingu

üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

11. 30.11.2020 avaldusest nähtub selgelt, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oli see, et hageja oli

ebaviisakalt teisi töötajaid kohelnud. Kostja luges hageja käitumist töökohustuste rikkumiseks,

mis õigustas tööandja hinnangul töösuhte lõpetamist. Avalduse järgi ei tuginenud tööandja

muudele töötaja rikkumistele.

12. Kostja esitas 20.10.2023 kohtukõne kirjalikes teesides esmakordselt väite, et hageja

bravuurne käitumine 30.11.2020 hoiatuse kättesaamise järel, kui töötaja asus eitama tööandja

poolt tutvustatud kolleegi väiteid ebaviisaka käitumise kohta ja ei tunnistanud talle esitatud

etteheiteid, on käsitletav uue rikkumisena, mis andis tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt

üles öelda (kostja 20.10.2023 menetlusdokumendi p 13 (tl 143–146). Kohus toob välja, et enne

kirjalike teeside esitamist ei ole kostja hageja käitumisele 30.11.2020 kui töökohustuse

rikkumisele tuginenud. Seejuures määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). TsMS § 402 lg 2 teine lause sätestab, et kohtukõnes võib

viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele. Kostja väide hageja käitumise kohta 30.11.2020 hoiatuse kättesaamise järel on

hinnatav uue asjaoluna ning kostjal puudub TsMS § 402 lg 2 teise lause alusel õigus esitada

kohtukõne teesides uusi asjaolusid. Lisaks asus kostja väitma, et hageja rikkus bravuurse

käitumisega 30.11.2020 töökohustusi alles pärast seda, kui tunnistajad Q Q ja W W olid

02.10.2023 istungil hageja käitumise kohta ütlusi andnud (tl 132–139). Seega hakkas kostja

otsima tõenditest asjaolusid, millega sisustada enda väiteid hageja rikutud töökohustuste kohta.

4

See ei ole lubatud, sest tõendid esitatakse kohtu ette toodud asjaolude kinnitamiseks (TsMS § 5

lg 2 teine lause, § 230 lg 1) ja mitte vastupidi. Ehk tõendeid ei esitata ega koguta selleks, et pool

otsiks neist asjaolusid. Eeltoodud põhjustel jätab kohus tähelepanuta kostja kohtukõne teesides

esitatud väite, et käitudes 30.11.2020 hoiatuse kättesaamise järel bravuurikalt rikkus hageja

töökohustusi.

13. Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Mainitud säte näeb

ette töösuhte lõpetamise kahel alternatiivsel alusel – töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud

tööandja mõistlikke korraldusi või töötaja on hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi. Kostja

on menetluses väitnud, et töölepingu lõpetamine oli õigustatud mõlemal alusel. Järgnevalt

käsitleb kohus töölepingu ülesütlemist iga aluse osas eraldi.

14. Eelkõige hindab kohus, kas hageja on eiranud kostja mõistlikke korraldusi. TLS § 15 lg 2 p 3

järgi täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 17 lg 1 järgi peab

tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.

15. Hageja poolt rikutud korralduste osas tugines kostja hagejale varem tehtud hoiatustele. Kostja

selgitas, et hagejale oli tehtud kokku kolm hoiatust – 04.08.2014 hoiatus, mille järgi jättis töötaja

oma töökohustused (koristustööd) täitmata, käitus kaaskolleegidega ebaviisakalt ja rikkus

sanitaarreegleid kandes tööajal ehteid (dtl 50, dlt 141); 03.01.2019 hoiatus, mille kohaselt rikkus

töötaja sanitaarreegleid kandes tööajal kõrvarõngaid (dtl 82); 30.11.2020 hoiatus, mille järgi

töötaja alandas ja süüdistas kaaskolleege (dtl 80). Nendes hoiatustes käsitles tööandaja töötaja

tegevust mitte TLS § 17 lg 1 järgsete töökorralduste eiramisena, vaid töökohustuste rikkumisena.

Ka kohus on seisukohal, et hagejale tehtud etteheidete puhul ei ole tegemist töökorralduste (TLS

§ 17 lg 1 mõttes) eiramisega, mis võinuks anda tööandjale õiguse lõpetada tööleping TLS § 88 lg

1 p 3 esimese alternatiivi alusel, vaid töökohustuste võimaliku rikkumisega. Seetõttu ei ole

vajalik kontrollida töölepingu ülesütlemist mainitud sätte alusel.

16. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi. Esmalt

võtab kohus seisukoha, kas hagejale 30.11.2020 ülesütlemise avalduses etteheidetav käitumine –

kaastöötajate solvamine ja ebaviisakas kohtlemine – on tõendatud. Kui vastus sellele küsimusele

on jaatav, hindab kohus, kas taoline käitumine loetakse töökohustuste rikkumiseks.

17. E E andis 02.10.2023 istungil tunnistajana järgmiseid ütlusi: T. E alustas tööd kostja juures

2019. a. Tunnistaja ja kostja töötasid koos enam kui aasta. Kui T. E tuli tööle, määrati ta kala

pakendamise tsehhi, kus hageja oli ühe liini brigadiriks. Ühel päeval tuli nende juurde teisi liini

töötaja, kelle käed olid ära külmunud ja ta ei jõudnud piisavalt kiiresti tööd teha ning seetõttu

palus teda asendada. Hageja hakkas selle teise töötaja peale karjuma, et miks sa ei jõua, sa pead

jõudma, kui sa ei jõua, siis sõida kodumaale tagasi.

Talvel 2019-2020 tekkis tunnistajal põletik, kuna tsehhis oli väga külm. 15 minutit enne pausi

algust palus T. E teisel töötajal teda välja vahetada, et saaks varem vaheajale ära minna. Kui

hageja tuli pausilt tagasi, hakkas ta tunnistajat sõimama, et miks ta läks ära, et ilma hageja loata

ei olnud tunnistajal õigust teise töökohta minna, et tunnistaja oleks pidanud istuma ja ootama,

millal hageja tuleb. Hageja karjus ja ütles, et tema on ülemus ja ilma tema loata ei saa T. E

midagi teha.

Tunnistaja avaldas, et hageja lubas endale pidevalt töölt lahkuda, mistõttu pidi tunnistaja enda ja

hageja tööd tegema. Kui T. E ei tulnud enda ja hageja tööga toime, kui midagi läks rikki või kui

5

miski asi ebaõnnestus, siis hageja alati sõimas tunnistajat, et T. E pidi üksi jõudma töö ära teha.

Reeglid muutusid vastavalt hageja tujule.

Ükskord töötas tunnistaja Sparta liinil ja nende juurde tuli teise liini brigaad. T. Ei töökoht asus

kontrollpunktist kõige eemal. Ta seisis masina juures, pidi laduma toodangut ja jälgima masina

tööd. See inimene, kes seisab puldi ees, ei lao karpe masina liinile. Seda teeb teine inimene,

näiteks transporditöötaja või see, kes jälgib kaalude tööd. Sel ajal töötas kaaludel hageja

sõbranna I, kellega hageja ajas juttu. Tunnistaja liinil hakkasid karbid otsa saama ja ta palus Il, et

ta paneks karbid liinile. Sel hetkel hakkas hageja T. Ei peale karjuma, et tunnistaja peab ise need

karbid liinile panema või seda teeb teine inimene, kes töötab liinil, et tunnistaja peab tegema

tööd ja ei pea jälgima, kes samal ajal juttu ajab või midagi muud teeb. Samal ajal hakkasid

karbid kaalul kokku põrkama ja põrandale kukkuma. Hageja hakkas sõimama transporditöötajat,

et tema ei jälginud seda olukorda, kuigi seda pidi jälgima tema sõbranna, kes ajas samal ajal

temaga juttu.

Mõned päevad hiljem, kui T. E töötas Sparta liinil üksi, siis ta ei palunud enam kellegi teise abi,

vaid ta nägi, et jõuab ise teha ja pani karbid liinile ise. Siis kui hageja seda nägi, hakkas ta

tunnistajat sõimama selle eest, et ta pani need karbid liinile, et tunnistaja ei pidanud seda tegema

ja ta pidanuks paluma kedagi teist seda teha. Sellised juhtumid toimusid korduvalt alates

jaanuarist 2020 kuni aprillini 2020.

Tunnistaja selgitas, et tehases on töökoht, kus peab kolmekesi viiekiloseid karpe täitma. Üks

töötaja teeb karpe, teine neid täidab, kolmas sulgeb ja ära saadab. Kui T. E töötas sellel kohal

koos hagejaga, siis hageja pidevalt lahkus. Liini ei ole aga võimalik peatada. Üks kord läks

hageja liinilt ära, mistõttu ei jõudnud tunnistaja kõike ise teha ja toodang hakkas põrandale

kukkuma. Kui hageja tuli tagasi, sõimas ta T. Ei, sest ta ei tulnud tööga toime. Hageja karjus, et

kui tunnistaja ei tule tööga toime, võib ta töölt lahkuda. Tunnistaja sõnul tekitas hageja

käitumine stressi. Hageja ütles ka seda, et kui teised töötajad ei lahku töökohast, siis hageja võib

eemale minna siis, kui tema soovib ja tunnistaja ei pea temaga vaidlema.

Ühel korral pidi tunnistaja panema toodangut kokku pakkimiseks, kuid masin töötas väga

aeglaselt ja ta tahtis vaadata mispärast. Hageja kontrollis sel ajal masinatööd. Kui hageja nägi, et

T. E läheb vaatama masina tööd, hakkas tema karjuma, et tunnistaja peab oma töökohale tagasi

minema. Hageja ei seletanud ka seda, miks masin töötab halvasti. Ta ütles vaid seda, et

tunnistaja ei pea seda ise vaatama. Ükskord nõudis hageja tunnistajalt seletuskirja. Hiljem aga

selgus, et kirja polnud vaja. Hageja aga karjus, viskas paberid ette ja nõudis seletuskirja.

T. E selgitas, et hageja karjus pidevalt, et kui tema suudab tööd teha, siis ka tunnistaja peab

samamoodi tööd tegema. Hageja võis hakata kõva häälega rääkima, et teised töötajad ei ole eriti

targad, vahepeal hakkas ta karjuma, et mina olen öelnud seda ja kui ma olen öelnud, siis see

peabki nii olema. Kui tunnistaja üritas hagejaga dialoogi pidada, võis ta vastu karjuda „ära

vaidle“. Väga tihti kasutas hageja väljendeid nagu „kõik on lollid ümber ringi, kust kohast teil

ikka käed kasvavad“. Hageja nimetas kõiki lollideks, sest kõik tegid halvasti, aga tema tegi hästi.

Hageja rõhutas alati seda, et tema on ülemus ja teised on eikeegi. Väga jämedaid või

ebatsensuurseid väljendeid hageja ei kasutanud, kuid tema toon oli alati süüdistav. Hageja suust

on tihti kõlanud fraasid nagu „pane suu kinni, ma olen su ülemus; ära vaidle; saab olema nii,

nagu ma ütlesin“. Tunnistaja selgitas, et siiamaani kuuleb ta enda peas hageja häält „pane suu

kinni, ma olen sinu ülemus“. T. E avaldas, et suvel-sügisel soovis ta hageja käitumise tõttu

teisele töökohale üle minna (tl 132–139).

18. Kostja esitas T. Ei 12.01.2022 kirjaliku selgituse, kus T. E kirjeldas hageja käitumist ja nende

vahel tekkinud konflikte (tl 83–86). Selgituses tõi T. E välja, et tema töötas koos hagejaga

6

perioodil august 2020–aprill 2020 ja august–september 2020. Kirjalikud selgitused kattuvad

paljuski tunnistaja poolt istungil antud ütlustega, mistõttu puudub vajadus T. Ei kirjalikus

selgituses hageja käitumise kohta märgitut topelt otsuses kajastada. Samas arvestab kohus

kirjalikku selgitust dokumentaalse tõendina (TsMS § 229 lg 1, § 272 lg 1).

19. Kostja esitas V. T ja meistriabi L. N 27.11.2020 avaldused. V. T avaldas, et hageja ei suuda

brigadirina leida inimestega ühist keelt. Tõstab tihti häält (tl 113, tõlge tl 115). L. N selgituste

järgi peab hageja brigadirina inimestele rahulikult kõike seletama ja õpetama neid töötama.

Viimasel ajal on liinil olnud väga pingeline olukord, tihti väljendas hageja oma tigedust ja

ärrituvust ning aeg-ajalt tuli ette karjumist terve tsehhi peale (tl 114, tõlge tl 115).

20. Kostja esitas M M ja O O vastavalt 26.11.2020 ja 27.11.2020 esitatud avaldused. M. M

avaldas, et hageja üritab teda töökohal igal viisil alandada, solvata, ajab igapäevaselt pisarateni,

mitte ainukordselt, isegi häbenemata, ilma kahetsuseta. M. M proovis selgitada välja olukorra

hagejaga inimlikult rääkides: „Nii teha ei tohi! Alandada ja solvata ja ilma põhjuseta! häält

tõsta.“ Mille peale hageja vastas: „Ma olen sinu ülemus ja ma karjun, keegi ei keela seda ja ära

julge rääkidagi.“ M. M läks meister S juurde ja selgitas. Sellest teada saades tuli hageja M. M

juurde ja ütles talle kõrva: „Võid kaevata kasvõi presidendile endale, sa ei läbinud katseaega,

mulle ei ole vajalikud, nagu lollid“ (tl 116–119, tõlge tl 123). O. O selgitas, et ta töötab

kolmandat nädalat pannkookidel, kus õhkkond on töötajatele rahulik, soodne. Meister ütleb ette,

aitab adekvaatsel toonil, mitte nagu hageja, kes loobib karpe eri suundades selles asemel, et

seletada. Rääkimata sellest, et kiita, ta suhtub nagu orjadesse, inimesi austamata (tl 120–122,

tõlge tl 123).

21. Kostja esitas meister S K 20.01.2021 e-kirja, kus ta selgitas, et 2015. a toimusid tehases

korralduslikud muudatused ja hagejast sai brigadir. Võimutunne muutis teda veel rohkemgi

halvemuse poole. Inimesed, kelle peale ta karjus, kirjutasid kaebusi, nutsid, käisid direktori

juures, mõned lahkusid. /…/ Viimane olukord, millega kannatuskarikas sai täis leidis aset

tsehhis, kui ta kõigi ees karjus töötaja peale lausudes: „Direktor pole minu jaoks käskija, kaeba

kasvõi presidendile, ma vallandan sind ikkagi“ (tl 31, tõlge tl 31 pöördel).

22. Kohus leiab, et T. Ei 02.10.2023 istungil antud ütlused, T. Ei 12.01.2022 kirjalikud

selgitused, V. T ja L. N 27.11.2020 avaldused, M. M 26.11.2020 avaldus, O. O 27.11.2020

avaldus, S. K 20.01.2021 e-kiri tõendavad, et hageja on korduvalt kohelnud kaastöötajaid

ebaviisakalt ja solvanud neid. T. Ei ütlused 02.10.2023 istungil, M. M 26.11.2020 avaldus ja S.

K 20.01.2021 e-kiri tõendavad, et hageja käitumine on põhjustanud töötajatele tugevaid

ebameeldivaid emotsionaalseid üleelamisi.

23. 01.02.2012 töölepingu punkti 2.6 alapunkt „b“ näeb ette, et töötaja kohustub hoidma tööandja

head nime, olema viisakas ja lugupidav suhetes klientide, kaastöötajate ja tööandja esindajatega

(dtl 97–100). TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

Kohus leiab, et töötaja kohustus täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt hõlmab ka

kolleegide lugupidavat ja väärikat kohtlemist. Hageja, koheldes kolleege kestvalt ebaviisakalt ja

solvates neid, on rikkunud töölepingu punkt 2.6 alapunkti „b“ ja TLS § 15 lg-t 1.

24. Hageja esitas M M, A A ja J J seisukohad, kus nad iseloomustasid hagejat korraliku ja

vastutustundliku inimesena (tl 94–97). Kohus leiab, et need dokumendid ei välista hageja

alandavat ja solvavat käitumist kolleegide suhtes. Ka T. E avaldas 02.10.2023 istungil vande all,

et hageja ei karjunud 12 töötundi järjest ja neil olid ka sõbralikud suhted nagu ikkagi kolleegide

vahel (tl 132–139). Sarnast seisukohta esitas T. E ka 12.01.2022 kirjalikes selgitustes, märkides,

et hagejaga ei olnud alati halb töötada. Ta on tugev tööline, ta õpetas T. Ei paljuski töös, toetades

mõnedes olukordades ja kaitses, kui oli vaja. Samas ei ole T. Ei sõnul võimalik olla nii palju

7

aega inimesega, kelle suhtumine muutub tujust, kes muudab reegleid oma äranägemise järgi, ei

tunnista enda vigu, karistab väiksematki sõnakuulmatust, kellega ei saa leida kompromissi, sest

tema „autoriteet“ on alati esimesel kohal (tl 79–86). Tunnistajana 02.10.2023 istungil ütlusi

andnud kostja personalijuht E. E avaldas, et hageja oli väga tubli töötaja, kuid tema suhtumine

kolleegidesse ei olnud aktsepteeritav (tl 132–139). Tõenditest nähtub, et hageja käitumine on

olnud erinev. Eelnevalt esitatud dokumentidega on aga tõendatud, et hageja on kestvalt kohelnud

kaastöötajaid ebaviisakalt ja solvanud neid.

25. Tööandjal on TLS § 88 lg 1 p 3 teise alternatiivi alusel õigus öelda tööleping üles siis, kui

töösuhte lõpetamist tinginud töökohustuste rikkumisele on eelnenud varasem hoiatus. Kohus

leiab, et TLS § 88 lg 1 p 3 järgse hoiatuse eesmärk on sama nagu TLS § 88 lg 3 esimese lause

järgi tehtaval hoiatusel (vt nt Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 18).

Kohtupraktikas selgitatakse, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt

avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla

väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg. Kuna TLS § 88 lg-s 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat

mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult

(Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14).

25.1.

Kostja avaldas, et juba 2014. a selgitas tööandja hagejale, et teiste töötajate ebaväärikas

kohtlemine loetakse töökohustuste rikkumiseks ning kui hageja jätkab sama käitumist, ütleb

tööandja töölepingu üles. Enda väite kinnitamiseks esitas kostja kohtule 04.08.2014 hoiatuse,

mille järgi sai tööandja tagasisidet ühelt töötajalt, kes ei soovi töötada enam selles vahetuses,

kuna hageja sõimab ja alandab teisi töötajaid psühholoogiliselt, näiteks väldivad lõunapausi ajal

paljud töötajad hagejaga ühel ajal viibimist söögisaalis, kuna ta ka seal käitub teiste suhtes

ebaviisakalt. Selles dokumendis selgitas tööandja, et hageja rikkus TLS §-s 15 sätestatud

kohustusi ning töötajale tehakse hoiatus, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on

tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (dtl 50, dtl 141).

25.1.1.Hageja vaidlustas TVK 20.05.2021 istungil 04.08.2014 hoiatuse kättesaamise (dtl 175–

179). Kostja ei ole TVK menetluses ega kohtumenetluses tõendanud, et mainitud kirjalik hoiatus

oli hagejale edastatud. Tõendamata on ka see, et kostja oleks 2014. a teinud hagejale mis tahes

muus vormis hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta, kui hageja jätkab töötajate sõimamist ja

alandamist.

25.1.2.Kostja avaldas, et hageja lepinguline esindaja kinnitas TVK 20.05.2021 istungil, et töötaja

käis seonduvalt 2014. a hoiatusega direktori juures selgitusi andmas (kostja 16.12.2021

menetlusdokumendi p 20 (tl 51–56). Kohus on tutvunud kostja viidatud TVK istungi protokolli

lehekülgedega 3 ja 5, kuid ei ole tuvastanud hageja lepingulise esindaja mainitud kinnitust (dtl

175–179). Nendel lehekülgedel on esitatud kostja lepinguliste esindajate seisukohad, et hageja

on 2014. a käinud ettevõtte direktori juures selgitusi andmas. Sellest tehakse järeldust, et kui

poleks intsidenti olnud, ei oleks hageja käinud direktori juures selgitusi andmas. Kostja

lepingulise esindaja selgitus TVK istungil ei ole tõend. Seega ei tõenda kostja lepinguste

esindajate kirjalikud selgitused, et hageja käis 2014. a ettevõtte direktori juures selgitusi andmas

seoses teiste töötajate ebaväärika kohtlemisega.

25.1.3.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat 2014. a hoiatanud, et kui hageja

ei paranda enda käitumist, ütleb tööandja töölepingu üles. Kuivõrd 04.08.2014 hoiatuse hagejale

teatavaks tegemine ei ole tõendatud, pole vaja hinnata, kas esineb mõistlik ajaline seos 2014. a

hoiatuses töötajale tehtud etteheite kohta töötajate solvamise osas ja töölepingu ülesütlemise

aluseks olnud kolleegide ebaviisaka kohtlemise vahel.

8

25.2.

Hageja hoiatamist seoses tema ebakohase käitumisega kolleegide suhtes tõendavad V. T

ja meistriabi L. N 27.11.2020 avaldused. V. T selgitas, et hagejaga on korduvalt räägitud ning

teda on hoiatatud, et inimestega tuleb leida kompromiss (tl 113, tõlge tl 115). L. N avaldas, et ta

tegi hagejale korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid ta ei

reageerinud L. N märkustele ja palvetele olla rahulikum (tl 114, tõlge tl 115). Need tõendid ei

kinnita aga seda, et hagejale tehtud hoiatused sisaldaksid tööandja selget tahet öelda tööleping

üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist.

25.3.

S. K avaldas 20.01.2021 e-kirjas, et inimesed, kelle peale hageja karjus, kirjutasid

kaebusi, nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid. Direktor on mitu korda Nga isiklikult

vestelnud, hoiatas, et kui ta ei muutu, siis tal tuleb otsida uut tööd. Hageja lubas, kuid nädala

pärast kõik kordus. Ka S. K vestles hagejaga, aga ta oli kindlalt veendunud, et tema alluvad ei

taha õppida töötama ja ta ei hakka töötama kellegi eest (tl 31, tõlge tl 31 pöördel).

25.4.

S. K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja, keda esindas ettevõtte direktor, oli mitu korda

hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli hagejat

ka hoiatanud, et hageja käitumine kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda

käitumist ei paranda, lõpetab tööandja töösuhte. Mainitud kiri tõendab, et tööandja oli teinud

hagejale nõuetekohase hoiatuse, mis on töösuhte lõpetamise eelduseks TLS § 88 lg 1 p 3 teise

alternatiivi alusel.

26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal oli 30.11.2020 õigus öelda TLS § 88 lg

1 p 3 alusel tööleping erakorraliselt üles, kuna hageja on hoiatusest hoolimata töökohustusi

rikkunud.

27. Kostja oli seisukohal, et TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleks arvestada hagejale 04.08.2014

ja 30.11.2020 tehtud hoiatusi hügieeninõuete rikkumise tõttu. Kostja väitel kandis hageja tööajal

kõrva- ja ninaringe ning meiki. Kohus leiab, et hagejale varem tehtud hoiatused hügieenireeglite

mittejärgimise kohta ei ole praegu olulised. Kohtu hinnangul peab töölepingu ülesütlemise

tinginud rikutud töökohustuse ja eelnevate hoiatuste vahel olema esemeline seos. Tööandja saab

vaidluse korral ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid teatud määral täiendada. Asjaolud, millele

tuginedes on tööleping üles öeldud, peavad aga olemas olema ja poolele teada juba ülesütlemise

ajal. Lubatud ei ole olukord, kus tööandja asub vaidluse kestel täiendama ülesütlemist

asjaoludega, millele ta ei ole töölepingu ülesütlemisel tuginenud. Praegu on kostja lõpetanud

töösuhte hagejaga sellepärast, et töötaja kohtles kolleege ebaviisakalt. See põhjus on selgelt välja

toodud 30.11.2020 ülesütlemise avalduses (dtl 81). Tööandja viitas 30.11.2020 hoiatuses

hagejale 2014. a tehtud hoiatusele, kus kostja heitis hagejale ette muu hulgas ka hügieenireeglite

rikkumist, kuid ka 30.11.2020 hoiatuses oli põhiline etteheide hagejale see, et ta kohtles teisi

töötajaid ebakohaselt (dtl 80). Kuivõrd hageja hügieenireeglite rikkumised ei olnud töölepingu

ülesütlemise aluseks, pole vaja hinnata hügieeninõuete rikkumise eest hagejale tehtud hoiatuste

tähendust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on 04.08.2014 hoiatuse hagejale

teatavaks tegemine. Ka sellel põhjusel ei ole mainitud hoiatus asjakohane hügieenireeglite

rikkumise seisukohalt.

28. TLS § 88 lg 3 esimene lause sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse

rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud

tööandja hoiatus.

28.1.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööandja oli mitu korda hagejaga vestelnud sellest, et

hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud, kostja oli hagejat hoiatanud, et tema käitumine

kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda käitumist ei paranda, lõpetab

9

tööandja töösuhte (otsuse p-d 25.3-25.4). Seega on tööandja täitnud TLS § 88 lg 3 esimeses

lauses sätestatud eelduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

28.2.

Kohus leiab, et TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaseks hoiatamiseks ei saa pidada hagejale

30.11.2020 hoiatuse esitamist. Selles hoiatuses on kostja välja toonud, et hageja on alandanud ja

solvanud teist töötajat ning on avaldanud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

(dtl 80). 02.10.2023 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud kostja personalijuht E. E selgitas, et

tööandja kutsus hageja 30.11.2020 vestlusele, kus talle tutvustati tema peale laekunud kaebusi ja

edastati hoiatus. Hageja avaldas, et ta ei ole etteheidetega nõus, ta vihastas teistelt töötajatelt

laekunud teabe peale. Hageja ei avaldanud ka kahetsust ega palunud anda talle võimalus enda

käitumist parandada. Ja siis tuligi tööandja otsus lõpetada töösuhe hagejaga (tl 132–139).

Kohtu hinnangul peab hoiatuse tegemise ja töölepingu lõpetamise vahele jääma mõistlik aeg. See

on vajalik selleks, et töötajal oleks võimalik enda käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.

Tunnistaja eeltoodud seletusest nähtub ja poolte vahel puudus ka vaidlus selles, et kostja tegi

30.11.2020 hagejale hoiatuse ja samal päeval ütles ta töölepingu üles. Seega ei täitnud hagejale

30.11.2020 tehtud hoiatust oma eesmärki. Lisaks peavad pooled töösuhtes käituma kooskõlas

hea usu põhimõttega (võlaõigusseadus (VÕS) § 1 lg 1, § 6 lg 1, § 23 lg 1 p 4), mis hõlmab

keeldu käituda vastuoluliselt. Kostja tegi hagejale hoiatuse, kuid selle asemel, et määrata

töötajale tähtaeg käitumise parandamiseks, otsustas tööandja töölepingu lõpetada. Selliselt

toimides käitus kostja vastuoluliselt. Töötajal oli mõistlik alus eeldada, et hoiatuse tegemisele

järgneb tähtaja määramine käitumise parandamiseks. Selle asemel ütles tööandja samal päeval

töölepingu üles. Kui kostja hinnangul oli hageja rikkumine niivõrd oluline, võinuks ta töölepingu

ilma eelneva hoiatamiseta lõpetada. Nendel põhjustel ei saa 30.11.2020 hoiatust nõuetekohase

hoiatamisena TLS § 88 lg 3 esimese lause mõttes käsitleda ja tööandjal ei olnud õigust sellele

hoiatusele töölepingu lõpetamisel tugineda.

29. Alternatiivselt on kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles TLS § 88 lg 3

teise lause alusel eelnevat hoiatust tegemata. TLS § 88 lg 3 teine lause sätestab, et eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtupraktikas

selgitatakse, et eriliselt raske kohustuse rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des

2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2; Riigikohtu 16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-

15, p 13). VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud kohalduvad VÕS § 1 lg 1 järgi ka

töölepingu rikkumise korral (Riigikohtu 09.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-9129, p 27;

11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 18). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta

töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu

16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17,

p 18)

30. Kohus leiab, et hageja, koheldes kolleege kestvalt ebaviisakalt ja solvates neid, on raskelt

rikkunud töökohustust VÕS § 116 lg 2 mõttes. Lisaks puudus tööandjal alus arvata, et hageja

parandab oma käitumist. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

30.1.

Kostja esitas kohtule brigadir V Vi 21.12.2016 avalduse ning V. T ja teiste brigadiride

21.12.2016 avaldused ettevõtte direktorile. V. V selgitas, et tema ei sooviks kaotada kolmanda

tsehhi inimesi hageja tõttu, temaga ei saa enam keegi töötada. Inimesed on valmis lihtsalt töölt

lahkuma või teistesse tsehhidesse üle minema (tl 26, tõlge tl 27). V. T ja teised brigadirid

avaldasid järgmist: „Seoses sellega, et meie vahetuses tekkis raske olukord, palume eemaldada

meie kollektiivist N. H. Uued inimesed ei saa temaga töötada jultunud suhtumise tõttu, paljud

kardavad teda“ (tl 26 pöördel, tõlge tl 27). Need tõendid kinnitavad, et juba 2016. a kohtles

hageja kolleege ebaviisakalt ja solvas neid.

10

30.2.

Kostja esitas kohtule L. N 27.11.2020 avalduse, millest nähtuvalt on ta teinud hagejale

korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid hageja ei ole neile

reageerinud (tl 114, tõlge tl 115). S. K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja oli mitu korda

hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli hagejat

ka hoiatanud, et hageja käitumine kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda

käitumist ei paranda, lõpetab tööandja töösuhte (tl 31, tõlge tl 31 pöördel). 02.10.2023

kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud T. E, kes töötas tema kirjalike selgituste järgi hagejaga

koos perioodil august 2020–aprill 2020 ja august–september 2020, avaldas, et hageja kohtles

maininud perioodil tunnistajat ja teisi töötajaid ebaviisakalt (tl 79–86, tl 132–139). Ka T. Ei

12.01.2022 kirjalik selgitus tõendab, et hageja solvas ja alandas 2020. a teisi töötajaid (tl 83–86).

30.3.

Kahes eelmises punktis esitatud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja on juba alates

2016. a kohelnud kolleege ebaviisakalt ja solvanud neid. Tööandja on pidanud hagejaga vestlusi,

kuid need ei ole pannud hagejat käitumist muutma, vaid ta on jätkanud kaastöötajate ebaväärikat

ja solvavat kohtlemist, rikkudes sellega töökohustusi (töölepingu punkt 2.6 alapunkt „b“ ja TLS

§ 15 lg 1). Töötajate pikaajalist ebaväärikat kohtlemist saab pidada raskeks töökohustuste

rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes.

30.4.

Lisaks on kohus seisukohal, et töötaja täiendav hoiatamine enne 30.11.2020 ülesütlemist

ei oleks pannud hagejat enda käitumist parandama. See asjaolu on tõendatud E. Ei poolt

02.10.2023 istungil antud ütlustega. E. E selgitas, et kui tööandja oli tutvustanud hagejale tema

käitumise peale esitatud kaebust, asus hageja etteheiteid eitama, ta ei nõustunud nendega,

tööandja poolt avaldatud teave vihastas hagejat (tl 132–139). Ka J. J, kes viibis hagejaga

30.11.2020 toimunud vestluse juures, selgitas 02.10.2023 istungil vande all, et kui tööandja oli

hagejale hoiatust tutvustanud, oli tema reaktsioon järsk, ta ütles, et tema ei ole midagi valesti

teinud, tema teeb kõik nii nagu peab (tl 132–139). Tunnistajate selgitused tõendavad, et hageja ei

tunnistanud 30.11.2020 ebaõiget käitumist ega avaldanud kahetsust. Hageja reaktsioon näitab, et

tema ei oleks enda käitumist parandanud ka siis, kui kostja oleks talle täiendava tähtaja

määranud.

30.5.

Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles hagejat eelnevat

hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel.

31. Hageja oli seisukohal, et kostja ei lõpetanud töösuhet mõisliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 88 lg 4 järgi võib

tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise

aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kostja ütles töölepingu

üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada hageja töökohustuste rikkumistest. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

31.1.

Kostja personalijuht E. E avaldas 02.10.2023 istungil vande all, et 2019. a laekusid

tööandjale üksikud vihjed, et teised töötajad ei taha hagejaga töötada. Ettevõttes oli aga selline

juhtimisstiil, et brigadirid lahendavad probleemid osakonna sees ära. Personaliosakonnale või

tootmisjuhile väga palju muresid ei jagatudki. Tegelik pilt, et probleem on palju ulatuslikum

avanes alles oktoobris-novembris 2020, kui kuus-seitse inimest hakkasid julgelt rääkima, et

hageja kohtleb neid halvasti. Ka T. E julges alles sügisel 2020 rääkida sellest, et hageja

käitumine hakkab tööd segama, et käib pidev alandamine, karjumine, sõnade valik ei ole

meistrile kohane. Siis oli T. E valmis kirjalikult selgitusi hageja käitumise kohta andma. Seejärel

olid ka teised meeskonna liikmed nõus ütlema, et hageja käitub ebaprofessionaalselt ja kiusab

teisi töötajaid. Veel üks töötaja, kes oli otsustanud töölt ära minna, avaldas viimasel tööpäeval, et

ta lahkub hageja ebaviisaka käitumise pärast. 25.11.2020 saatis kala osakonnana meister V. V

tunnistajale kirja, et inimesed ei ole nõus tööle tulema, kui nad peavad hagejaga koos töötama.

11

See kiri oli sõnum, et on midagi hullu juhtunud. Siis tunnistaja, tootmisjuht ja direktor otsustasid

hagejaga laekunud kaebustest rääkida ja ta kutsuti 30.11.2020 vestlusele (tl 132–139).

31.2.

Tunnistaja J. J avaldas 02.10.2023 istungil, et juba varem on tööandjale laekunud

signaale, et hageja võib teistele inimestele järsku või halvasti öelda, kuid puudus teave, et see

võib olla süstemaatiline. Aga inimesed, kes sellest rääkisid, ei olnud nõus kirjutama mingit

raportit, kõik oli suusõnaline. Tunnistaja rääkis meistriga, mis info neil on, siis meister ütles, et

jah vahel juhtub nii, aga keegi ei taha midagi kirjutada ja nad püüavad lahendada omavahel.

Paljud töötajad ei olnud valmis kirjalikke kaebusi esitama. Mõnedel oli hirm töökoht kaotada ja

nad olid valmis kannatama, et neil töökoht säiliks. Olukord aga kulmineerus selliselt, et

27.11.2020 tuli viimane signaal, et töötajad ei soovi enam töötada kollektiivis, kus on hageja.

Inimesed ütlesid, et esmaspäeva öösel nad enam tööle ei tule. Hageja on käitunud nendega

mitmeid kordi halvasti ja nad ei saa enam edasi töötada. Tol hetkel kirjalikku infot tööandjal ei

olnud, aga siis laekus vahetuse meistrilt teave, et hageja käitub süstemaatiliselt halvasti

inimestega. Töökiusu mastaapsus sai tunnistajale teada alles 27.11.2020. Enne olid vaid jutud,

kuid keegi ei pöördunud otseselt selle probleemiga. Tunnistaja ei osanud ette kujutada kiusamise

mastaapsust (tl 132–139).

32. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tööandjal oli küll teave, et hagejaga esineb probleeme.

Kostjal puudus aga informatsioon selle kohta, kui ulatuslikult hageja teisi töötajaid ebaviisakalt

kohtleb. E. Ei ja J. J ütlused tõendavad, et andmed hageja kiusu tegeliku mastaapsuse kohta

laekusid tööandjale oktoobris-novembris 2020. Kostja ütles töölepingu üles 30.11.2020 ehk

mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai.

33. Kohus on seisukohal, et kostjal oli seadusest tulenev alus öelda tööleping 30.11.2020

avaldusega erakorraliselt üles. Ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Ülesütlemine ei ole tühine.

34. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei olnud õigust öelda tööleping üles etteteatamistähtaega

järgimata. Hageja töötas kostja juures kaheksa aastat, mistõttu pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 2

alusel erakorralisest ülesütlemisest hagejale vähemalt 60 kalendripäeva ette teatama. Kohus

selgitab, et isegi juhul, kui kostjal oleks kohustus teatada ülesütlemisest ette ja ta oleks kohustust

rikkunud, ei tooks rikkumine kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust. Kohtupraktikas

tuuakse välja, et TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa

töölepingu ülesütlemise tühisust. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega

järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja

TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist (Riigikohtu 28.09.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 15). Hageja ei ole aga esitanud nõuet välja mõista kostjalt hüvitis

TLS § 100 lg 5 alusel ja seega ei oma asjas tähtsust hageja väited etteteatamise tähtaja

mittejärgimise kohta. Samas on kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles

etteteatamistähtaega järgimata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

35. TLS § 97 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja

töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja

lõppemiseni. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata

jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki

asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 15).

35.1.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja oli pikema aja jooksul rikkunud töökohustusi,

koheldes teisi töötajaid ebaviisakalt ja solvates neid. Teiste kolleegide ja tööandja hoiatused ei

ole pannud hagejat oma käitumist parandama. Ka töösuhte lõpetamise ajal puudus tööandjal alus

arvata, et hageja võiks enda käitumist kolleegide suhtes lepingu jätkumise korral muuta.

12

35.2.

Kui hageja oleks jätkanud tööd kostja juures, võinuks see põhjustada teiste töötajate töölt

lahkumise ja sellega võinuks tööandjale kahju kaasneda. Kostja esitas V. Vi 25.11.2020 e-kirja,

kus ta avaldas, et E E ei tulnud tööle hageja tõttu. E. E ütles, et ei taha töötada inimesega, kes

alandab. Täna öösel ajas nutma O Ot. Me kaotame varsti kõik töötajad (tl 10 pöördel, tõlge tl

14). Tunnistaja E. E avaldas 02.10.2023 istungil, et tööandjani oli jõudnud teave, et mõned

töötajad lähevad töölt ära hageja käitumise pärast, et hageja kohtleb neid halvasti. 2019. a

hakkasid kostjale laekuma üksikuid vihjeid, et teised töötajad ei ole nõus hagejaga koos töötama

(tl 132–139). Tunnistaja J. J avaldas 02.10.2023 istungil, et 27.11.2020 tuli viimane signaal, et

töötajad ei soovi enam töötada kollektiivis, kus on hageja, ta on käitunud nendega mitmeid kordi

halvasti ja nad ei saa enam edasi töötada. Oli reaalne oht, et kui hageja jätkab töötamist, siis

kaks-kolm töötajat lahkub töölt, inimesed ütlesid, et esmaspäeva öösel nad enam tööle ei tule.

See oleks olnud väga halb asi, sest kui tellimusi tähtajaks ei täideta, ähvardatakse trahvidega. Ja

kui töötajaid ei ole, võib see nii juhtuda. Kogutud andmete alusel oli näha, et hageja vahetuses

oli oluliselt suurem kaadrivoolavus (tl 132–139). Need tõendid kinnitavad, et teised töötajad ei

soovinud hagejaga koos tööd teha ja inimesed olid valmis töölt hageja käitumise pärast lahkuma.

Teiste töötajate lahkumine võinuks põhjustada kostjale varalist kahju.

35.3.

Kohus möönab, et töölepingu lõpetamine etteteatamise tähtaega järgimata on töötaja

jaoks koormav. Samas peaks arvestama ka tööandja huve. Kostjal lasus töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 91 lg-te 1 ja 2 alusel kohustus tagada kiusamisvaba keskkond.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kohelnud teisi töötajad ebaviisakalt. Tuvastatud on

ka see, et hageja käitumine on põhjustanud teistele töötajatele tugevaid ebameeldivaid

emotsionaalseid üleelamisi (otsuse p 22). Arvestades asjaolu, et hageja võinuks jätkata töötajate

ebaväärikat kohtlemist ka pärast 30.11.2020, oleks kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust

tagada kiusamisvaba keskkond. See võiks põhjustada olukorra, kus teised töötajad saaksid

esitada nõuded tööandja vastu kohustuste rikkumise tõttu.

35.4.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et hagejal ei olnud

ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 60 kalendripäeva ette. Kostjal oli õigus lõpetada

tööleping ülesütlemise tähtaega järgimata.

36. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada

tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna ülesütlemine

on kehtiv, jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel

töötaja kolme kuu töötasu suurune hüvitis 5370,90 eurot (bruto).

37. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

38. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 31.10.2023 ja 02.11.2023 (tl 156–159, tl 161-162).

31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kohtumenetluses kandnud

menetluskulusid (lepinguliste esindajate kulud) summas 14 015,66 eurot. Nimetatud

menetluskulude nimekirja kohaselt esindasid kostjat menetluses kaks lepingulist esindajat esmalt

tunnihinnaga 130 eurot + km advokaat, 150 eurot + km vandeadvokaat, 170 eurot + km partner

ning hiljem tunnihinnaga 150 eurot + km vandeadvokaat ja 185 eurot + km partner. Kostja

kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei taotle kostja menetluskulude hüvitamist

käibemaksuga. 31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja lepingulised

esindajad menetlustoiminguid kokku mahus 81,243 h. 31.10.2023 menetluskulude nimekirjade

kohaselt on kostjale osutatud õigusabi teenust kohtueelses (töövaidluskomisjoni) menetluses

kokku 23,25 h ulatuses ning TVK-s kantud õigusabikulude suuruseks on 3 043,66 eurot.

39. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal,

et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

13

40. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas

TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise

vaidlusega, mis õigustaks kostjale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme

lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Kohus on

seisukohal, et kostjal on õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise

tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt

menetlusosaliselt välja mõistmisel tuleb kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest

konkreetses vaidluses.

41. Esmalt analüüsib ja hindab kohus kostja poolt TVK menetluses kantud menetluskulusid.

Kohus leiab, et kostja poolt TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste

kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.

42. Kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid kostja lepingulised

esindajad TVK menetluses kostjale õigusabiteenust kokku 23,25 h ulatuses ning sellega kaasnes

kulu 3043,66 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabi

tunnihindadega 144,5 eurot (toimingud 1-2,6,11, 19-20), 110,5 eurot (toimingud 2-5, 7-10), 170

eurot (toimingud 12, 14-15, 17) ning 130 eurot (toimingud 13, 16, 18). Kohus leiab, et arvestades

vaidluse asjaolusid, menetluse aega, samuti vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, tuleb mõistlikuks,

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja lepingulise esindaja tunnitasumäärasid TVK menetluses

algselt 110,5 eurot (02.11.2023 menetluskulude nimekirja toimingute 1-10 osas) ning seejärel

130 eurot ilma käibemaksuta (02.11.2023 menetluskulude nimekirja toimingute 11-20 osas).

Kohus leiab, et nimetatud tunnitasumäärasid tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks

lugeda kõikide TVK menetluses tehtud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute osas (st

mõlema lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi osas).

43. Hinnates ja analüüsides kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud

lepinguliste esindajate menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel TVK-s,

asub kohus seisukohale, et asja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu

arvestades on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile

kulunud aeg põhjendatud ja vajalik osaliselt.

43.1.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulis(t)el esindaja(te)l toimingutele 1-9

kokku 12,5 h. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seonduvad nimetatud toimingud TVK-le

esitatud avalduse ja selle lisadega tutvumisega, TVK-le avalduse osas kirjaliku vastuse

koostamisega, töötaja esindaja kirjaga tutvumisega, e-kirjavahetuse pidamisega ning kliendiga

suhtlemisega. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku

9 h. Kohus selgitab, et arvestas seejuures TVK-le esitatud avalduse koos lisadega sisu ja mahtu,

TVK-le esitatud avalduse osas esitatud kirjaliku vastuse koos lisadega sisu ja mahu, mõistlikku

aega kliendiga suhtlemiseks ning vastaspoole esindajaga e-kirjavahetuseks. Kohus selgitab, et

TVK materjalidest nähtuvalt on kostja võõrkeelsete materjalide tõlked esitanud (dtl 105-152)

ning kohus peab materjalide tõlkimiseks välja toodud ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.

43.2.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulis(t)el esindaja(te)l toimingutele 13-17

kokku 6,5 h. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus

peab asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks menetluskulude nimekirjas välja

toodud toiminguid 13-17 kokku mahus 1,5 h, mis kohtu hinnangul on piisav ja mõistlik ajakulu

TVK istungiks ettevalmistumisele (sh vajalikud nõupidamised kliendiga ning toimingud seoses

tunnistajate ülekuulamistega).

43.3.

Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu menetluskulude nimekirjas

välja toodud toimingutele 19-20 kokku mahus 1,5 h. Arvestades TVK istungiprotokolli ja otsuse

14

sisu ja mahtu, samuti mõistlikku aega kliendiga aruteluks, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

nimetatud menetlustoiminguid kokku mahus 0,75h.

43.4.

Selguse huvides toob kohus välja, et peab põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude

nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid 10-12 ja 18 ning nendele menetluskulude nimekirjas

välja toodud mahus ajakulu.

43.5.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda

kostjale osutatud õigusabiteenuse mahtu TVK menetluses kokku 14 h. Arvestades kohtu poolt

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäärasid (110,5 eurot ilma käibemaksuta 02.11.2023

menetluskulude nimekirja toimingute 1-10 osas ning 130 eurot ilma käibemaksuta 02.11.2023

menetluskulude nimekirja toimingute 11-20 osas), loeb kohus käesolevas tsiviilasjas

põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid TVK menetluses kokku 1 634,75 eurot [(9,5 x

110,5)+(4,5 x 130)]. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

44. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus kostja menetluskulusid maakohtu menetluses.

45. 31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kohtumenetluses kandnud

menetluskulusid (lepinguliste esindajate kulud) summas 14 015,66 eurot. Menetluskulude

nimekirja kohaselt esindasid kostjat menetluses kaks lepingulist esindajat esmalt tunnihinnaga

130 eurot + km advokaat, 150 eurot + km vandeadvokaat, 170 eurot + km partner ning hiljem

tunnihinnaga 150 eurot + km vandeadvokaat ja 185 eurot + km partner. 31.10.2023

menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja lepingulised esindajad menetlustoiminguid

kokku mahus 81,243 h.

46. Kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas ei ole mitme

lepingulise esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. 31.10.2023 menetluskulude nimekirjast

nähtub, et kostjale osutati õigusabi tunnihindadega 130 eurot (toimingud 1, 3-8, 10-12, 14-15),

170 eurot (toimingud 2, 9, 13, 16), 150 eurot (toimingud 17, 19-20) ning 185 eurot (toimingud

18, 21-61). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, samuti vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust, tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja lepingulise

esindaja tunnitasumäära maakohtu menetluses algselt 130 eurot ilma käibemaksuta (31.10.2023

menetluskulude nimekirja toimingute 1-16 osas) ning seejärel 150 eurot ilma käibemaksuta

(31.10.2023 menetluskulude nimekirja toimingute 17-61 osas). Kohus leiab, et nimetatud

tunnitasumäärasid tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kõikide maakohtu

menetluses tehtud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute osas (st mõlema lepingulise

esindaja poolt osutatud õigusabi osas).

47. Hinnates ja analüüsides kostja 31.10.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud

lepinguliste esindajate menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel maakohtu

menetluses, asub kohus seisukohale, et asja keerukust ning menetluses esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik osaliselt.

47.1.

31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal toimingutele 1-2 kokku 7

h. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Esmalt märgib kohus,

et TVK otsusega tutvumise ajakulu sisaldus ka kostja poolt 02.11.2023 TVK menetluses tehtud

menetlustoimingute loetelus ning kohus on nimetatud toimingu tegemise põhjendatud ja

vajalikku ajakulu juba eelnevalt hinnanud. Teiseks leiab kohus, et kostja ei pidanud töövaidluse

lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt TVK otsusega mittenõustumisel esitama kohtule

hagiavaldust, sest kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse. Arvestades, et TvLS § 58 lg 6 kohaselt nõuab kohus hagi või avalduse saamisel

15

TVK-lt välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse ning esitatud

tõendid loetakse kohtusse esitatuks, ei saa pidada põhjendatuks ka menetlustoiminguid tõendite

kokkupanemiseks ning kohtule esitamiseks. Arvestades, et kostja oleks võinud kohtule esitada

vaid taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses, tuleb kohtu hinnangul 31.10.2023

menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid 1-2 lugeda põhjendatuks ja

vajalikuks mahus 0,5 h.

47.2.

Kohus leiab, et osaliselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks 31.10.2023

menetluskulude nimekirjas toimingutele 6-10 kulunud aega. Kohus leiab, et arvestades

hagiavalduse koos lisadega ning kostja vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti mõistlikku

aega kliendiga suhtluseks, on toimingud 6-10 põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 6 h.

Kohus selgitab, et arvestas seejuures ka asjaoluga, et kostja poolt maakohtu menetluses esitatud

vastus kattub osaliselt TVK menetluses esitatud töövaidlusavalduse kohta esitatud kirjaliku

vastusega.

47.3.

Menetluskulude nimekirja kohaselt toimingutele 12-16 kokku 5,66 h. Kohus leiab, et

arvestades 04.01.2022 taotluse ning 18.01.2022 menetlusdokumendi koos lisadega sisu ja mahtu,

samuti mõistlikku aega kliendiga suhtluseks, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada toiminguid

12-16 kokku mahus 4 h.

47.4.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad toiminguid 18-20 ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikeks. Nimetatud toimingute tegemine tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning

kohtul ei ole võimalik hinnata nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei

ole tegemist menetlustoimingutega, millega seotud kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks

põhjendatud või vajalik.

47.5.

Kohus leiab, et osaliselt ei saa pidada põhjendatuks ka 31.10.2023 menetluskulude

nimekirjas kajastuvat aega toimingutele 21-43. Arvestades 31.01.2023 kohtunõude ning

28.02.2023 kostja poolt esitatud menetlusdokumendi koos lisadega sisu ja mahtu, peab kohus

toimingutele 21-43 kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 12 tundi. Kohus

selgitab, et nimetatud ajakulu sisaldab endas ka mõistlikku aega kliendiga suhtluseks.

47.6.

Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada ka menetluskulude nimekirjas

kajastuvat aega toimingutele 50-55. Kohus asub seisukohale, et nimetatud toimingud seonduvad

istungiks ettevalmistumisega ning käesoleva asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks istungiks ettevalmistumisele 4 h. Seega peab kohus

toiminguid 50-55 põhjendatuks ja vajalikuks mahus kokku 4 h. Kohus leiab, et osaliselt ei saa

põhjendatuks ja vajalikuks pidada menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus toimingutele

57-60 kulunud aega. Arvestades kostja 20.10.2023 menetlusdokumendi (kohtukõne kirjalikud

seisukohad) sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks toiminguid 57-60 mahus

kokku 8 h.

47.7.

Ülejäänud menetluskulude nimekirjades kajastuvad toiminguid ja neile kulunud aeg on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.

47.8.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda

kostjale osutatud õigusabiteenuse mahtu maakohtu menetluses kokku 44,95 h. Arvestades kohtu

poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäärasid (130 eurot ilma käibemaksuta

31.10.2023 menetluskulude nimekirja toimingute 1-16 osas ning 150 eurot ilma käibemaksuta

31.10.2023 menetluskulude nimekirja toimingute 17-61 osas), loeb kohus käesolevas tsiviilasjas

põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid maakohtu menetluses kokku 6507,50 eurot

[(11,75 x 130)+(33,2 x 150)]. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

16

48. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostja poolt TVK

menetluses kantud õigusabikulusid summas 1634,75 eurot (käibemaksuta) ning maakohtu

menetluses kantud kulusid summas 6507,50 eurot (käibemaksuta). Seega määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 8142,25 eurot (käibemaksuta).

49. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

50. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

17