4-23-4206/5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2024. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-4206 (2317,23,005905) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi A M kaebus Politsei- ´i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri -Harju politseijaoskonna Lääne menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Galina Mihhailova 27.11.2023 otsusele nr 2317,23,005905 A M 18 lg 1 ´i karistamises KarS § 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: A M ik: xxx, elukoht: xxx, kontakt: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

Määrata KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ´ile KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahvi summas 260 eurot tasumine ositi 4 kuu jooksul igakuste maksetena 65 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse võrdsete jõustumisest, s.o 65-eurosed maksed tuleb teha 15.03.2024, 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024. Seega peab rahatrahv olema 15.06.2024. täies ulatuses tasutud 4. Rahatrahv tuleb tasuda

vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235099368.

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.01.2024. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 14.02.2024. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 15.02.2024.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi -Harju uurija Galina Mihhailova 27.11.2023 otsusega nr 2317,23,005905 karistati A M 18 lg ´i KarS § 2 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot selles, et menetlusalune isik 16.05.2023 kell 20:23 xxx, Harju maakond, olles Facebook xxx internetikeskkonna kasutajana nimega xxx, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetikeskkonnas müügiks mobiiltelefoni iPhone 11 pro Gold 256GB hinnaga 180 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (A.P) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi A.P kauba, iPhone ostuks ülekande E S arvelduskontole nr xxx summas 180 eurot, kuid A M ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades A.P´ile varalist kahju summas 180 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimetatud käitumisega menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu tunnustega teo ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalu isik kaebuse ne

Pöördumine Harju Maakohtu 1. Kaebuse esitaja

: Nimi: A M Aadress: xxx Telefoni nr : +xxx E-posti aadress : xxx 2. Otsuse teinud kohtuväline menetleja Nimi: Galina Mihhailova (Uurija) (Politsei ja Piirivalveamet) Aadress: Kolde pst 65 (Põhja-Tallinna linnaosa, Harjumaa, Tallinn). Otsuse nr : 23 17,23,005905 Otsuse kuupäev: 27.11.2023 3. Otsuse vaidlustamine

Mina A M

vaidlustan väärteoasjas otsuse number 23 17,23,005905 täies ulatuses. 4. Asjaolud

Artikkel 6, põhisäte punkti 1 esimeses lauses on, et „Igaühel on oma tsiviilõiguste ja

ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus“. 5.3.Kohtuväline menetleja ei esitanud kaebuse esitajale mitte ühtegi tõendit, ütlust, fotot ega ei näidanud kahtlustuse paberit/teksti tõendit ehk ei taganud õigust tutvuda kahtlustuse sisuga ega tunnistajate ütlusega. Kohtuväline menetleja rikkus kaebuse esitaja inimõigusi. 5.4. Kohtuväline menetleja ei järginud süütuse presumptsiooni. 5.5. Kohtuväline menetleja hangitud tõendid sisaldavad panga nõudekirja, kuid antud tõend ei tõenda Kars 209 lg 1 tegu, „lähtudes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel“ ehk lause keskmine osa, mistõttu on süüdistus alusetu, kuna pole

tõendatud tegeliku teo toimepanijat. 5.6. Facebook keskkonnas olev konto nimega E ei kuulu kaebuse esitajale ega ei ole kunagi kuulunud. 6. Taotlevad isikud kohtuistungile

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustu kaebuse läbivaatamise s ga kirjalikus menetluses. Kirjalikus seisukohas kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et ei nõustu esitatud kaebusega. 31.10.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti P L -Harju politseijaoskonna uurija õhja prefektuuri ääne väärteoprotokolli menetlusalusele isikule A M, ik xxx selle kohta, et A M, olles Facebook xxx internetikeskkonna kasutajana nimega xxx, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetikeskkonnas müügiks mobiiltelefoni iPhone 11 pro Gold 256GB hinnaga 180 eurot, mida ei kavatsenudki ostjale (A.P) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi A.P kauba iP xx xx arvelduskontole nr xxx summas hone ostuks ülekande 180 eurot, kuid A M ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades P

15.12.2023 esitas menetlusalune isik kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Kaebuses , asub menetlusalune isik seisukohale, et süüdistus on alusetu menetleja poolt on tehtud menetlusvigu ja kasutati alusetult sundi ning pole tuvastatud teo toimepanijat.

Kohtuväline menetleja on seisukohal et üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud , karistus on kooskõlas isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud . süüteo

us 10 eurot. Oluline on asjaolu, et asja või varalise õiguse rahaline väärtus ei ületaks 200 eurot. Kuivõrd K S ar § on viiteline koosseis, siis antud koosseisule vastav tegu on sätestatud § 218 lg 1 K S ar 209 lg 1. Seega on kelmus varavastane süütegu, mis seisneb varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises. Seadusandja on karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300

trahviühikut või aresti.

K , et on leidnud K S 218 lg 1 ohtuväline menetleja on otsuses õigesti leidnud tõendamist ar § sätestatud väärteo toimepanemine ja et selle teo pani toime A M. T tegi ostja 16.05. 80 eurot xx

oimikus asuvatest tõenditest nähtuvalt 2023 ülekande summas 1 xx arveldusarvele number xxx. Peale makse sooritamist ostja kaupa ei saanud ja seda kuni käesoleva hetkeni. Samuti ei ole müüja ostjale tagastanud raha summas 180 eurot.

31.10.2023 edastas Politsei- ja P Revolut Bank UABle, iirivalveamet päringu milles küsiti andmeid nimetatud arvelduskonto omaniku kohta. 31.10.2023 edastas Revolut Bank

UAB vastuse päringule, milles märkis, et nimetatud arvelduskonto omanik on A M, xxx. Konto avati 31.08.2023 ja suleti 07.06.2023. sündinud K +xxx. Arvelduskonto, millele raha kanti, kuulus menetlusalusele ontaktnumbriks on märgitud isikule A M ja konto oli avatud ajal, mil

ülekanne sinna tehti.

Kohtuväline menetleja on seisukohal et üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud , karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga ohtuväline . K menetleja leiab, et menetlusalune isik on süüdi temale etteheidetava teo toimepanemises.

Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja ei ole nõus antud väärteomenetluse lõpetamise § ga VTMS 29 lg 1 p 1 ega § 30 lg 1 p 1 alusel. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustik § palub kohtuväline menetleja jätta u 132 p 1 kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kohtuistungile tuleb kutsuda kohtuväline menetleja, kaebuse esitaja, tunnistaja ja vajadusel kaitsja. Kaebuse lõpus on kaebuse esitaja märkinud, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil füüsiliselt. Kaitsja on vajadusel olemas. Kohus teeb taolisest kaebuses märgitud seisukohtadest järelduse, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungil osaleda ja kui kohus peab vajalikuks asi läbi vaadata kohtuistungil, siis taotleb ta kaebuses märgitud isikute, s.h enda kutsumist kohtuistungile. Seetõttu hindab kohus kaebuse esitaja tahteavaldust kui taotlust asi vaadata läbi kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetl saab järeldada eja otsusega , et A M 18 Facebook ´ile heidetakse ette KarS § 2 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema xxx internetikeskkonna kasutajana nimega Xxx lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pakkudes müügiks mobiiltelefoni iPhone 11 peo Gold 256GB hinnaga 180 eurot, mida ei kavatsenud ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi ostja A.P kauba ostuks ülekande xxx arvelduskontole summas 180 eurot, kuid A M ei edastanud ostjale kaupa ega tagastanud raha ning tekitas A. Pile varalise kahju 180 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületanud 20 miinimumpäevamäära.

KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psüühotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline - vargus. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § des 203 ja § 204 sätestatud - juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 viimase lause kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot, mistõttu saab väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks õiguseks lugeda asja või õigust, mille väärtus ei ületa 200 eurot.

Käesolevas väärteoasjas vaidlustab menetlusalune isik väärteootsust sisuliselt, leides, et süüdistus on alusetu ja teo toimepan . ijat ei ole tõendatud

Seega tuleb kohtul kaebemenetluses tuvastada süüteo toimepanemine, selle süüteo toimepanemise tõendatus ja süüteo toimepanemises süüdi olev isik. Selleks peab kohus analüüsima kõiki kohtule esitatud väärteotoimikus leiduvaid tõendeid.

Tunnistaja A P- Š kohtuvälisele menetlejale esitatud avalduse ja tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt leidis tunnistaja 16.05.2023 kodus olles internetist Facebook xxx veebilehelt mobiiltelefoni iPhone 11 pro Gold 256GB maksumusega 190 eurot . Telefoni müügikuulutuse müüs kasutaja nimega Xxx, tel xxx. Kirjutas müüjale ja leppisid kokku, et ostab telefoni 180 euro eest. Samal päeval kella 23:08 ajal tegi kodus olles ülekande Xxx xxx nimele xxx summas 180 eurot. Kirjutas kohe, et kandis raha üle ja saatis maksekviitungi kuvatõmmise. 17.05.2023 lubas müüja telefoni ära saata. Müügikuulutuses oli müüja asukohaks xxx ja sellepärast pidi telefon talle saadetama xxx pak kirjutama ja huvi tundma, kas telefon iautomaati Tallinnas. Hakkas müüjale on talle ära saadetud, kuid müüja ei vastanud. Hoiatas, et esitab avalduse politseisse. Siis vastas müüja, et viibib haiglas ja saadab paki esimese võimalusel. Tänaseks ei ole telefoni ega raha tagasi saanud ja kuulutus on kustutatud. Müüjaga suhtles ainult Messengeri kaudu, helistas telefonile xxx kui sai aru, et teda on petetud, kuid keegi ei vastanud.

Ülekuulamisprotokollile lisatud maksekorralduse kuvatõmmisest nähtuvalt on 16.05.2023 arvelduskontolt nr xxx kantud xxx arvelduskontole nr xxx 180 eurot selgitusega IPhone 11 pro.

Lisaks maksekorralduse kuvatõmmisele on esitatud kohtuvälisele menetlejale kuvatõmmis müügikuulutusest, millel on kujutatud foto mobiiltelefonist, mille ekraanil on avatud Settings (Seaded) ning kõrval telefoni andmed ja müügisumma 190 eurot. Lisaks on kuulutuse sisu ja müüja asukohana xxx.

6

Kohtuvälisele menetlejale esitatud Messengeri vestluse kuvatõmmist st nähtuvalt on teisipäeval e (16.05.2023) toimunud Ai nimelise kasutaja ja Xxx nimelis ja A e kasutaja vahel sõnumivahetus on tundnud huvi kas ese on veel saadaval. Kui A on saanud jaatava vastuse, on A huvi tundnud aku seisundi ja komplekti sisu kohta ning kui on saanud teada, et aku on 99% ning komplektis on laadija, karp ja kate, siis tunneb huvi kas müüja on nõus müüma 180 euroga. Müüjale madalama hinnaga müümine sobib ja müüja tunneb huvi kuhu tuleb kaup saata. Ostja A vastab, et elab Tallinnas, müüja soovib pakiautomaadi asukohta ja telefoninumbrit. Ostja saadab soovitud informatsiooni ja kell 22:57 teatab müüja Xxx pangakonto numbri xxx, soovib maksekinnituse saatmist ning edastab ka enda telefoninumbri -xxx. Suhtlus Xxx tunneb huvi jätkub ning müüja mis pangast ostja ülekande tegi. Ostja teatab, et Luminor pangast ja ülekanne tuleb homme kella kümnest. Müüja teatab selle peale, et postitab kohe kui makse laekub ja küsib kas see ostjale sobib. Ostja kinnitab, et sobib ja palub märku anda kui ülekandega on korras. Müüja nõustub, soovib head tööd ja teatab, et kaasa tuleb ka Karl Lagerfeld kate. Kolmapäeval (17.05.2023) kell 10:56 teatab müüja Xxx, et ülekanne jõudis ja paneb 1 tunni jooksul teele. Ostja tunneb õhtul huvi koodi vastu, müüja lubab otsida, kuid alates kella 17:48st enam ostjale ei vasta. Ostja saadab kell 23:34 sõnumiga uue päringu müüjale koodi kohta, kuid vastust ei saa. Neljapäeval (18.05.2023) saadab ostja uue sõnumi ja küsib kas koodi või raha tagastamist, vastasel juhul pöördub politseisse. Müüja teatab, et pidi haiglasse minema seoses käeluu murruga ja tegeleb siis kui saab, mille peale teatab müüja, et ootab päeva jooksul telefoni või raha. Mõne aja pärast tunneb huvi mida müüja on otsustanud, kuid saab vastuseks, et müüja ei ole otsustanud. Kui ostja küsib kas ta saab telefoni samal päeval, siis vastab müüja, et käsi on haige. Ostja vastab, et haige käega saab automaadi juurde minna, raha saab tagastada ka kodust. Kui sellele ostja vastust ei saa, müüjalt siis teatab ostja, et kui kell 23.00 ei toimu raha ülekannet, siis pöördub politseisse.

Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et tunnistaja Šved leidis Facebook A P- xxx keskkonnast mobiiltelefoni müügikuulutuse, pidas müüjaga mobiiltelefoni ostmiseks end Xxxena esitlenud läbirääkimisi ja tasus müüja poolt edastatud arvelduskontole müüjaga kokkulepitud nr xxx 180 eurot. Pärast raha ülekandmist toimunud suhtlusest nähtuvalt tõi müüja kauba saatmise takistusena välja käevigastuse ja seejärel müüja ostja sõnumitele ei vastanud ega vastanud ka telefoninumbril, mille oli ostjale enda kontakttelefoni numbrina edastanud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ta müüja poolt müügiks pakutud telefoni, vaatamata kokkulepitud rahasumma tasumisele ei saanud, samuti ei tagastatud talle makstud raha. ja müüja antud lubadustele

KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. Ennast Xxx avaldas internetikeskkonnas ena esitlenud mobiiltelefoni müüja mobiiltelefoni müügikuulutuse ning tal ei olnud vahet, kes sellele reageerib. Oma müügipakkumisega lõi ennast ena esitlenud müüja ostjates teadlikult ebaõige ettekujutuse, et Xxx ta soovib müüa telefoni, mida tal tegelikkuses ei olnud ja telefoni postiteenust kasutades ostjale edastada, samuti lõi ta ostjates ebaõige ettekujutuse iseenda isikust. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta ja usaldades Xxxe nimelist müüjat, et müüja edastab talle rahaülekande tegemisel müüdava kauba, Šved varakäsutuse s.o kand tegi A P-

is oma ema pangakontolt xxx arvelduskontole raha ja kuna lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai A P- mobiiltelefoni müüja talle Šved seeläbi varalist kahju

ostusumma ulatuses, s.o 180 eurot ja ennast Xxxena esitlenud mobiiltelefoni müüja sai varalist kasu 180 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et ennast Xxx

ena esitlenud mobiiltelefoni müüja tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et võimalikke kuulutusele reageerivaid ostjaid eksimusse viia, s.h pakkus ostukuulutustes soovitud kaupa müüa, kirjeldas kauba seisukorda, lubas täiendavalt soodsalt mobiiltelefoni kaant, suurendades sellega ostjas ostuhuvi ja andis lubaduse kaup saata ning ootas ära kuni kauba eest on tasutud, siis leiab kohus, et ennast Xxxena esitlenud

Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, hoiti ostjat jätkuvalt eksimuses, et saavutada oma kasusaamise eesmärk, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et KarS § 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu 218 lg varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08).

KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju summas 180 eurot, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalif

itseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

Kuigi kohtuvälise menetleja otsusega karistatud menetlusalune isik A M väidab oma kaebuses, et süüdistus on alusetu ja väärteo toimepanijat ei ole tuvastatud, leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on tuvastatud siiski vastupidine.

Mobiiltelefoni müüja Xxxe ja ostja Ai sõnumivahetusest nähtuvalt palub ennast Xxxena esitlenud isik mobiiltelefoni ostusumma tasuda pangakontole n xxx ning A P- r Šved edastatud maksekorraldusest nähtuvalt ongi 180 eurot kantud sellele pangakontole. Mobiiltelefoni müüja ja ostja vahelis s est sõnumivahetusest nähtuvalt kinnita müüja 17.05.2023 kell 10:56, et ostusumma on laekunud. Seega on ennast Xxxena esitlenud müüja arvelduskonto valdaja ja tal on ligipääs arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele.

Revolut Panga vastusest päringule nähtub, et konto , sünniaeg nr xxx valdajaks on A M xxx ja tema kontakttelefoniks on telefon nr: +xxx, e-post xxx, elukoha aadressina on märgitud xxx. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tuvastada, et kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele esitas A M, ik: xxx. Seega kattuvad vaidlusaluse konto omaniku isikuandmed kaebuse esitaja isikuandmetega. A M A M menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt on kontakttelefoniks xxx ja e-posti aadressiks xxx, millisele aadressile on kohtuväline menetleja saatnud ka kutse ning menetlusalune isik on sellele reageerinud. Ka kaebusesse on kaebuse esitaja märkinud oma kontaktina e . Seejuures ei ole kaebuses märgitud, et kaebuse -posti aadressi xxx esitaja kontot oleks tema tahte vastaselt üle võetud. Pangale on konto omanik esitanud oma kontakttelefoni numbri +xxx, mis kattub menetlusaluse isiku kohtuvälisele menetlejale avaldatud kontakttelefoni numbriga. nr xxx omanikuks Sellest saab teha järelduse, et Revolut Panga konto on menetlusalune isik. Seejuures on konto avatud 31.08.2021 ja suletud 07.06.2023, s.o kahe nädala möödudes väärteo toimepanemisest. Mis puudutab kontomaniku poolt pangale esitatud andmeid konto omaniku elukoha kohta, siis on ilmselgelt pangale esitatud teadvalt ebaõigeid andmeid vältimaks panga poolt kontoomaniku tegeliku elukoha tuvastamist ning elukohana on antud majutusasutuse aadress, mis ei saa olla püsivaks elukohaks. Seega on konto omanik juba konto avamisel andnud elukoha kohta andmeid, mis ei võimalda tema tegeliku asukoha tuvastamist.

Mobiiltelefoni müüjana ennast Xxxena esitlenud isik andis mobiiltelefoni ostjale enda kontakttelefonina nr +xxx, kuid kui ostja sellel telefonil püüdis müüjaga ühendust võtta, ta müüjaga ühendust ei saanud. Kuna müüja andis enda kontaktina just konkreetse telefoninumbri, pidi ta sellise telefoninumbri olemasolust olema teadlik. Samas nähtub väärteoasja materjalidest,

Eelmärgitust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditest tulenevalt saab asuda seisukohale, et menetlusesemeks oleva väärteo toimepanijaks on menetlusalune isik A M ning mingeid tõendeid selle kohta, et väärteo oleks toime pannud keegi teine, kogutud ei ole ja koguda ei ole ka võimalik.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik A M pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumise tulemusena tekitati KarS § 209 lg 1 tunnustega tegu toime pannes varaline kahju alla 200 euro, on tegemist väärteoga KarS § 218 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse uurija Galina Mihhailova, kes on üldsüütegude menetlusgrupi täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 vaidlustatud otsuse koostaja mõttes on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6) ning sellel peatub kohus allpool eraldi.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Vastavalt KarS § 218 lg 1 sätetele karistatakse sellise väärteo eest 00 trahviühikut või rahatrahviga kuni 3 arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul määratud karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ja määratud

rahatrahv on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Kuivõrd tegemist on elt tihti toime pandava süüteoga, mida ka meedias aeg suhtxxx -ajalt kajastatakse, ei saa asuda seisukohale, et sellise süülise käitumise puhul oleks tegemist väikese süüga või süüteoga, mille menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate

mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Menetlusalune isik on oma kaebuses asunud seisukohale, et kohtuvälises menetluses on rikutud EIÕK sätestatud menetlusaluse isiku õigust õiglasele kohtumenetlusele, kohtuväline menetleja ei ole esitanud kaebuse esitajale ühtegi tõendit ega taganud õigust tutvuda kahtlustuse sisuga ega tunnistajate ütlustega. Lisaks sellele keeldus kohtuväline menetleja selgitamast menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi ja kuidas esitada vastuväidet. Menetlusaluselt isikult pressiti ütlused välja ja sellega rikuti inkrimineerimise põhimõtteid.

Ülalmärgitu alusel asub kohus seisukohale, et kaebeses esitatud etteheited kohtuvälises menetluses aset leidnud menetlusnormide rikkumise kohta on otsitud ega vasta tegelikkusele ning need tuleb jätta tähelepanuta.

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

KarS § 2 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 18 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Hinnates A M 18

süü suurust talle KarS § 2 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuvälises menetluses ei ole menetlusalune isik sisulisi ütlusi andnud ning kohtule esitatud kaebuses on asutud süüdistama kohtuvälist menetlejat menetlusnormide eiramises ning leitud, et süüdistus on alusetu ja teo toimepanijat ei ole tuvastatud. Seejuures ei ole kaebuses esitatud ühtegi viidet sellele, kes võinuks siis vaidlusaluse süüteo toime panna, menetlusaluse isiku arvates olukorras, kus kõik tõendid viitavad üheselt kaebuse esitajale kui süüteo toimepanijale. Seega ei ole ka kaebemenetluses tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse määramisel arvestada.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavaks vara. Kelmuse puhul aga on tegemist petmisega ja õigushüveks eksimuse loomisega, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju ja süüdlane varalist kasu. Seega rünnatakse tahtlikult väljakujunenud häid kombeid isikutevahxxxtes suhtetes ja rikutakse õigusnormi, mille eesmärk on kaitsta kannatanut kahju tekkimise eest. Seega teiste isikute teadmine sellest, et taolisele õigusvastsele käitumisele ei jäta riik reageerimata ja õigusvastaselt käituvaid isikuid karistatakse, peaks suurendama ka teiste isikute turvatunnet.

Lisaks eelmärgitule arv ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on estab kohus võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. menetlusalust isikut Väärteotoimikust nähtuvalt menetlusalust isikut karistusregsitrisse kantud ei ole. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega, mis jääb ¼ lähedasse määra ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kohus asub seisukohale, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et - isegi oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kuna tegemist on kaebemenetlusega, mis oma olemuselt välistab võimaluse, et isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebust läbi vaadates vajaduse mõista rangem karistus, ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada, s.o karistust suurendada. Seega on kohtul võimalik vaid kas nõustuda kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse määra osas või siis määratud karistust kergendada. Kuivõrd karistus on määratud juba niigi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja kaebemenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaks alust niigi leebe karistuse kergendamiseks ning seda ei ole kaebuses ka taotletud, siis jätab kohus määratud karistuse muutmata.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või - materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja seadusliku ning muutmiseks. põhjendatud otsuse tühistamiseks või

Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi tasumise KarS § 66 lg 2 ja 3 sätteid kohaldades tasumisele ositi neljas võrdses osas, ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ja määrata rahatrahvi tasumist 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Seetõttu jätab kohus muutmata kohtuvälise menetleja otsuse ka rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas ja määrab rahatrahvi tasumise neljas võrdses osas nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

11

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/