2-22-18791/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-18791

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18791

Tsiviilasi

K.T hagi Worx OÜ vastu töötasu ja viivise

väljamõistmiseks (töövaidlusasi nr 4-1/1454/22)

K.T hagi Worx OÜ vastu täiendava töötasu

väljamõitmiseks ja töötamise registri kande

muutmiseks

Worx OÜ vastuhagi K.T vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 6592 eurot; vastuhagi hind 9663,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) K.T (end xxxxxxxx-xxxxxx)

(isikukood XXX)

Kostja (vastuhagis hageja) Worx OÜ (registrikood

12850672), lepinguline esindaja Õnneli Varend

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

6. november 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.

2. Kohustada Worx OÜ-d muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse, et

poolte töösuhte lõppemise kuupäev on 1. oktoober 2022 ja alus on töölepingu seaduse §

88 lg 1 p 1.

3. Mõista Worx OÜ-lt välja K.T kasuks töötasu 1507,12 eurot (neto) (sh töötasu 2022. a

augusti eest 699,09 eurot, töötasu 2022. a septembri eest 91,58 eurot, töötasu tehtud

ületunnitöö eest 716,45 eurot).

4. Mõista K.T-lt välja Worx OÜ kasuks kahju 598 eurot.

5. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 nimetatud summad. Tasaarvestuse

tulemusena mõista Worx OÜ-lt välja K.T kasuks töötasu 909,12 eurot (1507,12 eurot -

598 eurot).

6. Mõista Worx OÜ-lt välja K.T kasuks 14. jaanuari 2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis töötasult 207,24 eurot ja alates 15. jaanuarist 2024 viivis otsuse

resolutsiooni p-s 5 nimetatud töötasult kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

1. K.T (end xxxxxxxx-xxxxxx; hageja) esitas 17. oktoobril 2022 töövaidluskomisjonile

töövaidlusavalduse Worx OÜ (kostja) vastu. Hageja lõplikud nõuded töövaidluskomisjonis olid

järgmised: 1) töötasu nõue 1804,34 eurot (neto), 2) puhkusehüvitise nõue 1165,93 eurot (neto),

3) haigushüvitise nõue 140,56 eurot (neto), 4) viivise nõue 2022. a augusti töötasu

väljamaksmisega viivitatud aja eest ning lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest alates

kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni nende kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjon

rahuldas 24. novembri 2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1454/22 hageja töövaidlusavalduse

osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks töötasu 1590,53 eurot (neto), puhkusehüvitise

1087,67 eurot (neto), haigushüvitise 120,72 eurot (neto), viivise töötasult ja haigushüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuste

sissenõutavaks muutmisest kuni nende kohase täitmiseni. Ülejäänud osas jättis

töövaidluskomisjon hageja töötasu, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõuded rahuldamata.

2. Kostja esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule taotluse, et kohus vaataks hageja poolt

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi osas, milles kostjalt

mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1590,53 eurot (neto) (sh töötasu 2022. a augusti eest 699,09

eurot, töötasu tehtud ületunnitöö eest 799,86 eurot, töötasu 2022. a septembri eest 91,58 eurot) ja

viivis eelnimetatud töötasult. Kohus võttis selles osas töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagina menetlusse.

3. Kostja esitas 10. augustil 2023 vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Kostja palus mõista

hagejalt kostja kasuks välja kahju 11 515,94 eurot. 23. augustil kostja vähendas nõuet ja palub

lõpliku nõudena hagejalt kostja kasuks välja mõista kahju 9663,44 eurot: tagastamata lauaarvuti

eest 736,77 eurot, pettusega põhjustatud varalise kahju 3320,31 eurot ning kahju kliendilt

laekumata arvetest 2805,60 eurot, viivised laekumata ja hilinenud maksetest 948,26 eurot ja

hageja põhjustatud kahjude likvideerimiseks tehtud õigusabikulud 1852,50 eurot.

4. Hageja esitas 12. oktoobril 2023 täiendavad nõuded, mida täpsustas 6. novembril 2023

toimunud kohtuistungil. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tehtud ületundide eest

(okt 2021 kuni august 2022) kokku 2072,60 eurot ja sellelt summalt viivise alates 1. oktoobrist

2022 kuni lõpliku tasumiseni ning kohustada kostjat muutma töötamise registris töösuhte

lõpetamise kannet: töösuhte lõpp 1. oktoober 2022 ning alus töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p

1. Hageja palub kohtul kohustada teda tagastama lauaarvuti kostjale või teha kohtu poolt

otsustatud summas tasaarveldus hagejale välja mõistetavalt summalt.

5. Asja materjalidest nähtuvalt hageja töötas kosja juures juhiabina. Hageja põhjenduste kohaselt

tööleping sai lõpetatud 1. oktoobri, mitte 31. septembri 2022 seisuga, nagu märkis

töövaidluskomisjon. Kostja seaduslik esindaja on 10. septembri 2022 e-kirjas kinnitanud, et

tööleping lõpetatakse 1. oktoobril 2022 ja lõpetamise aluseks saab olema TLS § 88 lg 1 p 1. On

tõendatav, et kostja seaduslik esindaja oli teadlik hageja töövõime puudumisest alates 10. maist

2022, sellest hoolimata jätkus töösuhe ja pärast töösuhte lõppu toimusid läbirääkimised uue

lepingu sõlmimiseks. Kostja oli kõigist töövõime piirangute põhjustest teadlik enne töölepingu

vormistamist. Tööarvuti jäi tagastamata, kuna alguses pidi hageja edasi töötama, hiljem oli hageja

nõus välja ostma. Kostja on esitanud lisana 11 vale arvuti pakkumus/arve. Hageja tööarvuti sai

soetatud märtsis ja oli hinnaga alla 600 euro (ilma km-ta). Hageja tööarvuti oli HP, mitte Lenovo.

Ületunnid tekkisid juba esimest kalendrikuust. Tööandja on kõiki töötunde aktsepteerinud

ühekordse tasuna. Sh. ületunnid maksis kostja jooksvalt töötasuna ja seega tegelikkuses

aktsepteeris neid. Kõikide töötasude, kuludokumentide jne maksekorralduste sisestamine oli

kooskõlastatud kostja seadusliku esindajaga. Enne maksekorralduse sisestamist saatis hageja talle

alati Exceli tabeli kõikide andmetega (kellele mille eest ja kui palju) ning telefoni teel nad

korrigeerisid neid andmeid. Ühtegi makset ei saanud hageja ise teha. Hageja tööaja arvestus oli

kostjale kogu aeg Google Drive’is reaalaja kättesaadav. Kostja väide, nagu hagejalt nõuti

sõidupäeviku pidamist, on väär. Hageja oli see, kes pidas töölistele makstavate kütusetšekkide ja

autokompensatsioonide arvestust ning mitte ükski tööline ei pidanud sõidupäevikut, sest kostja

seaduslik esindaja ütles, et usaldab oma töölisi. Arvete mittemaksmine on BauEst OÜ otsus ja

hageja ei saanud seda mõjutada. Varem oli neil kogu aeg lubatud maksta viivitusega. Nüüd esitati

maksekäsu kiirmenetluse avaldus, sisestati BauEst OÜ maksehäireregistrisse ja esitati

pankrotihoiatus. Kostja on esitanud BauEst OÜ võlgnevuse 28. juuli 2022 seisuga, kuid hageja

teada oli ka hilisemaid laekumisi. Hageja ütles korduvalt, et tal ei ole raamatupidaja teadmisi ja

oskusi ja ei taha tegeleda arvetega, sest ta tuli tööle personalialaste küsimustega tegelemiseks.

Puuduv töövõime ei keela tööle kandideerimist ja töö tegemist. Selleks ongi katseaeg, et hinnata

kas töö sobib töötajale ja kas töötaja sobib tööandjale. Töölepinguga oli ette nähtud katseaeg neli

kuud, kuid juba esimese kuu lõpus saatis kostja seaduslik esindaja sõnumi, et „katseaeg edukalt

läbitud“. Samuti võib rahulolu välja lugeda septembri-oktoobri kirjavahetusest – mis tingimustel

ja kuidas edasi koostööd teha.

6. Kostja leiab, et tööleping lõppes hageja poolse töölepingu ülesütlemisega 9. septembril 2022

TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja saatis 9. septembril 2022 kostja seaduslikule esindajale e-kirja

„Lahkumine“, mille kohaselt on tervisest tulenevalt sunnitud tööturult eemalduma ning

arvestades vaimset ja füüsilist tervist viibib veel pikalt haiglas. Hageja e-kiri on käsitletav

töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena tulenevalt hageja terviseseisundist. Tööandja sai

ülesütlemisavalduse samal päeval kätte, ülesütlemine muutus samast päevast kehtivaks ja

tööleping lõppes TLS § 91 lg 3 alusel. Kostja leiab, et hageja 2022. a septembri töötasu nõue ei

ole põhjendatud. Hageja viibis 5. septembrist 2022 statsionaarsel haiglaravil ja hageja

töövõimetuse kohta on välja antud töövõimetusleht. Kostja ei ole hagejale haiglas oleku ajal ega

töölepingu lõppemise järel tööülesandeid andnud ega töö tegemist oodanud. Kostja ei ole

hagejaga kokku leppinud töötasu maksmises haiglas oleku ajal ega pärast töölepingu lõppemist.

Uut lepingut pooled ei sõlminud. Töötaja oli seoses laste kooliminekuga küsinud alates 29.

augustist 2022 vabad päevad ja sellest alates enam tööl ei olnud. Töövahendite, lõpetatud ja

pooleliolevate tööde, asjaajamise, tööülesannete alase teabe jms tööandjale üleandmine ja

sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel poolte vahelise tavapärase suhtlemise juurde,

mille puhul vastavalt asjaoludele TLS § 1 lg 2 mõistes tasu oodata ei saa ning mida ei loeta uue

töölepingu sõlmimiseks.

Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises koormuses 0,75 ning ka selles, et kui töömaht

suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut muudeti lisaga 1, mille kohaselt alates 6. juulist

2022 töötas hageja täistööajaga. Ületunnitööd ei ole pooled kokku leppinud. Kuna selleks puudus

vajadus, ei ole kostja isegi mitte kaalunud ületundide rakendamist. Kostja sõnaselge otsus oli, et

ületunnid ei ole lubatud. Ületunnitöö tegemine ei ole eluliselt usutav, kuna hageja ei ole varem

ületunnitöö või selle eest tasumata jätmise osas kostjale etteheiteid teinud.

Hageja poolt tööinspektsioonile esitatud 2022. a juuli tööajaarvestuses, mis on leitav on

tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnast, on hageja märkinud enesele juulis 128 tundi. Kostjale

ega kostja raamatupidajale hageja sama tööajaarvestust ei esitanud ega teinud kättesaadavaks.

Erinevalt tööinspektsioonile esitatust on hageja kostjale esitanud enese juuli tundide arvuks 150,

sama ka töövaidluses. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tundide arv on vastuolus

töölepinguga, selle kujunemine on läbipaistmatu ja tõendamata. Hageja, kes tööajaarvestuse

andmeid tegevjuhile ega raamatupidajale ei esitanud ega kättesaadavaks ei teinud, sisestas enesele

tehtavate väljamaksete maksekorralduste summad ilma, et oleks töötasu andmete saamiseks

eelnevalt suhelnud ettevõtte raamatupidajaga, kes palga- ja maksuarvestust vastavalt

tööülesannetele

ja

raamatupidamise

ja

maksuarvestuse

reeglitele

vastavas

raamatupidamisprogrammis teostab ning selleks vajalikku pädevust omab. Hageja sisestas

enesele tehtavate maksekorraldustesse summad meelevaldselt iseenese äranägemisel.

Raamatupidamise palgaarvestusprogrammi Merit/Palk kohaselt kujuneb 128 tunni alusel juulikuu

töötasu väljamakse summaks 1078,27 eurot. Käesolevas vaidluses esitab hageja aga sama kuu

tasustavate tundide koguarvuna 150, kusjuures maksekorralduste ettevalmistamisel on hageja

enesele makstava summana sisestanud 1223,47 eurot. Seega 145,20 euro võrra suurema summa,

kui enese poolt koostatud juulikuu tööajaarvestuse tabeli töötundide alusel põhjendatud.

Hageja sõlmis töölepingu, varjates oma töövõime puudumist. Faktiline teave hageja osalise või

puuduva töövõime kohta jõudis kostjani pärast seda, kui hageja oli 2022. a juulis esitanud kostja

raamatupidamisteenuste osutajale Eesti Töötukassa 12. mai 2022 otsuse „Sotsiaalmaksu

maksmine erijuhtudel“, millest nähtuvalt (punkt 2.3) on töövõime hindamise/püsiva töövõimetuse

periood 15. veebruar 2021 kuni 14. veebruar 2023. Otsusest nähtub, et tuvastamine on toimud

2021. a veebruaris, s.o enne juhiabi kohale kandideerimist ja lepingu sõlmimist. Seega on

tagantjärele selgunud, et hageja varjas oma puuduvat töövõimet. Töövõime puudumise suhtes oli

tööandjal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Hageja sõlmis lepingu pettusega.

Hageja soovis töötada kodukontoris Tartus. Suhtlus töötajaga toimus peamiselt telefoni ja arvuti

vahendusel, mis oluliselt piiras järelevalve võimalusi. Puuduva töövõime varjamine põhjustas

olukorra, kus tööandja heas usus panustas olulisel määral töötaja väljaõpetamisse, kuid töötaja

poolne ootuspärane vastusooritus jäigi saamata.

Juhiabi töökoha ülesannete keerukus ja maht lähtuvad täieliku töövõimega isiku võimest tööd

teha. Tööülesannetest nähtuvalt on tegemist vaimset laadi tööga. Kostja on hageja puhul aga

täheldanud just vaimset laadi piiranguid. Kui hageja oleks töövõime puudumise kui olulise tööga

seotud asjaolu kostjale teada andnud, ei oleks kostja hagejaga töölepingut sõlminud ning hagejal,

kes ei ole võimeline tööd tegema, ei oleks võimalik astuda enese võimeid ületavasse lepingusse,

kus tööülesannete keerukus ja maht on vastavuses täieliku töövõimega isiku võimetega, kuid

hagejal tööülesannete täitmiseks vajalik töövõime puudub. Kuna ülejõukäivasse olukorda asetas

end hageja ise, seejuures olulist asjaolu teise poole eest varjates, on enese jaoks ülejõukäiva

olukorra põhjustanud hageja ise ja seega kogu vastutus lasub hagejal enesel. Pettusega sõlmitud

lepinguga on hageja põhjustanud olulist kahju tööandjale, tööandja panustas töötajasse, kuid

vastusooritus jäigi saamata, tööülesannete täitmise asemel põhjustas töötaja, kel puudus võime

tööd teha, tööandjale asjatut ressursikulu ja otsest kahju.

Augustikuu töötasust pidas tööandja TLS § 78 lg 3 alusel kinni töötajale makstud ettemakse

summas 866 eurot, mille töötaja pidi tööandjale tagastama. Tööandja on teinud töötajale isikliku

sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid kokku summas 866 eurot, sh 6. juunil

2022 670 eurot ja 12. septembril 2022 196 eurot. Töötajal oli kohustus pidada tööalaste sõitude

kohta teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse

pidamise ja hüvitise maksmise korra kohast arvestust. Tööandja tegi isikliku sõiduauto

kasutamise hüvitamiseks väljamaksed, kuid töötaja jättis isikliku sõiduauto töösõitudeks

kasutamise arvestuse tööandjale esitamata. Juhul, kui töötaja töösõite tegi, oli tal hüvitise

saamiseks kohustus sõidupäevikut pidada ja see tööandjale esitada. Hageja sõidupäevikut ei

esitanud. Seega isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks on hageja poolt tõendamata ning

ettemaksena makstud rahalised summad tuleb tagastada. Tuginedes TLS § 78 lg-le 3 pidas kostja

augustikuu töötasu väljamaksmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks töötajale makstud

ettemaksed 866 ulatuses töötaja augustikuu töötasust kinni.

Töölt lahkudes jättis hageja Tööandjale kuuluvad seadmed kostjale tagastamata, sh mobiiltelefon

Xiaomi Redmi 9A, arvuti HP Pavilion AIO 24 ning lauaarvuti. Sülearvuti ja mobiiltelefoni

tagastas hageja olulise viivitusega, lauaarvuti on jätkuvalt tagastamata. Seoses viivitusega on

kostja kaotanud huvi lauaarvuti tagastamise vastu, mistõttu nõuab hagejalt kahjuhüvitist summas

736,77 eurot.

Hageja sisestas enesele tehtavate väljamaksete summad iseenese äranägemisel meelevaldselt

lepingujärgsest töö mahust ja kokkulepitud töötasust suuremana 2021.a oktoobri, novembri ja

detsembri ning 2022.a jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli osas (andmed esitatud lisas 2

ja 2-1), millega põhjustas kostjale otsese varalise kahju kokku 3320,31 euro ulatuses.

Hageja tööülesanne oli ehitustööliste tunni- ja tükitöölehtede ja kokkuvõtete tegemine.

Ehitustööliste tunni- ja tükitöölehtede ning aktide andmete kokkuvõtetes tegi hageja suurel hulgal

vigu, millega põhjustas kostjale kahju tekkimise. Töölehtede kokkuvõtted on arvete tegemise

aluseks. Massiline vigade esinemine töölehtede kokkuvõtetes põhjustas kliendis usaldamatuse

kostja vastu, vead kandusid edasi arvetesse ning klient jättis ehitustööde eest esitatud arved

tasumata, mistõttu pidi kostja kasutama õigusabi, pöörduma kohtusse ning kandma sellega

kaasnevad lisakulud. Püüdlustele vaatamata õnnestus kostjal laekumata arvetest kätte saada vaid

osa, sedagi olulise hilinemisega, millest tulenevad viivised.

Hageja tööülesannete täitmata jätmise ja hooletuse tulemusena on kostjal saamata OÜ-le BauEST

esitatud arvete eest kokku 2805,60 eurot. Viivis Bauesti poolt tasumata jätmisega ja hilinenud

tasumisega viivitatud päevade eest 7. septembri 2023 seisuga moodustab kokku 948,26 eurot. Kui

hageja poleks täitnud oma töökohustusi hooletult, poleks kostjale vastavat kahju tekkinud.

Eelnimetatud hooletu täitmise tulemusena pidi kostja kahjude likvideerimiseks kasutama

õigusabi, s.h kliendi vastu kohtusse pöördumiseks, mis põhjustas kostjale õigusabi kulude näol

täiendava kahju summas 3705 eurot. Kostja vähendas õigusabikulude nõuet poole võrra ja nõuab

kahjuna 1852,50 euro hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et nii töötaja hagi kui tööandja vastuhagi on põhjendatud ja kuuluvad

rahuldamisele osaliselt.

8. Vaidlust ei ole selles, et 11. oktoobril 2021 sõlmiti poolte vahel tööleping, mille alusel asus

hageja (töötaja) 11. oktoobril 2021 kostja (tööandja) juurde tööle juhiabina.

Hageja saatis 9. septembril 2022 kostja seaduslikule esindajale e-kirjaga avalduse, mille kohaselt

ta on tervisest tulenevalt sunnitud aktiivselt tööturult eemalduma. Teemareale oli märgitud

„Lahkumine“. (dtl 200) Kohus nõustub, et e-kiri on käsitletav hageja poolse töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalusena TLS § 91 lg 3 alusel (tööandja poolne erakorraline

ülesütlemine töötaja terviseseisundist tulenevalt). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hagejal

esines alus tööleping tema terviseseisundist tulenevalt üles öelda. Samas nähtub asja

materjalidest, et pärast kõnealuse avalduse tegemist jätkus poolte suhtlus. Hageja saatis kostja

advokaadile ja kostja seaduslikule esindajale 10. septembril 2022 järgmise sisuga e-kirja „B.Y

palvel saadan info, et leppisime B.Y-ga kokku, et 30.09 on mul viimane tööpäev. Töölepingu

lõpetame TLS paragrahv 88 lg 1 p 1 alusel. Olen haiglaravil alates 05.09.22 ja eeldatav aeg ravile

haiglas on kuu ning sellele järgneb intensiivne järelravi.“ Kostja seaduslik esindaja vastas sellele

samal päeval, et „Kõik õige, vajadusel lõpu kuupäev ka 01.10.22, sest asjad tuleb üle anda ja see

võtab aega, edaspidi töötab K.T 1 nädal kuus, seega teeme uue lepingu hiljem..“ (dtl 118) Seega

vaatamata töötaja poolsele töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele, leppisid pooled kokku

töölepingu lõppemise hilisemas kuupäevas. Poolte, sh kostja tahe oli lõpetada tööleping TLS § 88

lg 1 p 1 alusel (tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötaja terviseseisundist tulenevalt). Et

ka tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja terviseseisundist tulenevalt,

ei ole asjas vaidlustatud.

Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma

registrisse, et poolte töösuhte lõppemise kuupäev on 1. oktoober 2022 ja alus on TLS § 88 lg 1 p

1. 9. Arvestades et töövaidluskomisjon rahuldas hageja töötasu nõude 2022. a augustis töötatud aja

eest osaliselt, summas 699,09 eurot (neto), ja hageja töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks

kohtusse õigeaegselt ei pöördunud, on hageja töötasu nõue augustis töötatud aja eest 699,09 eurot

(neto). Töövaidluskomisjon võttis arvesse, et töövaidlusavalduse kohaselt tegi töötaja 2022. a

augustis tööd kokku 176 tundi ning teenis sellega välja töötasu 1395,09 eurot (neto); töötaja poolt

koostatud 2022. a augusti palgatabelisse on töötaja märkinud enda 2022. a augusti töötasust maha

arvatavaks summaks 196 eurot (neto); 2022. a augusti töötasust on tööandja töötajale välja

maksnud 500 eurot (neto). (1395,09 eurot - 196 eurot - 500 eurot = 699,09 eurot)

Augusti töötasu osas on kostja märkinud, et pidas TLS § 78 lg 3 alusel sellest kinni töötajale

makstud ettemakse summas 866 eurot, mille töötaja pidi tööandjale tagastama. Kostja sõnul oli ta

teinud hagejale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid kokku summas

866 eurot, sh 6. juunil 2022 670 eurot ja 12. septembril 2022 196 eurot. Töövaidluskomisjoni

otsusest nähtuvalt 196 eurot on 2022. a augusti töötasust juba maha arvatud. Kostja põhjenduste

kohaselt hageja on kohustatud ettemaksed tagastama, kuna ta ei pidanud tööalaste sõitude kohta

arvestust (sõidupäevikut). Seetõttu leidis kostja, et isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks on

tõendamata. Lepingu p-s 2.5.4 oli ette nähtud, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele

hüvitatakse töötajale kütusekulu ja makstakse kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise

eest. Hageja on eelistungil selgitanud, et ta pidi käima töömeeste juures Haapsalus, Tallinnas või

Soomes (dtl 361). Kostja sellele vastu ei vaielnud. Arusaamatuks jääb, miks on kostja tasunud

hagejale uue makse septembris, kui varem oli hageja kostja väitel jätnud isikliku sõiduauto

kasutamise töösõitudeks tõendamata. Hageja on selgitanud, et ükski tööline sõidupäevikut ei

pidanud, kuna kostja seaduslik esindaja usaldas oma töölisi. Seega on hageja töötasu nõue 2022. a

augusti eest 699,09 eurot (neto) põhjendatud.

10. Septembris 2022. a töötatud aja eest on hageja töötasu nõue 91,58 eurot (neto).

Vaidlust ei ole selles, et hageja viibis 5. septembrist 2022 kuni 4. oktoobrini 2022

töövõimetuslehel. Hageja viibis ka haiglas. Samas kinnitavad hageja ütlused ja hageja esitatud

poolte e-kirjavahetus (dtl 119-121), et hageja jätkas töö tegemist ka töövõimetuslehel ja haiglas

olemise ajal. Töövaidluskomisjoni istungil hageja selgitas järgmist: „Haiglas olles lasin tuua ühe

sülearvuti. Panin andmed sisse, et keegi saaks mind asendada. Mul oli telefon ja meil toimusid

vestlused, kirjavahetus oli olemas. Seal oli erinevaid asju, millele oli vaja vastata. Tuli teha neid

taotlusi, väljastada garantiikirju ja haiglas olles tegin ka augustikuu töötasu arvestuse, sest ainult

minu käes olid need andmed.“

Hageja poolt tõendina esitatud poolte e-kirjadest nähtub, et hageja töövõimetuslehel olemise ajal

jätkus poolte vahel tööalane suhtlus. Kohtu hinnangul tõendavad hageja poolt tõendina esitatud e-

kirjad kogumis, et hageja tegi töövõimetuslehel olemise ajal tööd järgmiselt: 5. septembril 2022

(hageja väitel tegi ta nimetatud päeval tööd ühe tunni), 6. septembril 2022 (hageja väitel tegi ta

nimetatud päeval tööd pool tundi), 8. septembril 2022 (hageja väitel tegi ta nimetatud päeval tööd

kolm tundi), 12. septembril 2022 (hageja väitel tegi ta nimetatud päeval tööd kaks tundi), 26.

septembril 2022 (hageja väitel tegi ta nimetatud päeval tööd kaks tundi), 30. septembril 2022

(hageja väitel tegi ta nimetatud päeval tööd ühe tunni). (töötaja tundide arvestus dtl 117) Kohus

loeb tõendatuks, et hageja tegi 2022. a septembris tööd 9,5 tundi. Seega on hageja töötasu nõue

töötasu 2022. a septembri eest 91,58 eurot) põhjendatud.

11. Hageja palus töövaidluskomisjonis välja mõista töötasu tehtud ületunnitöö eest 716,45 eurot

(töövaidluskomisjon mõistis töötasu tehtud ületunnitöö eest välja suuremas ulatuses, kui oli

töötaja nõue, summas 799,86 eurot). Hageja jäi ka kohtus alguses nõude juurde summas 716,45

eurot, kuid hiljem suurendas oma nõuet 2072,60 euroni.

TLS § 44 lg 1 esimese lause kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja

kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab

tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud

ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja TLS § 44 lg 7

kohaselt töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on TLS §

2 kohaselt tühine.

Kostja väitel ei olnud tööandja ja töötaja ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Kostja väitis, et

ületunnid ei olnud lubatud. Kostja on esitanud oma seadusliku esindaja 8. juuli 2022 e-kirja

hagejale, mille kohaselt „Ületunnid pole sinu puhul lubatud, peame ilma hakkama saama.“ (dtl

301; kiri puudutas töölepingu lisa koostamist) Hageja ütluste kohaselt oli kostja seadusliku

esindajaga kokkulepe, et ületunnid ei lähe ületunnina kirja, vaid kõik tunnid makstakse

ühekordselt (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk-d 7, 10, 11). Hageja ütluste kohaselt

töötunnid läksid Google Drive´i üles ning raamatupidajale ja kostja seaduslikule esindajale olid

need jooksvalt näha (samas, lk 8) Kõik tunnid, mida hageja kirja pani, maksti ühekordse

töötasuna välja (samas, lk 10). Vaidlust ei ole selles, et oma töötunde arvestas hageja ise. Kostja

raamatupidaja G. K.T on 26. oktoobri 2022 e-kirjas selgitanud, et „K.T esitas igakuiselt

palgatabeli, kus olid märgitud tema poolt arvestatud tunnid ja tasud. Antud tabeli alusel koostasin

arvestuse. Töötasusid mina panka ei riputanud ja välja ei maksnud.“ (dtl 111) Hageja on

selgitanud, et kõik ülekanded tegi või kinnitas kostja seaduslik esindaja B.Y. Seda on kostja

seaduslik esindaja B.Y kinnitanud ka töövaidluskomisjoni istungil (protokolli lk 3, dtl 150: „olen

välja maksnud töötunnid, mida töötaja on ise kirja pannud enda kohta“, „töötaja on ise teinud

oma palgaarvestuse, esitanud selle raamatupidajale ja mina olen selle kinnitanud pangas“) Kostja

seadusliku esindaja ütluste kohaselt hageja number tööaja tabelis oli selline, mida ta eeldas, et ei

pea kontrollima. See number pidi sisaldama ka nt kulutuste kompensatsioone, mida ta tegi

ettevõtluse jaoks. See number ei olnud üheselt mõistetav, et see on tunninumber. Hageja pidi

esitama samamoodi oma tunnid sinna tabelisse ja raamatupidajale. Kostja seaduslik esindaja seda

just ei kontrollinud. Vaatas ainult töömeeste poolt. (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk-d

22-23).

Kohus märgib, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus.

Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja ületunnitöö tabelis märgitud töötunnid on hagejale

ühekordses määras hüvitatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et kostja aktsepteeris hageja

poolt tehtud ületunnitööd.

Töölepingus lepiti kokku, et hageja töötab osalise tööajaga. Osalise tööaja määras lepingus kokku

ei lepitud. Asja materjalidest nähtuvalt, enne lepingu sõlmimist hageja soovis, et töökoormus

oleks vähemalt 0,75 (dtl 288). Kostja sõnul töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises

koormuses 0,75 ning ka selles, et kui töömaht suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut

muudeti lisaga 1, mille kohaselt alates 6. juulist 2022 töötas hageja täistööajaga. Kui algselt luges

hageja ületundideks tunnid, mis ületasid täistööaega, siis lähtuvalt kosja seisukohast kostja

suurendas tasunõuet ületundide eest, lugedes ületundideks kostja väidetud koormust (0,75)

ületavad tunnid. Samas on hageja selgitanud, et algses töölepingus konkreetset koormust ei

fikseeritud, lepingusse sai kirjutatud osaline koormus, sest ei olnud teada, kui palju koormuseks

tuleb; tegelikult on algusest peale olnud koormus 1,0 (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk

4). Hageja ütluste kohaselt oli lootus, et tuleb täiskoht välja, lepingut ei sõlmitud täistööajaga,

kuna kostja arvas, et tal ei ole nii palju tööd alguses pakkuda (6. novembri 2023 kohtuistungi

protokoll, lk-d 7, 12). Hageja ütluste kohaselt tegi ta suurema arvestuse ainult seetõttu, et kostja

raiub, et oli 0,75 koormus (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk 9).

Konkreetset osalise tööaja määra kirjalikus lepingus kokku ei lepitud ning kohtu hinnangul

viitavad asjaolud sellele, et seda kokku lepitud ei olnud. Koormus sõltus sellest, kui palju tööd oli

vaja teha. Kuna puuduvad tõendid osalise tööajamäära osas, peab kohus põhjendatuks lähtuda

TLS § 43 lg-s 1 sätestatud eeldusest, mille kohaselt töötab töötaja summeeritult 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Enne nõude suurendamist esitatud arvestuses

on hageja võtnud ületunnitöötasu nõude summa arutamisel aluseks üksnes need tunnid, mis

ületasid täistööaega. Kohus leiab, et hageja töötasu nõue tehtud ületunnitöö eest 716,45 eurot on

põhjendatud.

12. Vastuhagis nõuab kostja talle töötaja poolt põhjustatud kahju hüvitamist. Kui töötaja on

rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi

peab töötaja täitma töökohustust lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu

silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav

hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse

tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja

väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja

omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud,

vastutab ta TLS § 74 lg 1 järgi rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekkinud kahju eest. Kui

töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta TLS § 74 lg 2 järgi tööandjale

tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet,

töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise

kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi

kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva

tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

eeldused: 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st

töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu,

arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); 4) kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

13. Kostja nõuab hagejalt pettusega põhjustatud varalise kahju 3320,31 eurot hüvitamist.

Vastuhagist nähtub, et tegemist on kokkulepitud töötasu ületava summaga, mis on hagejale

alusetult välja makstud.

Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on hageja kirja pandud töötunde aktsepteerinud. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja ei ole nimetatud ulatuses tööd teinud. Hageja on selgitanud, et

tööinspektsioonile esitatud tabel ei vastanud tegelikkusele (6. novembri 2023 kohtuistungi

protokoll, lk 15) Kostja on viidanud ka töötaja võimetusele tööülesandeid mõistliku ajaga täita,

tulenevalt tema puuduvast töövõimest. Vaidlust ei ole selles, et hageja asus kostja juurde tööle 11.

oktoobril 2021. Töölepingu sõlmimisel rakendati katseaega kestusega neli kuud. Katseaja

viimane päev oli lepingu kohaselt 10. veebruaril 2022. TLS § 101 lg 1 järgi katseaja eesmärk on

hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida

nõutakse töö tegemisel. Hageja on välja toonud, et juba esimese kuu lõpus saatis kostja seaduslik

esindaja sõnumi, et „katseaeg edukalt läbitud“. Kostja on hageja kirja pandud töötunde

aktsepteerinud ja tagantjärele ei saa tõstatada ka küsimust nende efektiivsusest. Asja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hageja poolt tööle kulunud aja osas etteheiteid olnud. Veel hageja

haiglas oleku ajal arutasid pooled töösuhte jätkamise võimalust. Kohus ei pea kostja nõuet

pettusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks põhjendatuks.

14. Kostja nõuab hagejalt tööülesannete rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist, mis

seisneb kliendilt laekumata arvetest 2805,60 eurot, viivistest laekumata ja hilinenud maksetest

948,26 eurot ja kahjude likvideerimiseks tehtud õigusabikuludest 1852,50 eurot. Vastuhagi

kohaselt hageja tööülesanne oli ehitustööliste tunni-ja tükitöölehtede ja kokkuvõtete tegemine.

Ehitustööliste tunni- ja tükitöölehtede ning aktide andmete kokkuvõtetes tegi hageja suurel hulgal

vigu, millega põhjustas kostjale kahju tekkimise. Vead kandusid edasi arvetesse ning klient jättis

ehitustööde eest esitatud arved tasumata, mistõttu pidi kostja kasutama õigusabi, pöörduma

kohtusse ning kandma sellega kaasnevad lisakulud. Kostja seostas hageja poolt vigade tegemist

tema puuduva töövõimega.

Hageja on eksimust tunnistanud, et temast tingitud vigade tulemusel tehti liigselt arveks 1218

eurot, arveks jäeti tegemata 594 eurot (vahe 624 eurot). (dtl 336, 338) Vaidlust ei ole selles, et

arvete tegemine hageja tööülesanne ei olnud. Pooled olid erimeelsusel, kelle initsiatiivil hageja

arveid tegi. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et töötaja eksis arveid tehes mõõtühikutes. See

objekt oli esimene, millele hageja arveid tegi. Hageja nõustus, et 594 euro suuruses osas olid

arvetel summad väiksemalt esitatud. (18. septembri 2023 eelistungi protokoll lk 2). Kostja

selgitas, et arveid tehti koos kostja seadusliku esindajaga (18. septembri 2023 eelistungi

protokoll, 3 lk, 6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk 19). Kohus saab aru, et arved

korrigeeriti ja kahju põhjuseks on see, et klient jättis arved maksmata. Töösuhtes lasub tööandjal

juhiste andmise ja kontrolli kohustus ja seda ka puudega inimese töösuhtes. Kohus ei pea kostja

nõuet tööülesannete rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks põhjendatuks.

15. Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitamist tagastamata jäänud lauaarvuti eest 736,77 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et töösuhte lõppedes jäi hageja valdusse tööandja lauaarvuti, mida hageja ei

ole seni tagastanud. Hageja on palunud kohtul kohustada teda tagastama lauaarvuti kostjale või

teha kohtu poolt otsustatud summas tasaarveldus hagejale välja mõistetavalt summalt. Kostja on

palunud hagejalt välja mõista kahju tagastamata lauaarvuti eest 736,77 eurot. Kostja on esitanud

pakkumuse analoogse arvuti kohta (dtl 304) Hageja nõustus, et lauaarvuti maksab 598 eurot (dtl

378). Hageja oli nõus, et kohus vähendab 598 euro võrra väljamõistetavat ületundide summat. (6.

novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk 2) Kohus rahuldab kostja nõude osaliselt ja mõistab

tagastamata jäänud lauaarvuti eest välja 598 eurot.

16. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu kokku 1507,12 eurot (neto) (sh töötasu 2022.

a augusti eest 699,09 eurot, töötasu 2022. a septembri eest 91,58 eurot, töötasu tehtud ületunnitöö

eest 716,45 eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja tagastamata lauaarvuti eest 598

eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu 909,12 eurot

(1507,12 eurot - 598 eurot).

17. Hageja on esitanud ka nõude töötasult viivise väljamõistmiseks.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus nõuda töötasu nõuetelt viivist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni. Kõik töösuhtest tulenevad nõuded

muutusid TLS § 84 lg 1 järgi sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Tööleping lõppes 1.

oktoobrist 2022 ja alates sellest kuupäevast on hageja palunud viivise välja mõista. VÕS § 113 lg

1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivisemäär oli kuni 31. detsembrini 2022 8%

aastas, 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5% aastas, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini

2023 12 % aastas ja on alates 1. jaanuarist 2024 12,5% aastas. Kuni kohtuotsuse tegemiseni, st 1.

oktoobrist 2022 kuni 14. jaanuarini 2024 on sissenõutavaks muutnud viis 207,24 eurot

(viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit www.viivisekalkulaator.ee kasutades), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja

mõistetavalt summalt kohustub kostja tasuma viivist alates 15. jaanuarist 2024 kuni selle

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud

18. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et praegusel juhul on asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitatud nõuded olid riigilõivuvabad ning hagejal ei

olnud menetluses lepingulist esindajat. Kohus jättis hageja töötasu nõude tehtud ületundide eest

osaliselt rahuldamata. Kohus arvestab, et hageja suurendas oma töötasu nõuet tehtud ületundide

eest alles menetluse lõppjärgus, sealjuures tulenevalt kostja väitest hageja tööaja määra kohta.

Algselt esitatud töötasu nõue tehtud ületundide eest oli kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja

kahju hüvitamise nõuet on kohus pidanud põhjendatuks üksnes ulatuses, milles hageja sellega

nõustus. Suuremas osas pidas kohus kostja kahju hüvitamise nõuet põhjendamatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik