2-19-6643/119 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-x-664x

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

x. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-x-664x

Tsiviilasi

B.D hagi L.B vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

x 446,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andi Tubin

Kostja L.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Agu

Eichenbaum

Kolmas isik D.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista L.B-lt välja B.D kasuks kahjuhüvitis x 992,x eurot ja viivis 808,89 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta poolte menetluskulud x% ulatuses B.D ja 90% ulatuses L.B kanda.

4. Jätta D.R-i menetluskulud 90% ulatuses L.B kanda ja x% ulatuses tema enda

kanda.

5. Määrata B.D menetluskulude rahaliseks suuruseks x 2x eurot. Lugeda L.B-lt B.D

kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks x 008,80 eurot.

6. Määrata L.B menetluskulude rahaliseks suuruseks x,70 eurot. Lugeda B.D-lt L.B

kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks x,07 eurot.

7. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista L.B-lt välja B.D kasuks x

878,7x eurot (x 008,80 eurot - x,07 eurot).

8. Määrata D.R-i menetluskulude rahaliseks suuruseks x eurot. Mõista L.B-lt välja

D.R-i kasuks menetluskulud x eurot.

1

9. L.B-l tuleb tasuda B.D-le ja D.R-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist

võlaõigusseaduse § x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule x päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. B.D (hageja) esitas x. mail 20x Tartu Maakohtule hagi L.B (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja xxxxxxxxx kinnistu kaasomanikud. Kostja

kasutab korterit nr x esimesel korrusel ja hageja kasutab vahetult selle kohal asuvaid kortereid

nr x ja x teisel korrusel. Hageja leiab, et kostja on oma korteris enda ehitustegevusega

põhjustanud tema korteritele kahju. Kostja alustas pärast korteri ostmist ehitustegevust,

muuhulgas lammutas korteris nr x seinu, küsimata selleks hagejalt nõusolekut. Hiljem selgus,

et kostjal ei olnud esitatud ehitusplaani ega ehitusteatist. Tartu Linnavalitsus algatas

järelevalvemenetluse ja fikseeris toimunud ehitustööd. Remondi käigus eemaldas ja asendas

kostja enda korteris kaks vaheseinas asunud kandeposti, millele toetusid muuhulgas hageja

korterite ahjud ja mille tagajärjel tekkisid korteris x seintes mõrad ja ahju slepe lagunes

täielikult. Ahju köögipoolne osa on x,8 meetrise vesiloodiga vaadeldes 2 cm sissepoole kaldu.

Ahi ajas kütmise ajal slepe kohalt ja tagaseinast vahetevahel suitsu sisse ja seetõttu oli hageja

sunnitud x. mail 20x üürilepingu poolte kokkuleppel lõppema, sest ahju kütmine oli

muutunud eluohtlikuks. Korteri nr x dušikabiini seinaplaadid vajusid alla, kabiin tuli maha

lammutada ja uuesti ehitada. 20x. aastal suurenesid seinapraod nii, et korterite x ja x vahelises

seinas olevast praost paistis valgus. Aasta lõpus hakkas korteri x ahi suitsu sisse ajama. Et

välja selgitada probleemide põhjused, tellis hageja 20x. aastal ekspertiisi. Mihkel Ratase

tehtud ekspertiis tuvastas, et probleemid on tekkinud põranda vajumise tulemusel ja põranda

vajumise on tinginud kandvate postide vahetamine korteris x.

3. Kostja tegevuse tagajärjel on korteris x tekkinud järgmine kahju. Ahi muutus 20x. aastal

kasutuskõlbmatuks. Puidust vahelae (korter x põranda) vajumise tulemusena on ahi vajunud

kaldu ja lahti rebenenud suitsu viimalõõrist (slepest), mistõttu pole ahju kasutamine võimalik.

Tegemist on võrdlemisi uue ahjuga, mis on ehitutatud 200x. aastal. Ahju kasutuskõlblikkuse

taastamiseks on vaja ahi demonteerida ja uuesti ehitada, kuna ahi on vajunud vertikaalist

välja. Korteri vaheuks ja välisuks ei sulgu korralikult. Dušikabiin on kiiva vajunud ja pole

kasutuskõlblik, tekkinud on veelekked ja sellest johtuvalt veekahjustused. Kaldu on vajunud

korteri põrand, mis vajab rihtimist ja viimistlust. Seintesse on tekkinud praod, mistõttu on

vajalik seina osaline lammutamine, uuesti rajamine ja viimistlustööd. Kuna korter x ei asunud

eemaldatud vaheseina kohal, siis on seal tekkinud kahjud väiksemad. Korteris x tekkinud

puudused on hageja ise osaliselt kõrvaldanud ja need ei kajastu hagile lisatud akt-

kalkulatsioonis. Korteris x on tekkinud järgmised puudused: ahju on tekkinud praod, mis

2

vajavad tihendamist; dušikabiin on kiiva vajunud ning pole kasutuskõlblik, tekkinud on

veelekked ja sellest johtuvalt veekahjustused; põrand on kaldu vajunud, mis vajab rihtimist ja

viimistlust; seintesse on tekkinud praod, mistõttu on vajalik seina osaline lammutamine,

uuesti rajamine ja viimistlustööd.

4. Korterites x ja x (kuni x. maini 20x) on pidevalt elanud üürnikud, kes saavad kirjeldada

korterite seisukorda enne remondi algust ja seisukorra muutusi kostja remondi ajal. Hageja oli

sunnitud korteri x üürilepingu x. mail 20x poolte kokkuleppel lõpetama, sest korteri seisukord

oli võrreldes üürilepingu sõlmimise ajaga halvenenud. Puudus pesemisvõimalus ja ahju ei

olnud võimalik kütta, kuna see oli ohtlik. Uksed ei käinud korralikud ning ei olnud

lukustatavad. Hageja leiab, et kahjude kõrvaldamiseks on vaja taastada korteris x olevate

kandepostide kandevõime. Seetõttu ei ole hageja saanud kahju ise kõrvaldad ja nõuda juba

tekkinud kulutuste hüvitamist.

Hageja leiab, et korteris x kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste likvideerimiseks kulub

x x eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4x eurot. Korteris x uue dušikabiini

paigaldamisele kulub 4x,80 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 60 eurot. Kokku on seega hageja

kandnud kahju x 547,08 eurot, millele lisandub viivis 898,77 eurot.

5. Menetluse käigus jäi hageja oma nõude juurde ja leiab, et kostja omavolilise ehitustegevuse

ja temale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Asjas viidi läbi ehitustehniline

ekspertiis selgitamaks välja Tartus xxxxxxxxx korterites nr x ja x kahjustuste tekkimise

põhjus ning senise olukorra taastamiseks vajaminevad tööd ja nende maksumus. Hageja

nõustub eksperdi järeldusega, et piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde teostamise

aegse toestuse puudumine ning varasemalt olemas olnud toekonstruktsioonide

kõrgusmõõtmetele mittevastavate konstruktsioonide rajamine on kahjustuste esmaseks

põhjuseks. Seda kinnitas ekspert ka kohtuistungil. Ekspert on selgelt välistanud korteri x ja x

põranda ja ahju vajumise tingituma asjaolust, et korteris x on pliidi asemele ehitatud ahi.

Eksperdi järelduste kohaselt endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus

ei saa olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks. Ekspert on vastavalt teostamist

vajavatele töödele hinnanud korterite x ja x kahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks kuluks

kokku x 925≈x,0 tuhat eurot. Hageja on esitanud korterites x ja x kahjustuste kõrvaldamise

nõude summas x x,80 eurot, seega kinnitab eksperdiarvamus hageja nõude rahalise suuruse

põhjendatust. Hageja leiab, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud saamata jäänud

üüritulu nõude suurust summas 4x eurot ega kalkulatsiooni kulu summas 60 eurot, samuti

viivisenõude suurust.

Kostja seisukohad

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt vastab tõele, et pärast korteri soetamist

20x aastal asus kostja oma elamispinnal vajalikke remonttöid teostama, kuna korter oli kaua

aega seisnud tühjana ja oli halvas seisukorras. Kostja ei nõustu, et kostja poolt tehtud

remonttööde tulemusena on saanud kahjustada hageja teise korruse korterid. Linnavalitsus on

teostanud ehitustööde ülevaatuse ja nimetatud ehitustööd ei nõudnud ehitusluba, sest korteris

teostati remonttöid. Remondi algusetapil puudusid linnal igasugused pretensioonid.

Hageja poolt valitud spetsialist kirjeldab, et vajumispraod duššide aluskausside ja seinte vahel

võivad olla fataalse läbitilkumise põhjuseks, mis märgavad kontrollimatult vahelage ja seinu.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et vahelagi ja seinad on saanud pidevalt veekahjustusi. Kostja on

veendunud, et seinte ja ahjude pragude põhjuseks on hageja enda põranda vajumine ja selle

põhjuseks on omakorda eelkõige hageja enda poolne pidev vahelae ehk tema enda vaheseinte

ja põranda märgamine. Seega saab öelda, et vesikahjustuste tagajärjel on kahjustunud kostja

vahesein ja vahelagi, mille tõttu teostati kostja korteris ulatuslikke remonttöid ja kahju tekkis

hageja enda tekitatud pideva veekahjustuse tõttu põrandale, mistõttu puit pehkis ja mädanes

3

ning toimus põranda vajumine. Kuldar Käsperi koostatud ekspertarvamuse kohaselt korteris x

teostatud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarendite kandevõime

vähenemist. Ümberehitustööd ei põhjusta ohtu korterelamus viibijatele või nende varale.

Korteritest x ja x on tilkunud vesi pikema aja vältel vahelaele ja seintele. Kostja korter on

seetõttu saanud veekahjustusi, kuna hageja korteri WC ja dušikabiinid lekkisid. WC oli

koridoris ja ühiskasutatav kõigil teistel korteritel. Postide vahetamisel kasutati õigeid

töövõtteid. Juhul kui kostja vastutab kahju eest, siis kostja leiab, et hageja ise enda hooletu

tegevusega on kaasa aidanud kahju tekkimisele ning seda tuleks hinnata.

7. Kostja jäi seisukohale, et ekspert on omavoliliselt laiendanud ekspertiisi mahtu ja enda

volitusi, ekspertiisiakt on vastuoluline ja ei pruugi olla usaldusväärne. Kostja jäi menetluses

varem esitatud eksperdi taandamise taotluse juurde. Ekspert ei ole kõiki enda poolt tuvastatud

fakte veekahjustuste osas hinnanud erapooletult. Ekspert on jõudnud ekslikule järeldusele

seetõttu, et ei ole tähelepanu pööranud ajalisele skaalale, et korterite x ja x dušinurgad

lekkisid juba enne korteri nr x remonttoode algust aastaid. Kostja märgib, et ekspert on

hinnangus välja toonud 202x kehtivate hindadega korterite x ja x puuduste kõrvaldamise

kuluks 8200 eurot, mis on vähem kui hagiavalduses nõutud summa. Seega kui kohus leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele, on hageja nõudest tõendatuks kulutused kahjunõude katteks

üksnes 8200 eurot. Kostja leiab, et hageja saamata jäänud tulu nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja teostades oma korteris remonti ei saanud ette näha, et hagejal jääb saamata tulu.

Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli kavatsus ja ka võimalus korterit edaspidiselt välja

üürida ja sellelt tulu saada, samuti ei ole hageja tõendanud väidetava tulu suurust. Kui kohus

leiab, et kostja vastutab kahju eest, palub kostja hüvitist vähendada, arvestades hageja osa

kahju tekkimisel. Koheselt pärast korteri soetamist juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et

ülemistest korteristest jookseb läbi vesi. Hageja pidi kindlustama, et tema korteri torustik

(dušš, WC) on veekindlad ning läbijooksu ei toimu. Juhul kui varasemalt oli alumine korter

tühi, enne kostja poolt selle soetamist ja toimus pidev läbijooks, siis sellise asjaolu eest ei saa

kostja vastutada, küll aga vastutas selle eest hageja ise. Tegemist oli sel juhul hageja poolt

iseenda kahjustamisega, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist ka nullini, isegi kui eeldada

et ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostjate hinnangul ei ole hageja

tõendanud, kui suures ulatuses kahju põhjustasid kostja läbi viidud remonttööd enda korteris

ja kui suures ulatuses hageja enda veelekked. Hageja ei ole tõendanud, et ainult kostja tegevus

tõi kaasa kahju tekkimise ehk oli sellega põhjuslikus seoses. Tõendamist on leidnud korduvad

veelekked, seega ka hageja panus alternatiivse või kumulatiivse põhjusliku seose ahelasse.

Adekvaatsusteooria kohaselt peab tegu olema tagajärjega adekvaatne, antud juhul sisaldab

kahjunõue kostja vastu ka hageja enese kahjustamist ja see ei ole adekvaatne. Täiesti

asjaoludest kõrvale ja tõendamata on jäetud naturalistlik kausaalsus ehk tegemist oli vana

majaga, mis on ajalooliselt juba vajunud ja milles eksisteerisid mõrad juba enne korteri

soetamist kostja poolt ja mis on tõendatud mõradega maja välises viimistluskihis. Seega

välistatud ei ole, et kostja remonttööd oma korteris aitasid kaasa võimaliku kahju tekkimisele,

suurenemisele hageja korterites, kuid ei ole tuvastatud kui suures määras, mida oleks võimalik

näiteks tuvastada protsentuaalselt. Kui hüpoteetiliselt kostja panus kahju tekkimises on

näiteks x% ja hageja panus kahjustusse x% ulatuses, siis ei oleks võimalik hagi täielikult

rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg x kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 2x lg x esimese lause kohaselt peab

4

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Tartu Maakohtu 8. novembri 2022 määruse alusel viidi asjas läbi ehitustehniline ekspertiis

selgitamaks välja Tartus xxxxxxxxx korterites nr x ja x kahjustuste tekkimise põhjus ning

senise olukorra taastamiseks vajaminevad tööd ja nende maksumus. Eksperdiks määrati

riiklikult tunnustatud ekspert H.L. (II kd tl 8x-84) Ekspertiisi tegemise ajal selgus, et kostja on

oma korteriomandi võõrandanud ja menetlusse kaasati kolmanda isikuna hageja poolel B.

T. . Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused, millele ekspert andis eksperdiarvamuses

(III kd tl 2-57) järgmised vastused:

1. Kas Tartus, xxxxxxxxx korteris x tehtud ehitustööd (eelkõige seinte lammutamine

olid korterites nr x ja x tekkinud kahjustuste (nimekiri A.B x.08.2022 avalduses, p

24) põhjuseks? Vastus: Vahelae all olevaid toekonstruktsioone on ehitustööde käigus

muudetud. Korterites x ja x ilmnenud kahjustuste põhjuseks on ehitustööde

teostamisel piirnevate konstruktsioonide mitte toestamine ja endisaegseis

kõrgusmärkides toekonstruktsioonide puudumine vahelae tarindi all. Paikvaatluste

andmeil toetub vahelagi muudetud konstruktsioonidele, st piirnevate

konstruktsioonide ümberehitustööde teostamise aegse toestuse puudumine ning

varasemalt olemas olnud toekonstruktsioonide kõrgusmõõtmetele mittevastavate

konstruktsioonide rajamine on kahjustuste esmaseks põhjuseks.

2. Kas praegune olukord korteris x võimaldab teha korterites nr x ja x vajalikud

remonttööd endise olukorra taastamiseks (ahjud ja seinad ja põrandad on võimalik

ajada loodi ning on tagatud, et säilib piisav toestus, st korteris nr x on olukord

stabiilne)? Vastus: Ei (Ehitatud konstruktsioonide vahelae horisontaalsust

mittetagavad mõõtmed. Ehitusnõuetele mittevastavad liited ning remontimata ja

pinnakatetega kaetud konstruktsiooniosad).

3. Milliseid töid on vajalik teha korterites x ja x korteris nr x tehtud ehitustööde tõttu

tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks (võimalikult täpne loetelu ja mahud)? Vastus:

Konstruktsioonide muutmise ulatust on kirjeldatud p-s 2.7. Kahjustuste

kõrvaldamiseks vajalikke ja kahjustuste kõrvaldamisega kaasnevaid töid on

kirjeldatud p-s 2.8. Remonditööde mahud ja kulud korterite kaupa on esitletud p 2.9

alajaotustes.

4. Milline võiks olla eelnevas punktis nimetatud tööde hind ja vajamineva materjali

maksumus ekspertiisi tegemise ajal? Vastus: Korterite x ja x kahjustuste

kõrvaldamise hinnangulised kulud kokku on x 925≈x,0 tuhat eurot (Vt p-d 2.9.x ja

2.9.4). Korterites x ja x kahjustuste kõrvaldamise eelduseks on eelnevalt korteris x

kandekonstruktsioonide korrastamine. Korteris x kandekonstruktsioonide ja

kandekonstruktsioonide korrastamisega kaasnevad pinnakatete taastamise kulud (ca

x,0 tuhat eurot) on esitletud p-s 2.9.x. Korteri x ümberehitamisel on lisaks

kandekonstruktsioonidele muudetud välispiirdeid (välissein ja põrand). Välisseina ja

põranda ehitusnõuetega vastavusse viimise kulud (ca x,5 tuhat eurot) on esitletud p-s

2.9.2. lk 96-x. Vältimaks korteris x korduvate ehitustööde teostamist oleks mõistlik

läbi viia korteris x olevate kande-konstruktsioonide ja välispiirete korrastamine

üheaegselt. Konstruktsioonide ja välispiirete korrastamise hinnangulised kulud kokku

(ca 20 tuhat eurot) on esitletud p-s .2.9.2 lk x.

5. Kas korteri x ja x põranda ja ahju vajumine võib olla tingitud asjaolust, et korteris x

pliidi asemele on ehitatud ahi, millega on koormus/raskus põrandale oluliselt

suurenenud? Vastus: Ei. Küsimus on eksitav. Korteris x on ahi ka varasemalt olemas

olnud ning korteris x vahelae/põranda läbipainet ei ole võimalik seostada ahju

5

ehitamisega. Korteri x vahelae all on varasemalt olemas olnud siseseina

konstruktsioon on olnud piisav pliiti ja soemüüri asendava ahju kaalu kandmiseks.

6. Kas korteri x põranda ja ahju vajumise algpõhjuseks võib olla aastaid (ca x) kestnud

(viimane leke oktoober 202x) veeleke teise korruse torustikest, dušinurkadest ja WC

poti torustikust? Vastus: Küsimuses sisalduv info on eksitav. Korterites x ja x

ahjudega piirnevail aladel veevarustus ja lekked puuduvad. Korterite põrandate

kalded on korteris x eemaldatud/muudetud siseseinte suunalised. Fotomaterjalide

andmeil on veekahjud nähtavad duširuumi asukohas varasemalt olemas olnud

siseseina ja duširuumi elamu koridorist eraldava siseseina ülaosa liites ja samas

mustlaudise kohatised veekahjud. Liide ei ole remonditud asjakohaselt. Vöö ja laudis

remontimata. Endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa

olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks. Põrandatalastik toetub

ümberehitustööde käigus eemaldatud seinaosa asendavale talale.

7. Kas elamu vahelaetalad toetusid I korrusel eemaldatud seinaosale? Vastus: Elamu

vahelae talad ei toetunud korteri x köögi ja elutoa vahelt eemaldatud siseseina osale.

Ümberehitustööde käigus eemaldatud seinaosa vööle toetusid vahelae laudised, ehk

eemaldatud sisesein oli üheks vahelae kandjaks. Elamu vahelae talad köögis toetusid

korteri x esikut ja kööki eraldavale ümberehitustööde käigus muudetud osadega

siseseinale. Duširuumi alal toetusid talad algselt siseseinale ja ümberehitustööde

järgselt eemaldatud siseseina osa asemele paigaldatud talale. Elutoa vahelae talad

toetusid elu- ja magamistoa vahelisele remondi käigus muutunud osadega siseseinale.

8. Kas saab kindlalt väita, et seinaosa eemaldamine I korruse köögi ja elutoa vahelt (ca

x,x m ulatuses), olles eelnevalt toestatud, tõi kaasa põranda vajumise II korrusel?

Vastus: Küsimuses sisalduv väide toestuse kohta ei vasta tegelikkusele. Ükski

dokument ei kinnita asjakohase toestuse olemasolu. Alles 9. paikvaatlusel hakkas

tööde teostaja selgitama katse-eksituse meetodil vahelae talastiku paiknemist.

Vahelage on võimalik toestada vahelae talade paiknemise kohast, ehk

kandekonstruktsiooni toestamisega, mitte aga krohvi ja krohvimatte kandvast

laudisest. Tegelikkuses on ehitustööde käigus olnud eemaldatud elementide kaupa

kogu sisesein ja siseseina toeelemendid alates korteri välisseinast kuni korteris oleva

ahjuni. Piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja

ebasobivais mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise

siseseina asukohta on vahelae/põranda vajumise põhjuseks.

9. Kas olemasolev ehitatud lahendus (puitraam konstruktsiooniga asendatud seinaosa)

välistab põranda vajumise II korrusel ka tulevikus. Juhul kui mitte, siis missugust

tehnilist ehituslikku lahendust tuleks edasise võimaliku vajumise vältimiseks

kasutada? Vastus: Ei (Ehitusnõuetele mittevastavad liited ning vahelae

horisontaalsust mitte tagavad toekonstruktsioonide mõõtmed). Töid tuleb teostada

vastavalt koostatavale projekt lahendusele. Nt. Korteri x ümberehitustööde käigus

loodud ruumijaotuse säilitamiseks tuleb vahelagi toestada, eemaldada mitte

asjakohased toekonstruktsioonid, teostada vahelae horisontaalsuse tagamiseks

tõstetööd, valmistada ja paigaldada vahelae horisontaalsust tagavate mõõtmetega

teokonstruktsioonid. Võimalikult suure osa olemas oleva konstruktsioonimaterjali

kasutamiseks ja vaid vähesel määral uue konstruktsioonimaterjali lisamiseks oleks

mõistlik paigaldada kööki, esikut ja elutuba eraldanud siseseina ülemise vöö toeks

kogu pikkuses tala. Tala paigaldamine võimaldab kasutada osaliselt ümberehitustööde

käigus muudetud konstruktsiooni osi. Ümber- ehitustööde käigus paigaldatud post

asendatakse. Ehitatakse stabiilne liide välisseinaga. Vaid vähese puitmaterjali

lisamisega on võimalik ristuvate puidust siseseinte korrastamine. Siseseina müüritis

6

ehitatakse vajalikus kõrgusmärgis ümber. Duširuumi alal varasema siseseina asemele

asetatud tala paigaldatakse vajalikule kõrgusele. Remonditakse korteri x duširuumi ja

elamu koridori vaheline piirde osa ja laudised. Taastatakse pinnakatted. Tööde

kirjeldused on esitletud p-s 2.8. Tööde mahud ja hinnanguline maksumus on esitletud

p-s 2.9.x.

10. Kostja on oma kohtuvaidluse teesides jäänud jätkuvalt eksperdi taandamise juurde ja

leiab, et ekspert on omavoliliselt laiendanud ekspertiisi mahtu ja seega enda volitusi. Kostja

on märkinud, et kohtuprotsessi algusest saadik on selgitatud, et veekahjustused olid

korteritest x ja x enne kui korteris nr x ehitustöödega alustati. Kohtuistungil oli pooltel ja

kohtul võimalus eksperti küsitleda ja ekspert jäi oma arvamuste juurde. Keskne küsimus on

vajumise põhjusliku seose kindlakstegemine. On see tekkinud ülemistes korterites toimunud

veelekete või alumise korteri ümberehitamise tagajärjel.

11. Kohus lähtub kirjalikust eksperdiarvamusest ja kohtuistungil antud eksperdi ütlustest.

Eksperdi taandamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ekspertiisi käigus teatavad kostja

kommunikatsiooni ebakõlad ja eksperdi arvamus korteris x teostatavate vajalike tööde

maksumuse kohta ei muuda kohtu arvamust eksperdi pädevusest. Ekspert on selgitanud, et

alumisel korrusel on vaja teha ulatuslikke kindlustustöid, vältimaks edasist vajumist. On ka

loogiline, et hageja elamispind ja edasine igapäevane elu ülemisel korrusel võib ilma

toestuseta vajumist jätkata. Kohus leiab, et kohatine veekahju laudisel ei saa olla kogu köögi

põranda kalde tekkepõhjuseks. Kostja on viidanud naturalistlikule kausaalsusele ehk tegemist

oli vana majaga, mis on ajalooliselt juba vajunud ja milles eksisteerisid mõrad juba enne

korteri soetamist kostja poolt ja mis on tõendatud mõradega maja välises viimistluskihis

(Tartu Linnavalitsuse vastuskiri A.B-le x.05.20x, kohtutoimikusse esitatud 27.05.20x, 2-x-

664x/x lisa). Kostja osundab ja möönab, et kostja remonttööd oma korteris aitasid kaasa

võimaliku kahju tekkimisele, suurenemisele hageja korterites, kuid ei ole tuvastatud kui

suures määras, mida oleks võimalik näiteks tuvastada protsentuaalselt.

12. Kohus siseveendumuse ja kahe maja ehitamise kogemusele tuginedes möönab, et teatav

vajumine on puidust maja puhul tavaline. Asjaolu, et majas olid välisseinas praod ja sellele

juhiti tähelepanu on tõendatud. Veeleketele on 20x tähelepanu juhitud ja seda pole eitanud

ka hageja. Millises koguses ja kas seda saab veearvete ja veekulu kohta andmeid talletades

tõendada, ilmselt mitte. Kindlasti on kostja ehituse käigus soovinud kõiki läbijooksuga

kahjustatud materjale asendada ja ka oma elamispinna ruumilahendust muuta. Keskne

küsimus on toestus ja eelkõige kostja professionaalne oskus seda teha? Kohtuistungil on

selgunud, et tunnistaja, omaniku elukaaslane, omamata ehituslikku haridust on kellegi

juhendmaisel korteri alumise korruse ruumilahendust muutnud. Kostja tunnistaja L.H on

ise kohtuistungil kinnitanud, et on hobiehitaja ja uurib enne väga palju erinevaid õpetusi

(III kd tl x). Kohus märgib, et ise tegemine on alati seotud riskidega ja seda eriti, kui tegu

on ilma projekti ja vastava tehniliste lahendusteta, ehitusjärelevalveta hobikorras

ehitamisega. Eksperdi arvamusega on tõendatud korterites x ja x ahjudega piirnevail aladel

veevarustus ja lekked puuduvad. Korterite põrandate kalded on korteris x

eemaldatud/muudetud siseseinte suunalised. Fotomaterjalide andmeil on veekahjud nähtavad

duširuumi asukohas varasemalt olemas olnud siseseina ja duširuumi elamu koridorist eraldava

siseseina ülaosa liites ja samas mustlaudise kohatised veekahjud. Liide ei ole remonditud

asjakohaselt. Vöö ja laudis on remontimata. Ekspert on leidnud, et endise siseseina ülaosa

ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa olla kogu köögi põranda kalde

tekkepõhjuseks. Põrandatalastik toetub ümberehitustööde käigus eemaldatud seinaosa

asendavale talale. Eksperdi arvamusest nähtub ka see, et ükski dokument ei kinnita

asjakohase toestuse olemasolu. Kohus ei sea kahtlus alla eksperdi selgitusi selle kohta et

alles 9. paikvaatlusel hakkas tööde teostaja selgitama katse-eksituse meetodil vahelae talastiku

7

paiknemist. Ekspert on kirjeldanud, et vahelage on võimalik toestada vahelae talade

paiknemise kohast, ehk kandekonstruktsiooni toestamisega, mitte aga krohvi ja krohvimatte

kandvast laudisest. Tegelikkuses on ehitustööde käigus olnud eemaldatud elementide kaupa

kogu sisesein ja siseseina toeelemendid alates korteri välisseinast kuni korteris oleva ahjuni.

Piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais

mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta

on vahelae/põranda vajumise põhjuseks.

13. Veekahjustuse olemasolu on ekspertiisi ja fotomaterjalidega tõendatud ja seetõttu

kuulub hagi osalisele rahuldamisele 90% ulatuses. Hagi eseme seisukohast omavad olulist

tähtsust ka eksperdi vastused küsimustele, milliseid töid on vajalik teha korterites x ja x

korteris nr x tehtud ehitustööde tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks (eksperdiarvamuse

p x.2, vastus küsimusele nr x, lk x) ning milline võiks olla eelnevas punktis nimetatud tööde

hind ja vajamineva materjali maksumus ekspertiisi tegemise ajal (eksperdiarvamuse p x.2,

vastus küsimusele nr 4, lk x). Ekspert on vastavalt teostamist vajavatele töödele hinnanud

korterite x ja x kahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks kuluks kokku x 925≈x,0 tuhat eurot.

Hageja on esitanud korterite x ja x kahjustuste kõrvaldamise nõude summas x x,80 eurot,

seega kinnitab eksperdiarvamus hageja nõude rahalise suuruse põhjendatust. Ekslik on kostja

arusaam, justkui kahju suurus oleks eksperdi arvamuses 202x. aastal kehtivate hindadega

korterite x ja x puuduste kõrvaldamise kuluks 8200 eurot. Tabeli lõpus on ekspert kahju

hinnanud x 925≈x,0 tuhat eurot (III kd tl 5x-54 pöördel).

14. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud: x) kostja

käitumises esineb kaasomanike vahelisest võlasuhtest tuleneva kohustuse (AÕS § 74 lg x,

AÕS § 72 lg 5) rikkumine VÕS § x mõttes; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st

rikkumine ei ole VÕS § x lg x järgi vabandatav; x) hagejale on tekkinud kahju korterite x ja x

taastamistööde ja saamatajäänud üüritulu näol (VÕS § x lg x, VÕS § x); 4) rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § x lg 4).

15. Kostja on väitnud, et teostades oma korteris remonti ei saanud ta ette näha, et hagejal

jääb saamata tulu. Riigikohus on varem saamata jäänud tulu nõude lahendamise kohta

selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas

tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 2x. juuni 20x. a otsus

tsiviilasjas nr x-2-x-55-x, p x). Kostja leiab, et asjaolu, et hageja on esitanud üürilepingu, mis

väidetavalt lõpetati x. mail 20x, ei tõenda asjaolu, et hagejal oli kavatsus ja ka võimalus

edaspidiselt korterit välja üürida ja sellelt tulu teenida. Kohus leiab, et tegemist on ahiküttega

majaga ja hageja teenis üüritulu ja see on tõendatud tunnistaja K. A. ütlustega, kes enne

kostja majja elama asumist oli seal üürnik ja 20x oli külas hagejal ja nägi, et ahi oli katki,

dušši kabiini uks ei käinud kinni ja toa uksed ei läinud kinni. K. A. ütles, et ise on erialalt

kokk, kuid silmaga vaadates on põrandad on kaldu. Asjaolu, et sai kohtusse tunnistama tulles

hagejalt sõidukulude hüvitamist ei muuda olematuks vande alla antud ütlusi. Kavatsust

eluruum välja üürida on hageja hagiavalduses põhjendanud üüritulu saamata jäämisega, mis

Tartu tingimustes on kohtu arvates mõistlik ja menetluses ei ole kostjale hageja soov

mitte kuidagi teadmata. Kostja teadis seda, et oma remonttöödega muudab ta oma korteris

ruumilahendust. Teadis ka üürniku olemasolust ka seetõttu, et oli tekitatud veekahju.

Kostja ehitamise käigus toimunud vajumistele ja tekkinud kahjule juhtis tähelepanu ka

hageja. Mis puutub võimalust, siis jah - siin saab lähtuda põhimõttest, et olukorra vaidlus

peaks olema selgeks vaieldud ja edasine kahjustamine vajumise näol peatatud,

kütmisvõimalus taastatud ja siis on mõistlik otstarbekohast kasutust eeldada. Kavatsuse

kohta võib ka teisiti arutleda, et üürida saaks ka perioodiks, kus kütteperioodi ei ole. Kohus

osundab see ei ole antud asjas oluline. Korter on eelkõige eluase ja see peab vastama

teatud miinimumnõuetele ja antud juhul ei ole need nõuded täidetud. Kohus arvestab

8

veelekete osas VÕS § x alusel kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ja piirab VÕS § x lg x

alusel kahju hüvitamist x % ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele 90 % ulatuses.

Ekspert on leidnud, et kahju on materjalide ja tööde teostamisega ca x 000 eurot. Hageja

leiab, et korteris x kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste likvideerimiseks kulub x x

eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4x eurot. Korteris x uue dušikabiini

paigaldamisele kulub 4x,80 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 60 eurot. Kokku on seega hageja

kandnud kahju x 547,08 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja x 992,x eurot

(90% x 547,08 eurost).

16. Hageja viivisenõude osas kohus märgib, et kostja ei ole viivise arvestuse (sh viivise

arvestamise alguskuupäeva) osas vastuväiteid esitanud. VÕS § x lg-te x ja 2 alusel on

põhjendatud hageja nõue seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates sellest, kui hageja

kostjale oma nõudest teatas kuni hagi esitamiseni. Arvestades põhinõude rahuldamist 90%

ulatuses, kuulub ka viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab viivise arvestamise

aluseks olnud võlasummasid ja seega ka hageja viivisenõuet x% võrra. Seega kohus rahuldab

hageja viivisenõude 808,89 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 90% ulatuses, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS §

x lg x alusel 90% ulatuses kostja kanda ja x% ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku

menetluskulud jäävad TsMS § x lg-te x ja 2 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja x% ulatuses

tema enda kanda.

18. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku x x, 82 eurot (sh

käibemaks), riigilõiv 700 eurot ja ekspertiisikulu x eurot. Hagejat esindas kuni x. märtsini

202x vandeadvokaat I.L tunnitasuga x eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga

x eurot), kelle ajakulu oli kokku 45,4 tundi. Alates x. aprillist 202x esindas hagejat

vandeadvokaat Andi Tubin tunnitasuga x eurot, millele lisandub käibemaks (koos

käibemaksuga x eurot), kelle ajakulu oli kokku 26 tundi ja x minutit (2x tundi ja 22 minutit +

4 tundi ja 50 minutit).

19. Kostja on leidnud, et ekspertiisi kulu vähemalt x% ulatuses temalt välja mõista ei ole

põhjendatud, ekspertiis sisaldab korteri x ümberehitustööde nimekirja ning kulu, mida

polnud küsinud ei hageja, kostja ega kohus. Selle kokku kirjutamisele ning hinnavõrdlusele

kulus eeldatavasti tunde. Kohus leiab, et ekspertiis on kindlaks teinud, kostja

ebaprofessionaalse ehitamise tulemusena on tekkinud hageja kahju ja seda just lae vajumise

tulemuse ja võimaliku edasise kahju ärahoidmine on ülevaatlik ja ekspert on andnud

suunise, mida edaspidi järgida. Kohus leiab, et kostja vastuväide ekspertiisi kulu osas ei ole

põhjendatud. Ekspertiisi käigus on korduvalt just kostja esitanud taotlusi, mis on

ekspertiisi läbiviimist pidurdanud, s.o kaebusi eksperdi tegevuse peale, soovinud teda

taandada. Kostja on oma omandi võõrandanud. Ekspert ise on taotlenud täiendavaid

materjale ja juurdepääsu võimaldamist. Kaasatud on kolmas isik hageja poolel,

kirjavahetus (II kd tl x-x). Kohus leiab, et ekspertiisikulu x eurot on põhjendatud

menetluskulu.

20. Samuti on leiab kostja, et hageja õigusabikulud on ebamõistlikud ja põhjendamatud ning

ei ole kogu ulatuses vajalikud. Sealjuures juhib kostja tähelepanu, et hageja teise esindaja

töömaht on peaaegu pool esimese esindaja töömahust, kuigi teine esindaja osales

kohtumenetluses kõigest ca pool aastat, mis on oluliselt vähem kui seda oli esimene esindaja.

Kostja leiab, et ilmselgelt on hageja teise esindaja töömaht ülepaisutatud ja ei ole

põhjendatud ega vajalik sellises ulatuses välja mõista. Kohus, hinnates asja keerukust ja

mahtu, aga arvestades ka menetluse kestust, leiab, et hageja lepingulise esindaja

vandeadvokaat I.L-i ajakulu on põhjendatud x tunni ulatuses, ja hageja lepingulise esindaja

9

vandeadvokaat Andi Tubina ajakulu on põhjendatud x tunni ulatuses. Hageja lepinguliste

esindajate tunnitasu määrad on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud. Seega

leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku euro 85x euro

ulatuses (x tundi x x eurot tunnis = 5460 eurot + x tundi x x eurot tunnis = x eurot).

21. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses. Seega, arvestades eeltoodud

põhjendusi määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks x 2x eurot (700 eurot +

x eurot + 85x eurot).

22. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud x,70 eurot. Kostjat esindas

menetluses HUGO.legal jurist Agu Eichenbaum. Kostja ei ole eraldi välja toonud lepingulise

esindaja tunnitasu määra ega ajakulu. Arvestades esindaja poolt asjas tehtud

menetlustoiminguid, on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus

määrab kosja menetluskulude rahaliseks suuruseks x,70 eurot.

23. Kolmanda isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu x,80 eurot. Kolmandat isikut

esindas menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv tunnitasuga x eurot, millele lisandub

käibemaks (koos käibemaksuga x eurot), kelle ajakulu oli x,8 tundi (toimikuga tutvumine,

dokumentide läbitöötamine, taotluste ja vastuste koostamine, ekspertiisi tegemise juures

viibimine, kohtuistungil käimine). Eksperdiarvamusest nähtub, et kolmanda isiku esindaja

osales 7. paikvaatlusel, samuti 29. novembril 202x toimunud kohtuistungil (2 tundi ja 5

minutit). Kolmas isik kaasati menetlusse alles ekspertiisi tegemise ajal. Arvestades tema

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus kolmanda isiku lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks x tunni ulatuses. Tema tunnitasu määr on õigusteenuse keskmist hinda

arvestades põhjendatud. Seega määrab kohus kolmanda isiku menetluskulude rahaliseks

suuruseks x eurot (x tundi x x eurot tunnis).

24. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks kostjalt mõista hageja kasuks välja

menetluskulud x 008,80 eurot (90% x 2x eurost). Hagejalt tuleks mõista kostja kasuks välja

menetluskulud x,07 eurot (x% x,70 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused

menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab

lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud x 878,7x eurot (x 008,80 eurot -

x,07 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt kolmanda isiku kasuks

välja menetluskulud x eurot (90% x eurost).

25. Vastavalt TsMS § x lg-le 4 märgib kohus hageja ja kolmanda isiku taotlusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik

10