3-22-1015/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-1015

Otsuse kuupäev

12. jaanuar 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Alexander Trofimovi kaebus soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andva tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Alexander Trofimov, esindaja Sergei Ivanov

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tuvastada, et Alexander Trofimov töötas ajavahemikul 9. jaanuarist 2006 kuni 7.

augustini 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi

Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 osas V

„Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ erialakoodi 11618 all

toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Alexander Trofimovi kasuks välja menetluskulu

1200 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 12. veebruar 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

3-22-1015

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alexander Trofimov (kaebaja) esitas 14. oktoobril 2021 Sotsiaalkindlustusametile

(vastustaja) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

2. Vastustaja peatas 23. märtsi 2022. a otsusega nr E11221-1 kaebaja pensioniavalduse

menetlemise seoses kaebaja sooviga pöörduda kohtusse tõendamaks soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži olemasolu. Kaebajal on täidetud

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev 25-aastase pensionistaaži nõue, kuid

täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud (soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse (SVPS) § 1 punkt 2).

Vastustaja märkis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

arvatakse järgmised töötamise perioodid: 14. juuli 1980  14. oktoober 1980 elektrilukksepana

Balti SEJ-s ning 14. märts 1996  5. jaanuar 2006 plastmassi valajana ja gaaslõikajana AS-is

Balti ES, kokku 10 aastat ja 24 päeva. Vastustaja leidis, et soodusstaaži hulka ei saa arvata

töötamise aega Metalliset Eesti AS-is perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014, kokku 8

aastat 6 kuud ja 29 päeva, sest ei ole üheselt selgelt tõendatud, et kaebaja töötas sel perioodil

täistööajaga gaaslõikajana (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade

ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakood 11618).

3. Kaebaja esitas 4. mail 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna

Halduskohus andis kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja jättis täitmata kohustuse tuvastada asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kui kogutud tõendites on vastuolud, on haldusorgan

kohustatud tegema kõik endast oleneva, et need vastuolud kõrvaldada. Vastustaja on rikkunud

haldusmenetluse seaduse § 38 lõiget 2, kui ei selgitanud kaebajale, millised tõendid või muud

dokumendid võib esitada asja lahendamiseks. Samuti ei selgitanud vastustaja, et tõendiks

võivad olla ka tunnistajate ütlused, ekspertide arvamused ja spetsialistide selgitused. Lisaks

kohaldas vastustaja valesti õigusnormi. Praegusel juhul on asjakohane määrusega nr 206

kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja

eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1

jaotises „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all märgitud kutse „Gaaslõikaja kuuma

metalli lõikamisel plasmakaarega“. Kaebaja poolt Metalliset Eesti AS-is perioodil 9. jaanuar

2006  7. august 2014 täidetud tööülesanded vastavad sellele kutsele. Loetelus nr 1 ei ole

3-22-1015

mõeldud ainult käsitsi töötamist, vaid on toodud kutse selle üldises tähenduses, kuna selliste

kahjulike tegurite mõju nagu seadmete ja materjalide pindade kõrge temperatuur; töötsooni

kõrgendatud õhutemperatuur; gaasi-õhu segude plahvatusohtlikkus; suurendatud heledus;

keevitusaerosoolid; sädemed, pritsmed ja sulametalli heitmed; müra, vibratsioon jne on

automatiseeritud plasmakaare lõikamisseadmetega töötamisel täielikult olemas.

Soodustingimustel pensioni määramise üle otsustades ei saa lähtuda Metalliset Eesti AS-iga

sõlmitud töölepingus märgitud ametinimetusest, sest see ei vasta kaebaja tegelikult tehtud töö

sisule, vaid arvesse tuleb võtta 8. juulil 2014 väljastatud tõend, milles on märgitud kaebaja

tegelik ametikoht koos selgitusega, et töötas kuuma metalli plasmakaarlõike seadme

gaaslõikajana. Vastustaja oli kohustatud välja nõudma kaebaja endiselt tööandjalt Metalliset

Eesti AS-ilt kaebaja selles ettevõttes töötamise perioodi puudutava töökeskkonna

riskianalüüsi, et välja selgitada plasmakaarlõikeseadmega töötavate töötajate tervist

kahjustavad tegurid. Samuti tuli nõuda endiselt tööandjalt vastamist konkreetsetele

küsimustele. Lisaks oli vastustaja kohustatud nõudma töötervishoiu ja tööohutuse arstilt

kaebaja perioodilise tervisekontrolli kaarte ning kaebaja tervisekontrolli suunamisel näidatud

kahjulike tegurite loetelu.

5. Vastustaja selgitas, et ta viis haldusmenetluse läbi lähtudes asjaolust, et kaebaja soovib,

et tema töötamine gaasilõikepingi operaatorina 9. jaanuarist 2006  7. augustini 2014

arvestataks töötamisena määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“

erialakoodi 11618 alusel kui gaaslõikaja. Kaebaja esitas pensioniavalduse, soovides

soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 2 alusel. Kohtumenetluses esitatud

väide, et kaebaja poolt kõnealusel perioodil täidetud tööülesanded vastavad kutsele

„gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“, erialakood 11618, loetelu nr 1, osa IV

„Metallitöötluse ühiskutsed“, on uus väide, mida ei ole haldusmenetluses uuritud.

Tööraamatus ei ole märgitud kaebaja ametinimetust. Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel

sõlmitud töölepingu kohaselt asus kaebaja tööandja juurde tööle gaasilõikepingi operaatori

ametikohale täistööajaga. Töö sisu on määratletud ametijuhendis. Vastustaja on teinud

kaebaja tööandjale, Metalliset Eesti AS-ile, uue nimega HANZA Mechanics Narva AS,

korduvalt päringuid, et selgust saada kaebaja ametikohas ja tema tööülesannetes. Tööandja

saatis 6. jaanuaril 2022 vastuseks töölepingu ning vastas 17. jaanuaril 2022, et kaebaja töötas

gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaatorina, ning selgitas, et gaaslõikaja ja gaaslõikepingi

operaatori töö spetsiifika ja tegemise meetodid on erinevad ning et ka seadmed, millega

töötab gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaator, on erinevad. 3. veebruaril 2022 palus

vastustaja tööandjalt täiendavat infot gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaatori tööülesannete

kohta ning palus väljastada nende ametijuhendid. Vastuseks edastas tööandja 23. veebruaril

2022 ametijuhendi, mis ei ole seostatav kummagi ametikohaga. Haldusmenetluses ei leidnud

tõendamist, et kaebaja töötas gaaslõikajana. Sotsiaalministri määruse nr 59

„Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 annab tõepoolest

Sotsiaalkindlustusametile õiguse kas siis kahe või teatud juhul ka ühe tunnistaja ütluste alusel

pensioniõiguslikku staaži kindlaks teha, aga seda üksnes juhul, kui dokumendid ei ole säilinud

ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Antud juhul on

dokumendid kaebaja töötamise kohta säilinud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu oleks

vastustaja pidanud tööandjalt välja nõudma riskianalüüsid, et välja selgitada

plasmakaarlõikeseadmega töötavate töötajate tervist kahjustavad tegurid. Samuti ei nõustu

vastustaja kaebajaga, nagu oleks pidanud vastustaja nõudma arstilt kaebaja tervisekontrolli

kaarte ja töötaja tervisekontrolli suunamisel näidatud kahjulike tegurite loetelu. Soodusstaaži

arvestamiseks ei piisa vaid tervistkahjustavates tingimustes töötamisest. Töötamise aja

soodusstaaži hulka arvestamise eelduseks ei ole tervisekahju tekkimise tuvastamine.

3-22-1015

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja töötamine perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014

Metalliset Eesti AS-is vastab mõnele määruses nr 206 toodud ametikohale. Lisaks on küsimus

selles, kas kaebaja täitis määruses nr 206 nimetatud ametikohale iseloomulikke tegevusi

täistööaja ulatuses (SVPS § 1 viimane lause). Kui vastus nendele küsimustele on jaatav, on

kaebajal täidetud vajalik staaž soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks (SVPS § 1

punktid 1 ja 2).

7. Kohus märgib esmalt, et praegune kaebus on menetlusse võetud soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks, st avalik-õiguslikus suhtes tähtsust

omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (HKMS § 5 lõike 1 punkt 6, § 37 lõike 2 punkt 6).

See tähendab, et kohus kontrollib siinses asjas kitsalt üksnes seda, kas kaebaja töötamine

perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab mõnele määruses nr

206 toodud ametikohal töötamisele täistööajaga. Kohus ei anna hinnangut sellele, kas

vastustaja viis kuni kaebaja pensioniavalduse menetlemise peatamise otsuse tegemiseni

haldusmenetluse läbi nõuetekohaselt, sh kas ta täitis uurimispõhimõttest tulenevaid kohustusi.

Seetõttu jätab kohus kaebaja vastavad etteheited tähelepanuta.

8. Vastustaja selgitas, et haldusmenetluses tugines kaebaja sellele, et tema töötamine

perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab määruse nr 206

loetelus nr 2 osas XX „Ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja“. Ka

kaebaja 14. oktoobri 2021. a pensioniavalduse punktist 3 nähtub, et ta palus endale määrata

soodustingimustel vanaduspensioni nimekirja nr 2 alusel.

Kohtumenetluses on kaebaja aga leidnud, et tema töötamine perioodil 9. jaanuar 2006  7.

august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab määruse nr 206 loetelus nr 1 osas V „Metalli

töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale

„Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas

kaebaja töötamine vastas viimati nimetatud ametikohale.

9. Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel 9. jaanuaril 2006 sõlmitud töölepingus nr N-86 on

kaebaja ametikohaks märgitud gaasilõikepingi operaator ning tööajaks märgitud täistööaeg.

Kaebaja tööraamatus puudub perioodi 9. jaanuar 2006  7. august 2014 puudutavas osas

kanne tema ametikoha kohta.

10. Metalliset Eesti AS-i peadirektori R. Jakobsoni ja tootmisdirektori J. Smelovsky poolt

8. juulil 2014 allkirjastatud tõendi kohaselt töötas kaebaja perioodil 9. jaanuar 2006  7.

august 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööpäeva ulatuses gaaslõikajana.

11. Vastuseks vastustaja päringutele selgitas HANZA Mechanics Narva AS (Metalliset

Eesti AS uus nimi) personaliassistent T. Lasimer 17. jaanuaril 2022, et kaebaja töötas

kõnealusel perioodil gaaslõikajana ja gaaslõikepingi operaatorina ning nende ametikohtade

tööspetsiifika, -meetodid ja -seadmed on erinevad. Täpsemaid selgitusi personaliassistent ei

esitanud. Personaliassistent edastas vastustajale Metalliset Eesti AS metallitöölise 1.

septembri 2005. a ametijuhendi. Ametijuhendi kohaselt olid metallitöölise põhiülesanded

järgmised: tööde teostamine vastavalt tootmistellimustele ja operatsiooni tehnoloogilisele

juhendile; esitatud tellimustööde teostamine operatiivselt, korrektselt ja kvaliteetselt; enese

3-22-1015

kursis hoidmine tootmiseks, remondiks ning teenustöödeks vajaminevate materjalide ning

tööriistade omadustega ning õigete töövõtete kasutamine; tööriistade, materjalide ja muude

tootmisvahendite säästlik ja otstarbekohane kasutamine; avastatud praaktoodete toimetamine

viivitamatult oma töölõigu praagiisolaatorisse ja jaoskonna meistri informeerimine;

tootmisprotsessis tekkivate materjalijääkide ja jäätmete toimetamine oma jaoskonnas

määratud kogumiskohta; hoolitsemine oma töökeskkonna ja töökoha heakorra ja puhtuse eest.

12. Metalliset Eesti AS-i tootmisdirektor J. Smelovsky ja meister S. Svobodin, kes töötasid

Metalliset Eesti AS-is kõnealusel perioodil, selgitasid 20. aprillil 2022 allkirjastatud kirjalikes

selgitustes, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is

operaator-gaaslõikaja ametikohal kuuma metalli plasmakaarega lõikamise seadmetel MGM

2000, Messer 130 ja DURMA-400. Kaebaja lõikas kuuma metalli gaasiga ja plasmaga.

Plasmalõikamise protsessi käigus eraldub palju keevitusaerosoole, gaasi (osooni,

lämmastikku), süsinikku, kroomi, mangaani ja niklit. Kahjulikeks teguriteks on ka intensiivne

müra, valgus- ja soojuskiirgus ning elektromagnetiline mõju. Hapniku ja propaaniga

käsilõikurit tuli kasutada detailide servade lõikamiseks. Tootmisdirektor ja meister leidsid, et

kaebaja töötamine vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel

plasmakaarega“. Nad kinnitasid, et kaebaja tegi seda tööd iga päev täistöökoormusega.

13. HANZA Mechanics Narva AS esitas 30. novembril 2023 kohtule D. Sova 30. novembri

2023. a kirjalikud selgitused. D. Sova selgitas, et asus Metalliset Eesti AS-i tööle 5.

septembril 2006 ja on seal töötanud kuni 7. augustini 2014 tehnoloogi ja tootmisosakonna

juhina. Kaebajat hakkas D. Sova tootmisosakonna juhina juhendama alates 1. novembrist

2012. D. Sova kinnitusel töötas kaebaja plasma- ja gaasilõikepingi operaatorina ning

gaasilõikajana. Kaebaja tegi ühe tööpäeva jooksul nii gaasilõikaja kui ka gaasilõikepingi

operaatori tööd, gaasilõikaja ülesannetele kulus umbes 1%-5% tööajast kuus ja

gaasilõikepingi operaatori ülesannetele 95%-99% tööajast kuus. Kui kaebaja töötas

gaasilõikajana, siis ta kasutas käsilõikurit, kus lõikamiseks kasutatakse hapnikku ja

atsetüleeni. Kui ta töötas gaasilõikepingi operaatorina, siis töötas ta ühel ja samal ajal

seadmetel MGM 2000, Messer 130, DURMA-400. MGM 2000 lõikab gaasiga ning Messer

130 ja DURMA-400 lõikavad plasmaga. Gaasilõikamise jaoks kasutatakse hapnikku ja

propaani, plasmalõikamise jaoks hapnikku ja suruõhku. Gaasilõikepingi operaatori

tööülesanded olid järgmised: tema valmistas materjali, seadistas seadmeid ja oli paigalduse

hetkel lähedal kaarele. Töö käigus on kõrge temperatuur ja ultravioletne, elektromagnetiline

kiirgus. Operaator mitte ainult ei vajutanud nuppu, vaid osales ka otse lõikeprotsessis, jälgides

lõiget ja kvaliteeti. Kaebaja töötas seadmetega MGM 2000, Messer 130 ja DURMA-400 terve

tööpäeva, välja arvatud aeg, kui ta kasutas käsilõikurit.

14. Kaebaja 2006., 2008., 2011. ja 2014. a tervisekontrolli kaartides on kaebaja

ametikohtadeks märgitud gaasiplasma seadme operaator ja gaaslõikaja.

15. Metalliset Eesti AS Narva tehase töökeskkonna riskianalüüsis 1. veebruarist 2008 on

kaebaja ametikohaks märgitud gaasilõikaja (riskianalüüsi lisa nr 3).

16. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ametinimetus on erinevates dokumentides olnud erinev:

gaasilõikepingi operaator, gaaslõikajaks, operaator-gaaslõikaja, plasma- ja gaasilõikepingi

operaator, gaasiplasma seadme operaator. Metalliset Eesti AS metallitöölise 1. septembri

2005. a ametijuhend ei kirjelda kaebaja tööülesandeid sellise täpsusega, et oleks võimalik

otsustada, kas ta tegi sellist tööd, mis vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli

lõikamisel plasmakaarega“. Oluliselt detailsemat teavet annavad Metalliset Eesti AS-i

3-22-1015

tootmisdirektori J. Smelovsky ja meistri S. Svobodini 20. aprilli 2022. a kirjalikud selgitused

ning Metalliset Eesti AS-i toonase tootmisosakonna juhi D. Sova 30. novembri 2023. a

kirjalikud selgitused. Nendest selgitustest ilmneb, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006 

7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is korraga seadmetel MGM 2000, Messer 130, DURMA-

400, millega lõikas gaasiga ja plasmaga. Enamuse ajast lõikas kaebaja kuuma metalli

masinatega, kuid mõningatel juhtudel tuli kasutada ka gaasiga käsilõikurit. Ka masinaga

lõikamisel tuli viibida lõikeprotsessile lähedal, sest kaebajal oli kohustus jälgida lõiget ja

kvaliteeti. Kirjalikest selgitustest ilmneb, et lõikamise protsessi käigus eraldub suures koguses

kahjulikke aineid, on vali müra, kõrge temperatuur, ere valgus ja tugev elektromagnetkiirgus.

Kohtu hinnangul tõendavad J. Smelovsky, S. Svobodini ja D. Sova kirjalikud ütlused, et

kaebaja töö vastas perioodil 9. jaanuar 2006  7. august 2014 sisuliselt määruse nr 206

loetelus nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618

all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Kaebaja

tegeles iga päev täistööpäeva ulatuses kuuma metalli gaasi ja plasmaga lõikamisega. Määruse

nr 206 loetelus nr 1 ei ole täpsustatud, et seal oleks silmas peetud üksnes käsitsi gaasi ja

plasmaga kuuma metalli lõikamist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on

tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni

isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist

kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. D. Sova rõhutas, et ka masinaga

gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamisel tuli kaebajal viibida lõikamisele lähedal. Seega

olid masinaga kuuma metalli lõikamise kahjulikud mõjud tervisele võrdväärsed käsitsi kuuma

metalli lõikamisega kaasnevate kahjulike mõjudega. Seetõttu tuleb loetelus nr 1 toodud

ametikoha „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ all mõista

soodustingimustel vanaduspensioni eesmärki arvestades nii käsitsi kui ka masinaga gaasi ja

plasmaga kuuma metalli lõikamist.

17. Kohus rahuldab kaebuse ja tuvastab, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006  7.

august 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206

kinnitatud loetelu nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“

erialakoodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel

plasmakaarega“.

18. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Järelikult tuleb menetluskulud kanda vastustajal.

Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1575 eurot (riigilõiv 15

eurot ja õigusabikulud 1560 eurot). Kaebajale osutati õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot.

Õigusabikulude kohta on kohtule esitatud kulude nimekiri ning kassa sissetuleku orderid,

millest nähtuvalt on kulud tasunud kaebaja.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6).

Kohus märgib esmalt, et kuna praegune kaebus on riigilõivuvaba, tagastas kohus 15.

detsembri 2022. a määrusega kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Seetõttu ei ole

põhjendatud riigilõivu välja mõista vastustajalt.

Kaebaja õigusabikulud seisnevad järgnevas:



Kliendikonsultatsioonid, dokumentidega tutvumine 29. märts 2022 – 2 t × 120 = 240

eurot;



Kaebuse koostamine 4. mai 2022 – 4 t × 120 = 480 eurot;

3-22-1015



Tutvustamine vastustaja vastusega 18. jaanuar 2023 – 2 t × 120 = 240 eurot;



Päring endisele tööandjale 13. veebruar 2023 – 0,5 t × 120 = 60 eurot;



Seisukoht vastustaja vastusele 17. märts 2023 – 2 t × 120 = 240 eurot;



Tutvustamine HANZA Mechanics Narva AS vastusega 4. detsember 2023 – 2 t × 120 =

240 eurot;



Tutvustamine kohtumäärusega 8. detsember 2023 – 0,5 t × 120 = 60 eurot.

Kaebajale osutatud õigusteenuse tunnitasu on olnud kohtupraktikat arvestades aktsepteeritav.

Küll aga leiab kohus, et kaebuse ja 17. märtsi 2023. a seisukoha koostamisele kulunud ajad on

ebamõistlikult pikad. Kaebuse sisulise osa pikkus oli umbes 2 lk. Võttes arvesse, et esindaja

oli juba kliendikonsultatsioonidele ja dokumentidega tutvumisele kulutanud 2 tundi, saab

kaebuse koostamisele kulutatud ajast põhjendatuks pidada üksnes 2 tundi. 17. märtsi 2023. a

seisukoha pikkus oli umbes 1 lk. Kohtu hinnangul oli selle koostamise põhjendatud ajakuluks

1 tund. Muid kulusid peab kohus põhjendatuks, võttes muu hulgas arvesse, et esindajal oli

vaja menetlusdokumentidega ise tutvuda ja neid ka kaebajale tutvustada. Seega peab kohus

kokkuvõtlikult põhjendatud ajakuluks 10 tundi ning seega vajalikeks ja põhjendatud

õigusabikuludeks 1200 eurot (10×120). Niisiis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

menetluskulu 1200 eurot. Kaebaja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)