2-22-142008/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-22-142008 (menetlus nr 2)

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

514,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing

Aktiva Finants, registrikood 10746479, A. Weizenbergi tn

20,

Tallinn),

esindaja

Alla

Žulinskaja

(e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: C H (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3), hagimaterjalid

kostjale 24.10.2023 kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista C H (H) Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja kostja

vahel 31. mail 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3420376 ning 11. juulil 2019

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3435000 tulenev võlgnevus 454,98 eurot (millest

240,76 eurot põhivõlg, 20,45 eurot intressi võlg, 30 eurot sissenõudmiskulud, 85,31 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 21. aprillil 2023 (kaasa

arvatud) lepingus kokkulepitud ja intressiga võrdses määras 44,72% aastas ning 78,46

eurot sissenõutavaks muutunud viivis alates 22. aprillist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni

12. jaanuaril 2024 (kaasa arvatud) lepingus kokkulepitud ja intressiga võrdses määras

44,72% aastas).

3. Välja mõista C H Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 13. jaanuarist 2024 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga

240,76 eurot) lepingus kokkulepitud ja intressiga võrdses määras 44,72% aastas.

4. Jätta 30 euro ulatuses rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi C H vastu

sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

5. Jätta hageja menetluskulud 92,62% ulatuses C H kanda ja 7,38% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda. Kostja C H menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 435

eurot (175 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 240 eurot lepingulise

esindaja kulud ilma käibemaksuta).

Tsiviilasi nr 2-22-142008

2 (8)

7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista C H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks välja 402,90 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on C H kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär

on 12,5% aastas).

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja

number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27. veebruarini 2023 ärinimega osaühing Aktiva Finants) esitas

02. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C H (H) 368,14 euro

saamiseks. 07. novembril 2022 tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku

Tsiviilasi nr 2-22-142008

3 (8)

aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 10. jaanuaril 2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue

anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja OÜ Aktiva Finants esitas 21. aprillil 2023 põhjendatud hagiavalduse C H vastu

põhivõlgnevuse 240,76 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Pärnu Maakohus 20. septembri 2023 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 24. oktoobril 2023 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel elektrooniliselt, kostja enda poolt 12. oktoobril 2023 kohtule

teatatud e-posti aadressile. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes

07. novembril 2023 kell 24:00.

4. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja taotlenud hagile

vastamiseks määratud tähtaja pikendamist ega ennistamist.

5. Hageja hagiavalduses taotleb teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

6. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 31. mail 2019

tarbijakrediidilepingu nr SR3420376 ning 11. juulil 2019 tarbijakrediidilepingu nr SR3435000.

Kummagi lepingu alusel sai kostja laenu 200 eurot, kokku 400 eurot.

7. Kostja kohustus krediidi Placet Group OÜ-le tagastama vastavalt lepingutes kokku lepitud

maksegraafikutele, mida ajatati maksepuhkustega aprillis 2022 sõlmitud lepingu tingimuste

muutmise kokkulepete alusel. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi

tähtaegselt.

8. Kostjal tekkis lepingust nr SR3420376 võlgnevus alates 26. aprilli 2022 osamaksest kuni

ülesütlemisele eelnenud 25. juuni 2022 osamakseni. Kostja oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega. Placet Group OÜ saatis kostjale 26. juunil 2022 lepingu nr

SR3420376 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ja Placet

Group OÜ ütles lepingu üles 11. juulil 2022.

9. Kostjal tekkis lepingust nr SR3435000 võlgnevus alates 16. aprilli 2022 osamaksest kuni

ülesütlemisele eelnenud 15. juuni 2022 osamakseni. Kostja oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega. Placet Group OÜ saatis kostjale 16. juunil 2022 lepingu nr

SR3435000 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ja Placet Group OÜ ütles lepingu

üles 1. juulil 2022.

10. Placet Group OÜ loovutas 12. juulil 2022 kostja vastase nõude lepingust nr. SR3420376 ning

5. juulil 2022 kostja vastase nõude lepingust nr. SR3435000 OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja on laenuandjale põhiosa katteks maksnud lepingu nr SR3420376 alusel 84,81 eurot ning

sellest lepingust tulenev põhiosa võlgnevus on 115,19 eurot (200,00-84,81). Lepingu nr.

SR3435000 alusel on kostja maksnud laenuandjale 74,43 eurot ja sellest lepingust tulenev põhiosa

võlgnevus on 125,57 eurot (200,00-74,43)

11. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse summas 115,19 + 125,57 = 240,76 eurot;

- intressi võlgnevuse summas 9,99 + 10,46 = 20,45 eurot;

- võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud 30 + 30 = 60 eurot;

Tsiviilasi nr 2-22-142008

4 (8)

- viivise summas 40,08 + 45,23 = 85,31 eurot, arvestatuna laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras 44,72% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 21.

aprillil 2023;

- viivise alates 22. aprillist 2023 kuni põhinõude summas 240,76 eurot täitmiseni lepingus

kokkulepitud, intressiga võrdses määras 44,72% aastas.

Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6; §

113 lg 1, § 1132 lg 2.

12. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

õigusabikulud 507,00 eurot (ilma käibemaksuta, 3 tundi, tunnihind 169 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Asjaoludega õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldamata.

14. Hagis märgitud asjaoludel on poolte vahel laenulepingust (tarbijakrediidileping) tulenev

võlaõigussuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS

§ 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 416 lg 1 ja § 196 lg-te 1 ja 2 alusel laenuandja võib tarbijaga sõlmitud laenulepingu

erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust laenumakset

ja ei ole kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool

võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg-st 5 ja § 189 lg-st 1 tulenevalt

peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu.

VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuet loovutada, nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.

Tsiviilasi nr 2-22-142008

5 (8)

15. Hageja õiguseellane on oma majandus- ja kutsetegevuse raames andnud kostjale laenuks

kokkulepitud summa. Kostjal laenusaajana on kohustus saadud rahasumma tagastada ning maksta

laenulepingus kokkulepitud intressi. Kostja ei ole laenu osamakseid ega intressi nõuetekohaselt

maksnud. Seega on kostja lepingut rikkunud. Esialgne võlausaldaja on kohustuste täitmiseks

andnud kostjale täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnes laenuandjale kolm järjestikust osamakset,

ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, oli laenuandja õigustatud lepingu erakorraliselt

(ennetähtaegselt) üles ütlema. Kostja on kohustatud võlausaldajale tasuma enne lepingu

ülesütlemist tekkinud võlgnevuse, tagastama tasumata laenujäägi ja maksma sellelt intressi

(viivist).

Hagiavalduse kohaselt on kostjale teatatud nõuete hagejale loovutamisest.

16. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue

välja mõista kostjalt põhivõlg 240,76 eurot ja intressi võlgnevus 20,45 eurot.

17. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hageja kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega

arvestas lepingu nr SR3420376 alusel põhivõla summalt 115,19 eurot viivist alates 12. juulist 2022

ning lepingu nr. SR3435000 alusel põhivõla summalt 125,57 eurot viivist alates 02. juulist 2022,

s.o viimasele tagasimaksele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21. aprillil

2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi määras 44,72% aastas.

Hagiavalduse esitamise seisuga 21. aprill 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 85,31 eurot

kostjalt väljamõistmise nõue on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

18. Hageja palub lisaks alates 22. aprillist 2023 kuni põhinõude summas 240,76 eurot täitmiseni

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise samuti lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras

44,72% aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Alates 22. aprillist 2023 kuni otsuse tegemiseni 12. jaanuaril 2024 (kaasa arvatud) on põhivõlalt

240,76 eurolt viivis lepingus kokkulepitud, intressiga võrdses määras 44,72% aastas, täiendavalt

sissenõutavaks muutunud summas 78,46 eurot.

Seega kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa

163,77 eurot, kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

19. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lg 1

kolmanda lauses sätestatud määras, so lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras 44,72%

aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-142008

6 (8)

20. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot

ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro.

Hageja märgib, et tal on VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust lähtudes õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel, kuid ei viita hagiavalduse

asjaoludes ühelegi lepingu punktile ega hinnakirjale, millega poolte vahel sellistes

sissenõudmiskuludes kokku lepiti.

VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamiseks on eeldus, et poole vahel sõlmitud leping

on lõppenud ning lõppenud lepinguga on sissenõudmiskuludes kokku lepitud (õigus nõuda lepingu

alusel). Seda on selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 05.04.2023 lahendis nr 2-22-129210

punktis 14 „Ebaõige on hageja seisukoht, et VÕS § 113.2 lg 2 p 1 on iseseisev alus

sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust

või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon.“. VÕS

§ 1132 lg 2 sätestab hüvitise ülempiirid, kuid mitte fikseeritud ja tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäära. Kui lepingus ei ole sissenõudmise kulude hüvitamise kohustuses kokku lepitud,

saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist VÕS üldise regulatsiooni järgi ning peab kahju tekkimist

ja ulatust ka tõendama. Kuna tegemist on tüüphagiavaldusega ja hagejale on varasemates asjades,

ka 2022.a aastal korduvalt selgitatud sissenõudmiskulude arvestamise ja tõendamise põhimõtteid,

ei saa hageja aprillis 2023 koostatud hagiavalduse puhul väita, et tegemist oleks VÕS § 1132 lg 2

sätte üllatusliku tõlgendusega.

Hageja toob esile, et on saatnud kostjale kummagi lepingu alusel 3 võlateatist – esimese tasulise

kirja saatmine 15 eurot, - tasulise kirja saatmine 5 eurot ja – tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks

on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud seoses kahe lepinguga kokku 10 eurot. Hageja

ei põhjenda ega viita asjaoludes, kust tulenevad meeldetuletuskirjade tasude suurused või kuidas

sellises suuruses kulud tekkisid.

21. Kohus leiab, et hageja ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendanud võlgnikult makseviivitusega

tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet küsitud summas, so 30 eurot lepingu kohta.

Sisuliselt on tegemist hageja bürookulude ja igapäevase tegevuse kuludega. Arvesse võttes, et

sama kostja vastu 2 sarnast lepingut loovutati hagejale juulis 2022 (vastavalt 5. ja 12. juulil 2022)

ning nõuete kogusumma jäi alla 500 euro, ei ole hageja põhjendanud eraldi kulutuste tegemist üle

30 euro, mis on VÕS § 1132 lg 2 järgi sellises suuruses nõuete puhul ülempiiriks.

22. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seadusega

kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 30 euro ulatuses. Ülejäänud 30 euro osas kohus

jätab hageja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude rahuldamata.

See tähendab, et kohus tagaseljaotsusega rahuldab hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude

jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude

nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

Tsiviilasi nr 2-22-142008

7 (8)

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema

enda kanda.

Hageja menetluskulud kohus jaotab poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 92,62% ulatuses, samas ulatuses kohus jätab kostja

kanda hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.

26. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20

eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab,

et kõik kulud on seotud selle tsiviilasjaga. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane

ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust.

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

27. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga.

Hageja lepinguline esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 169 eurot, kokku 507 eurot

(ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud)

on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 2 tunni ulatuses ning tunnihinnaga 120 eurot.

Kohus järgnevalt analüüsib esindaja kulude põhjendatust kulude nimekirjas nimetatud toimingute

kaupa.

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 20 eurot;

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu

kiirmenetlusega seotud kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla

üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu

kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa

kohus ka hagimenetluses määrata hageja maksekäsu kiirmenetluse kuludeks 20 eurost suuremat

summat.

2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs, hagiavalduse

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule – 3 tundi.

Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja punktis 2 märgitud

ülesannete täitmise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Üldjuhul on kohus

varem pidanud piisavaks 1,5 tunnist ajakulu, kuna tegemist on tüüphagiavaldusega. Hagiavalduse

vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks

tegemine, seda pidi hageja esindaja tegema aga juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamiseks ning seega alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja analüüsimise ajakulu

sisaldub juba maksekäsu kiirmenetluse kuludes. Kuid kohus võtab arvesse, et hagejal võis kuluda

loovutatud tarbijakrediidi nõude puhul rohkem aega algselt laenuandjalt andmete kogumiseks ning

hagiavalduses vastutustundliku laenamise ning krediidikulukuse määra asjaolude kirjeldamiseks.

Seetõttu hindab kohus mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel 2 tundi.

Tsiviilasi nr 2-22-142008

8 (8)

Sisuliselt seisneb hagiavalduse kirjalik vormistamine suures osas siiski varem väljatöötatud

hagiavalduse teksti täiendamises kostja isikuandmetega ja arvaandmetega lepingu ning

võlgnevuse kohta, see ei nõua õigusalast eriharidust.

28. Kohus leiab, et seetõttu on ka hageja lepingulise esindaja küsitud tunnitasu 169 eurot/tund

(käibemaksuta) põhjendamatult kõrge, kuna vastab vandeadvokaatide keskmisele või isegi

keskmisest kõrgemale tasumäärale. Tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas

kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega sellistes tüüphagiavaldusega

asjades ning esindaja poolt täidetud, erinevaid kutsealaseid oskusi nõudvat ülesannete keskmisena

asjakohane. Eeltoodu alusel lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta) (2 tundi x a´ 120 eurot).

29. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 435 eurot

(175 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 240 eurot esindaja kulud (ei sisalda

käibemaksu).

30. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

katteks välja 402,90 eurot, mis on 92,62% hageja menetluskuludest.

31. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik