3-23-2567/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-23-2567 Määruse kuupäev

12. jaanuar 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Kristi Kulli kaebus Kambja vallavanema 2. novembri 2023. a käskkirja osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Kristi Kull, esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Vastustaja Kambja vald, esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-23-2567 menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte kaebaja ja vastustaja esindajatele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Kristi Kulli kaebus Kambja vallavanema

2. novembri 2023. a käskkirja nr 13-1/54 punkti 4 tühistamiseks.

2. Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2024 kohtule menetluse lõpetamise taotluse. Kaebaja palub võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja nr 3-23-2567 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.

3. Vastustaja esitas 11. jaanuaril 2024 seisukoha menetluse lõpetamise taotluse kohta. Vastustaja ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu, kuid taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2794 eurot 80 senti.

3-23-2567

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 153 lg 1 sätestab, et kaebajal on õigus esitada kaebusest loobumise avaldus kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu, teeb ta määruse, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 esimene lause). Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi (HKMS § 155 lg 4 neljas lause).

5. Kaebaja selgitas kaebusest loobumise avalduses, et kuna praeguseks on vaidlustatud distsiplinaarmenetlus lõpule viidud ja kaebajale on määratud Kambja vallavanema

15. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 13-1/65 distsiplinaarkaristus, siis ei ole distsiplinaarmenetluse algatamise ja teenistusest kõrvaldamise vaidlustamine enam relevantne ning kaebaja loobub kaebusest HKMS § 27 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja kavatseb vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise ja teenistusest vabastamise käskkirja. Kohtu hinnangul ei ole kaebusest loobumine kaebaja huvidega ilmselges vastuolus. Vastustaja ei vaielnud kaebaja kaebusest loobumise avaldusele vastu. Kohus selgitas 10. jaanuari 2024. a kirjaga kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt kohus seisukohal, et kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning asjas tuleb HKMS § 152 lg 1 p 3, § 153 lg 1 ja § 155 lg 4 alusel menetlus lõpetada.

6. Menetluse lõpetamisest tulenevalt ei ole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

7. Kaebaja kannab kaebusest loobumisel oma menetluskulud ise (HKMS § 108 lg 7 ls 1). Käesolevas asjas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas

40 eurot ei kuulu HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel tagastamisele, sest riigilõivu suurus ei ületa

50 eurot.

8. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist.

Vastustaja kinnitusel on tal tekkinud õigusabikulud summas 2794 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ning talle esitatud arvetel kajastatud kulud on haldusasja lahendamisega seotud. Vastustaja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Vastustaja jaoks oli lepingulise esindaja kasutamine menetluses vältimatu, sest vallas töötab kaks juristi, kellest üks oli distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks moodustatud komisjoni liige ja teine jurist oli tunnistaja ning ei saanud valda esindada, sest oli avaldajaga sõbrasuhetes. Seega oli mõlemal juristil kohtumenetluses esindamiseks huvide konflikt ning vastustaja hinnangul oli distsiplinaarja kohtumenetluse lahus hoidmiseks ning menetluste läbipaistvuse tagamiseks oluline, et samad juristid vastustajat kohtumenetluses ei esindaks.

9. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (HKMS § 108 lg 7) ning kaebusest loobumine ei piira vastustaja õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist (HKMS § 104 lg 9).

Pikaajalise kohtupraktika kohaselt mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1280/62, p 15). Kahtlust pole selles, et vallaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine kuulub valla põhitegevuse hulka. Vastustaja väitel õigustasid

3-23-2567

välise õigusabi kasutamist erandlikud asjaolud, sest lepingulise esindaja kasutamine oli selles haldusasjas vältimatu. Kohus ei nõustu vastustaja väitega. Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb tagada organisatsiooniline võimekus nii distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks kui ka põhitegevusega seotud kohtumenetluses osalemiseks. Asjaolu, et valla teenistuja on osalenud kohtuvaidlusele eelnenud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, ei takista tema osalemist valla esindajana kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen