2-21-141014/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-141014

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi G.N-i vastu

leppetrahvi nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post

xxx)

Kostja: G.N (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista G.N-ilt leppetrahvid 70 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.

3. Menetluskulud jätta G.N-i kanda.

4. Mõista G.N-ilt välja menetluskulu 494,15 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G.N-il tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega

tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja

tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja

auto hageja poolt opereeritavasse parklasse pargib. Sõiduk Lexus riikliku registreerimisnumbriga

xxx (VIN kood xxx) oli 10.12.2018 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

aadressil Tartu mnt 1. Sõiduk Volkswagen New Beetle riikliku registreerimisnumbriga xxx

(VIN kood xxx) oli pargitud 12.12.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Veerenni

Baltika kvartal ning 03.09.2021 hageja opereeritud parkimisalale Mahtra

(EP89). Sõidukite parkimisega avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks.

Parkimise kontrollimisel tuvastas hageja, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna

tasumata olid parkimistasud. Seetõttu väljastas hageja 10.12.2018 ja 12.12.2019

leppetrahvinõuded, kumbki summas 30 eurot ning 03.09.2021 leppetrahvinõude summas 10 eurot.

Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki Lexus riikliku registreerimisnumbriga xxx

ja sõiduki Sõiduk Volswagen New Beetle riikliku registreerimisnumbriga xxx omanik

leppetrahvinõuete esitamise ajal C.C. Kohtule esitatud tõendi kohaselt kasutas sõidukeid

leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kostja. Parkimislepingute rikkumise tõttu väljastatud

leppetrahvinõuded on siiani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevused kokku 70 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole väidetavaid

rikkumisi tõendanud, hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et hageja opereeritavates parklates olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parklaga ja viitega

parkimistingimustele. Sõidukid riiklike registreerimisnumbritega xxx ja xxx olid kolmandate

isikute kasutuses ja kostja ei kasutanud sõidukeid ajal, mil hageja trahve koostas. Hageja pole

tõendanud, et ta oleks üritanud leppetrahvinõudeid kostjale kätte toimetada. VÕS § 159 lg 2

kohaselt ei või leppetrahvinõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja sai leppetrahvinõuetest teada alles kohtumenetluse

käigus peale tema vastu hagi esitamist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Lisaks

on kostjal Mustakivi Keskuse juures õigus tasuta parkimisele, kuna Dodo Pizza üürib Mustakivi

Keskuses AS-ilt Volex ruume ja hageja ei ole tõendanud, et AS Volex pole leppetrahve tühistanud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõuded parkimislepingute tingimuste rikkumise eest.

VÕS (võlaõigusseadus) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §

159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Pooled vaidlevad, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ning kas hageja on leppetrahvi nõudmise

õiguse kaotanud või mitte.

5. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude (dtl 371-372) ja fotod hageja opereeritavast Tartu mnt 1

asuvast parkimisalast (dtl 373-380 ja 399-405), millest nähtuvalt on sõiduk registreerimisnumbriga

xxx 10.12.2018 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 373) nähtub, et leppetrahvi nõue on

10.12.2018 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti on hageja esitanud leppetrahvi

nõude (dtl 381-382) ja fotod hageja opereeritavast Veerenni Baltika kvartalis asuvast parkimisalast

(dtl 383-390 ja 406-414), millest nähtuvalt on sõiduk riikliku registreerimisnumbriga xxx

12.12.2019 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 385) nähtub, et leppetrahvi nõue on

12.12.2019 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Lisaks on hageja esitanud leppetrahvi

nõude (dtl 391-392) ja fotod hageja opereeritavast Mahtra parkimisalast (dtl 393-398 ja 415-422),

millest nähtuvalt on sõiduk registreerimisnumbriga xxx 03.09.2021 pargitud nimetatud

parkimisalale. Fotolt (dtl 395) nähtub, et leppetrahvi nõue on 03.09.2021 jäetud sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele. Kohus leiab, et kostja väited, et hageja pole tõendanud, et tegemist oli tasuliste

parklatega ega ole tõendanud parkimistingimusi, on põhjendamatud. Hageja on esitanud fotod

tasuliste parklate märkidest ja parklate parkimistingimusi sisaldavatest märkidest (dtl 399-405,

406-414 ja 415-422). Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei

ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise

parkla haldajal oma nõudeid tõendada (2-15-3430, p 18). Seega juhul, kui kostja väidab, et liiklus-

ja teavitusmärkide, s.h tingimuste sisu ja asetus oli või võis olla hageja esitatud tõenditest

nähtuvast erinev, siis on kostjal kohustus antud väidet tõendada. Kostja vastavaid tõendeid kohtule

esitanud ei ole.

Kostja väited, et sõidukeid xxx ja xxx kasutasid leppetrahvide tegemise ajal kolmandad isikud ning

seetõttu on hagi esitatud vale kostja vastu, on tõendamata. Kostja poolt kohtule esitatud

volikirjadest (dtl 638-639) nähtub, et S M oli ajavahemikul 01.12.2018 – 31.12.2020 õigus

kasutada sõidukeid xxx ja xxx ning O B oli sõiduki xxx kasutamise õigus ajavahemikul 01.09.2021

– 31.12.2021. Samas on kostja ise esitanud kohtule 28.11.2022 kinnituse, milles kinnitab, et

sõidukid xxx ja xxx olid vaidlusalusel kuupäeval tema kasutuses (dtl 424). Kuivõrd viidatud

volikirjadega on tõendatud üksnes asjaolu, et S M ja O B oli sõidukite kasutamise õigus, siis ei

tõenda nimetatud tõendid, et kostja sõidukeid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 ei kasutanud.

Kohus tuvastab kostja 28.11.2022 kinnituse alusel, et sõidukeid kasutas ja parkis eelviidatud

aegadel kostja.

Viidatud fotode alusel tuvastab kohus, et sõidukid olid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021

pargitud hageja opereeritud parklates ning hageja jättis leppetrahvi nõuded sõidukite esiklaasile

kojamehe vahele.

6. Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõuetest teavitamise osas alles peale hagiavalduse

esitamist ei ole tõendatud. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõuetest, pannes vastavad teated

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. TsÜS § 70

kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma

lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb

edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks

kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud

ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt

märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib

tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei

ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi

möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud

lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõuetest vahetult pärast

rikkumiste avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2

järgi mõistliku aja jooksul.

7. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõuded on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui

õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning sama paragrahvi lg 2 p 3

alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus

hagita menetluses. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021.

10.12.2018 leppetrahvi maksetähtaeg oli 24.12.2018 (dtl 371), 12.12.2019 leppetrahvi

maksetähtaeg oli 26.12.2019 (dtl 381) ja 03.09.2021 leppetrahvi maksetähtaeg oli 17.09.2021 (dtl

391). Seega muutus 10.12.2018 leppetrahvinõue sissenõutavaks 25.12.2018 ning oleks aegunud

26.12.2021, 12.12.2019 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.12.2019 ja oleks aegunud

28.12.2022. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 20.12.2021 määrusest nähtuvalt esitas hageja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõuete tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse

väljamõistmiseks 08.12.2021 (dtl 1). Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule

esitanud enne nõuete aegumist ning aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega. Asjaolu, et esialgne avaldus, mille osas menetlus läks üle hagimenetluseks, oli

esitatud muu isiku vastu, kelle kohus 30.01.2023 määrusega kostjaga TsMS § 208 lg 1 alusel

asendas tähendust ei oma, Riigikohus on selgitanud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja)

kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS §

362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte

toimetatud (3-2-1-105-10, p 16).

8. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud

tasuma hagejale leppetrahvi kokku summas 70 eurot. Kostja väide, et tal oli Mustakivi Keskuse

juures õigus tasuta parkida, on paljasõnaline. Kostja ei ole ka tõendanud, et leppetrahvid oleksid

juba tasutud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kokku

summas 70 eurot VÕS § 158 lg 1 alusel.

Menetluskulud

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

10. Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 514,15 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele

esindajale. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse

vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnale vastav riigilõiv on 100 eurot, mis on

nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasutud.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et maksekäsu kiirmenetluses on ta kandnud õigusabikulusid summas 20

eurot (TsMS § 4842). Hagimenetluses on hageja esindaja teinud järgmised menetlustoimingud

järgmise ajakuluga:

Toimingud

Aeg

1. hagi koostamine ja seonduvad toimingud

2 h

2. kostja 14.02.2023 vastusega tutvumine ning sellele hageja taotluse

koostamine ja maakohtule esitamine

20 min

3. kostja 14.02.2023 ja 28.02.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning

sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine

1 h

4. Menetluskulude nimekirja koostamine

15 min

KOKKU

3h 35 min

12. Kohus leiab, et kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842

kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas menetluse

käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt põhjendamatu. Seoses kostja

asendamisega on hageja koostanud uue hagi. Õigusteenus tunnihinnaga 110 eurot ei ületa kohtu

hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud kulu

lepingulisele esindajale kokku on 394,15 eurot ja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on

494,15 eurot, mille kohus mõistab hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt.

13. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

14. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2025. a otsusega nr 2-

21-141014