3-23-2289/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

12.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2289

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

EK

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2024 e-kiri koos

lisaga.

2. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus

haldusasjas nr 3-23-2289 muutmata.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna reisisadamas 13.10.2023 kinni Kameruni

kodaniku X (puudutatud isik), kes esitas PPA-le kontrollimiseks võltsimistunnustega Itaalia

isikutunnistuse. Pärast kinnipidamist esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA

esitas Tallinna Halduskohtule 14.10.2023 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

3-23-2289

2(7)

2. Tallinna Halduskohus andis 14.10.2023 määrusega loa puudutatud isiku paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, ent mitte kauemaks kui 14.12.2023. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2023

määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

Riigikohus ei võtnud 19.12.2023 määrusega puudutatud isiku määruskaebust menetlusse.

3. PPA esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 12.12.2023

kohtuistungil) puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel.

Isik esitas 13.10.2023 kontrollil reisisadamas piirivalvepatrullile võltsimistunnustega Itaalia

elamisloa Y nimele. Hiljem selgus, et dokument oligi võltsitud. Pärast kinnipidamist esitas isik

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et tuli Eestisse eesmärgiga jõuda Soome ja edasi

Saksamaale, tema pass aga jäi Venemaale, kus see temalt ära võeti. Isik toimetati koos paljude

teistega autoga Venemaalt Valgevenesse, sealt edasi Läti piirile. Piir ületati kolmekesi jalgsi ja

siis tuli takso järgi. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, kuna tema plaan oli jõuda

Saksamaale. Talle anti kasutamiseks Itaalia elamisloa kaart. Eestisse tuli ta Riiast bussiga. Ta

taotleb rahvusvahelist kaitset, kuna tunneb, et siin on ta kaitstud. Kamerunis on sõja tõttu ohtlik.

14.10.2023 viidi isikuga läbi täiendav küsitlus. Isik selgitas, et tal ei õnnestunud Poola kaudu

Valgevenest Schengeni alale siseneda. Lätti jõudes andis ta teada, et soovib rahvusvahelist

kaitset, kuid ta saadeti tagasi Valgevenesse. Isik ei saanud aru, et seesugune piiriületus on

ebaseaduslik. Reisi korraldaja ei soovitanud teistes riikides rahvusvahelist kaitset küsida. Isik

ei selgitanud, miks ta Eestis politseid märgates kohe rahvusvahelist kaitset ei küsinud.

Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-le

2. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja esitas PPA ametnikule võltsitud isikut tõendava

dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele. Isik soovis minna Soome laevale.

Reisiteekonna planeerimine viitab, et isiku esmane soov ei olnud rahvusvahelise kaitse

taotlemine, vaid pigem Saksamaale jõudmine. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega

ka Eestis sadamas politseid nähes. Isik ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6), vaid

soovis jõuda temale sobivasse liikmesriiki rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Selline kavatsus

annab põhjendatud aluse arvata, et vabaduses viibides ei oleks ta menetlustoiminguteks

kättesaadav ning jätkaks oma teekonda temale sobivasse liikmesriiki. Isik üritas korduvalt

ebaseaduslikult Schengeni alale siseneda, mis näitab tema teadlikku ja tahtlikku tegevust. Pole

usutav, et ta ei saanud aru, et see on ebaseaduslik, arvestades, et Venemaale sisenemiseks oli

tal vaja viisat ja ületada piir ametlikus piiripunktis. Põgenemisohu tõttu ei ole muud

järelevalvemeetmed tõhusad.

PPA leidis isiku telefonist tema passi esilehe häguse koopia, ühtegi ehtsat isikut tõendavat

dokumenti isikul ei ole. PPA on tuvastanud, et isikul õnnestus 01.10.2023 siseneda Lätti ja

13.10.2023 jõudis ta Tallinnasse. Kuna PPA on teinud kindlaks, et isik on sisenenud Läti kaudu,

on Lätil kohustus võtta vastutus isiku rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise eest (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 (Dublini III määruse) art 13 lg 1). PPA

esitas 29.11.2023 Läti Vabariigile isiku osas tagasivõtmispalve. PPA tugineb isiku

kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 7, alternatiivselt p-le 4. Eelduslikult vastab Läti hiljemalt

13.12.2023, ka mittevastamisel loetakse Läti vastutavaks riigiks. Koostöö Lätiga on väga hea

ja kui üleandmise otsuse kaebetähtaeg ilma vaidlustamata möödub, on eelduslikult võimalik

isik kohe selle järel üle anda.

4. X esindaja leidis 12.12.2023 kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil, et põgenemisohtu ei

esine ja isegi kui kinnipidamise vajadust isiku üleandmise eesmärgil jaatada, saaks see olla

proportsionaalne maksimaalselt üheks kuuks. Puudutatud isik selgitas 12.12.2023

kohtuistungil, et ta viibis Lätis umbes ühe nädala, elades teadmata paigas, kuhu smugeldajad ta

3-23-2289

3(7)

paigutasid. Ta ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset ei Lätis ega Eestis negatiivsete

kogemuste tõttu Lätti sisenemisel. Ta kasutas võltsitud dokumenti, sest see oli ainus dokument,

mis tal kaasas oli. Talle oli öeldud, et ta saab sellega minna Saksamaale. Pärast kinnipidamist

näitas ta kohe PPA-le ka oma passi väljavõtet. Tal oli plaan minna Saksamaale, kuna seda

soovitati talle turvalise riigina. Tegelikult oleks ta valinud hoopis Prantsusmaa, mille riigikeelt

ta räägib. Päritoluriigis on puudutatud isikul laps ja kinnipidamiskeskuses olemise asemel

tahaks ta olla pigem koos oma perega.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.12.2023 määrusega (parandatud 20.12.2023) PPA

taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024,

seejuures juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art-s

28 sätestatud tähtaegadest.

Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib isikut kinni pidada üksnes Dublini

III määruse alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni

pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18).

PPA selgitaski kohtuistungil, et jääb kinnipidamise põhialusena p 7 juurde ja tugineb p-le 4

üksnes alternatiivselt. Saab nõustuda PPA-ga, et esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg

2 p 7 alusel üleandmismenetluse tagamiseks. PPA taotlusest nähtuvalt on PPA-l piisavalt alust

arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Läti Vabariik ning

isiku saab Dublini III määruse alusel Lätile üle anda. PPA on ka juba esitanud 29.11.2023 Lätile

vastuvõtmispalve, ent sellele ei ole veel vastust saadud. Seega on PPA alustanud tagasivõtmise

menetlust. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla

lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab

tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus 3-20-1697). Seega on

täidetud VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28 lg-ga

2. Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema üleandmine Lätile Dublini III määruse

reeglite järgi.

Arvestades puudutatud isiku tausta ja tema käitumist, esineb VSS § 68 p-s 2 ja VRKS § 361 lg-

s 21 nimetatud asjaolude tõttu põgenemise oht. Põgenemisoht on Dublini III määruse art 28 lg

2 tähenduses märkimisväärne. Isik kasutas teadlikult Schengeni alal liikumiseks teise inimese

nimele väljastatud võltsitud dokumenti. Seda ei saa õigustada asjaoluga, et muid dokumente tal

väidetavalt ei olnud. Isik on ise öelnud, et pärastpoole näitas ta PPA-le oma telefonis olnud pilti

oma tegelikust passist. Isik lootis võltsitud dokumendi abil jõuda Saksamaale. On tõenäoline,

et kui isik on Saksamaale jõudmise eesmärgil kasutanud ebaseaduslikke vahendeid, ei pruugi

ta vabaduses püsida PPA-le üleandmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja võib hakata

ennast varjama. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.

Põgenemisohule viitab ka isiku eesmärk lahkuda Soome kaudu Saksamaale, kuhu liikumiseks

võis tal olla planeeritud marsruut ja edasine transport.

Isiku kinnipidamine tema Lätile üleandmise eesmärgil on proportsionaalne VRKS § 361 mõttes

ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Arvestades põgenemisohu

olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt

kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest

teatamine) praegusel juhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isiku puhul ei ole ilmnenud

asjaolusid,

sh

tema

terviseseisundiga

seoses,

mis

annaks

alust

pidada

tema

kinnipidamiskeskuses kinni pidamist ebaproportsionaalseks. Ta on kinnipidamiskeskuses

praeguseks viibinud kaks kuud, mida ei saa pidada ebaproportsionaalseks. PPA poolt

vastuvõtmispalvega seonduvate asjaolude kohta kohtuistungil antud selgitusi arvestades ei

kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks.

3-23-2289

4(7)

Kohus annab loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks

kuni neljaks kuuks, mille juures PPA-l tuleb juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust.

Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud

isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul

ajast, mil teine liikmesriik palve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või

läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik

vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul

isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane

tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama

tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui

kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi

vältel kinni pidada. Kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb isik viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses halduskohtu 14.12.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse

esitamise ajaks ei ole Läti vastuvõtmispalvele vastanud. Nagu PPA on kohtuistungil selgitanud,

siis kui Läti ei vasta, siis Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu kohaselt saab lugeda Lätile

esitatud palve vaikimisi rahuldatuks. Vaidlusaluse määrusega andis halduskohus aga loa

puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2

p 7 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024.

Seega ei arvestanud kohus Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud

kuuenädalase maksimaalse lubatud kinnipidamise tähtajaga. Ka ei esine puudutatud isikul

märkimisväärset põgenemisohtu. Puudutatud isik selgitas istungil, et tema jaoks on oluline

turvalisus ning Saksamaa oli talle soovitatud riik. Tegemist ei olnud puudutatud isiku enda

plaaniga, kuna ta ei tea Euroopast mitte midagi. Kohus ja PPA ei peaks arvestama mitu kuud

tagasi antud isiku ütlustega, vaid tooma esile, milline on praegu isiku motiiv Eestist

põgenemiseks. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd ning teeb seda ka edaspidi. Isiku

ütluste põhjal koostatud protokollides kattuvad tema andmed, mis kinnitab isiku selgituste

õigsust ja koostöövalmidust. Pikemaajalisemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad

asjaolud. Kinnipidamiskeskuses viibimise ajal on isikul tekkinud probleemid nii vaimse kui ka

füüsilise tervisega. Kinnipidamiskeskuse tingimuste tõttu on ta stressis ja võtab väga palju

kaalust alla.

7. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 14.12.2023 määruse

põhjendustega. PPA taotluse esitamise ajaks ei olnud Läti Vabariik vastuvõtmispalvele

vastanud. Kuna isik on kinni peetud, on 29.11.2023 vastuvõtmispalve vastamistähtajaks kaks

nädalat, s.t 13.12.2023. Läti Migratsiooniamet ei olnud selleks vajaks vastanud. Seetõttu

rakendus Dublini III määruse art 28, s.t vastuvõtmispalve loetakse rahuldatuks, millega kaasneb

kohustus isik vastu võtta. PPA saatis 29.12.2023 Lätile teavituse, et kuna Läti ei vastanud kahe

nädala jooksul, vastutab ta isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA andis

isikule 20.12.2023 arvamuste ja vastuväidete esitamise võimaluse tähtajaga hiljemalt

02.01.2024. Kaebaja vastas 29.12.2023, et tema sooviks jääda Eesti Vabariiki. PPA peab nüüd

koostama üleandmise otsuse. Isikul on võimalik seda otsust vaidlustada ja kui ta seda teeb,

peatub Dublini III määruse art 28 lg 3 sätestatud kuunädalane tähtaeg. Halduskohus on oma

määruse p-s 15 juhtinud tähelepanu Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatule. Eluliselt on

usutav, et vabaduses viibides jätkaks isik enda teekonda Saksamaa poole. Isik on teinud

märkimisväärseid kulutusi oma eesmärgi saavutamiseks ning Saksamaal on olemas ka

kogukond, kuhu tal oleks lihtne sisse elada. Lisaks on isikule praeguseks teada, et ta antakse

3-23-2289

5(7)

üle Lätile, ja ta on selle suhtes vastumeelsust avaldanud. Isikule on kinnipidamiskeskuses

tagatud meditsiiniline abi. Ta on käinud arsti vastuvõtul 23.11.2023 ja 29.12.2023

nahaprobleemidega. Kinnipidamiskeskuse arsti kohaselt on isiku tervislik üldseisund hea,

psühholoogilise seisundiga seotud kaebusi ei ole isik arstile esitanud. Tulenevalt isiku

määruskaebusest suunas keskuse ametnik isiku ise psühholoogi vastuvõtule, mis toimus

03.01.2024. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks

tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. PPA esitas 10.01.2024 e-kirjaga ringkonnakohtule PPA 08.01.2024 otsuse, millega lükati

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja kohustati teda lahkuma taotluse

läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Lätti. Ringkonnakohus võtab PPA 10.01.2024 e-kirja

koos nimetatud otsusega asja materjalide juurde.

9. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi.

HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks

korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti

põhjalikult väljendada 12.12.2023 istungil, millel osales ka prantsuse keele tõlk ja puudutatud

isiku esindaja. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava

põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku

taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust tõlgi

kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmiseks. Ringkonnakohus tuvastas 01.11.2023 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses,

pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata

isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras

advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused

riigi kulul prantsuse keelde.

10. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks

eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete

kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on

nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68

kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka

isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-

d 17 ja 19).

11. PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 7 ja alternatiivselt sama

sätte p-le 4 ning põgenemisohu tuvastamisel VSS § 68 p-dele 2 ja 6. VRKS § 361 lg 2 p 7 järgi

võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Dublini III määruses

sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase

põgenemise oht juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi

3-23-2289

6(7)

Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise

kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; ning VSS § 68 p 6 kohaselt juhul, kui

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et

isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne

põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-

22-56, p 17).

12. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus VRKS

§ 361 lg 2 p 7. Asjaoludest nähtub, et praegu on käimas isiku vastutavale Euroopa liidu

liikmesriigile üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (VRKS § 32). Nagu PPA oma

taotluses selgitas, esitas ta 29.11.2023 Lätile isiku vastuvõtmispalve Dublini III määruse art 13

lg 1 alusel. Halduskohus leidis õigesti, et sellega võib pidada vastuvõtmise menetlust alanuks

ja isikut võib Dublini III määruse alusel kinni pidada (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-

1697, p-d 24.2–24.3). Praeguseks on selgunud, et Läti ei ole ettenähtud tähtaja jooksul PPA

palvele vastanud, mistõttu on tal Dublini III määruse art-st 28 tulenevalt kohustus isik vastu

võtta. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et Läti ei täidaks eelnimetatud kohustust. PPA on

ringkonnakohtule teada andnud, et on praeguseks koostanud puudutatud isikule

üleandmisotsuse. Halduskohus selgitas õigesti, et kui isikut peetakse kinni Dublini III määruse

alusel teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil, ei saa teda samal ajal kinni pidada VRKS §

361 lg 2 p 4 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18).

13. Ringkonnakohus jagab ka seisukohta, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht. Isiku

käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

Isik on tulnud Schengeni alale ebaseaduslikult. Isik viibis enne Eestisse tulekut mõnda aega

Lätis, kuid ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei

esitanud ta ka Eestisse saabudes, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud

dokumenti kasutades Soome edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt oli tal plaanis minna

Saksamaale. See näitab, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu

vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas teadlikult Schengeni alal liikumiseks

võltsitud dokumenti. Kuigi tegemist ei ole VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, sest isik ei ole

võltsitud elamisluba esitanud viibimisaluse või dokumendi taotlemisel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15),

iseloomustab see siiski tema käitumist kogumis muude asjaoludega. PPA ja halduskohus on

kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides

olla PPA-le üleandmismenetluse läbiviimiseks ja Lätile üleandmiseks kättesaadav ning võib

hakata ennast varjama. Isikul on teadmisi ja kontakte, mille abil soovi korral Eestist edasi

teistesse liikmesriikidesse liikuda. Ringkonnakohus nõustub, et eelnevat arvestades on isiku

põgenemisoht märkimisväärne.

14. Halduskohus ei ole eksinud isiku kinnipidamise tähtaja kindlaks määramisel. Kuigi

halduskohus andis loa pidada isikut kinni kuni neljaks kuuks, sätestas ta samas määruse

resolutsioonis tingimuse, et juhinduda tuleb Dublini III määruse art-s 28 sätestatud

tähtaegadest. Halduskohus selgitas määruse põhjendustes (p 15), kuidas Dublini III määruse

art-s 28 üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaega arvestada ja et nimetatud tähtaeg

sõltub muu hulgas sellest, kas isik vaidlustab üleandmise otsuse. Kui isik seda teeb, hakkab

Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatud kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil lõpeb

üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime vastavalt Dublini III määruse art 27 lg-le 3.

Viimase saab anda aga kohus üleandmise otsuse vaidlustamise korral (vt Riigikohtu 27.09.2022

määrus nr 3-22-56, p 25 jj). Kuna halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud veel teada, millal

tehakse üleandmise otsus või kas isik selle vaidlustab ja sellele antakse peatav toime, ei olnud

3-23-2289

7(7)

halduskohtul võimalik ka täpselt kindlaks määrata, millal Dublini III määruse art 28 lg-s 3

sätestatud kuuenädalane tähtaeg algab ja lõpeb. Asjaolu, kas isik 08.01.2024 tehtud üleandmise

otsuse vaidlustab ja kas sellele peatav toime antakse, ei ole teada ka praeguseks. Samas on

võimalik, et üleandmise otsuse vaidlustamise ja sellele peatava toime andmisel võib

eelnimetatud tähtaeg lõppeda ka hiljem kui 14.04.2024. Eelnevat arvestades andis halduskohus

õigesti loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14.04.2024, seejuures juhindudes Dublini III määruse art-s 28 sätestatud

tähtaegadest. Nagu halduskohus selgitas, tuleb juhul, kui kinnipidamise alus ära langeb,

puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

15. Kuna isikul esineb põgenemisoht, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16,

p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist ei ole alust hinnata

ebaproportsionaalseks ka selle kestuse tõttu, kuivõrd isik on praeguseks viibinud

kinnipidamiskeskuses alla kolme kuu. Isiku Lätile üleandmist ei saa pidada perspektiivituks.

Asjaoludest nähtub, et PPA ei ole viivitanud vajalike toimingute tegemisega. Kuigi puudutatud

isiku väitel mõjub kinnipidamine halvasti tema vaimsele ja füüsilisele tervisele, on PPA

selgitanud, et talle on antud ja vajaduse korral antakse meditsiinilist abi ning praeguse seisuga

ei ole tema seisund selline, mis tema kinnipidamise välistaks. Kinnipidamiskeskuses on

isikutele tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VRKS § 363 lg 1

ja VSS § 269).

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)