2-23-6477/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6477

Tsiviilasi

P. U. (U.) hagi Delfi Meedia AS-i, AS-i Õhtuleht Kirjastus

vastu isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isikuandmete

kustutamise nõudes

Tsiviilasja hind

Nõudes kostja I vastu 4313,18 eurot

Nõudes kostja II vastu 4313,18 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: P. U. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja I: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863),

Kostja II: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 04.10.2023, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. U. (U.) hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu

osaliselt.

2. Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu kustutada järgmised artiklid:

2.1.

21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;

2.2.

27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;

2.3.

28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;

2.4.

25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;

2.5.

27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“;

2.6.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“;

2.7.

02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“;

2.8.

28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“;

2.9.

07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

2.10. 07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;

2.11. 08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

2.12. 11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi

minna ei taha“;

2-23-6477

2.13. 19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;

2.14. 01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ ja

2.15. 17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“.

3. Rahuldada P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustada Delfi Meedia AS-i

muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt järgmistes

artiklites:

3.1.

21.03.1998 artiklis „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;

3.2.

27.04.1998 artiklis „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;

3.3.

28.05.1998 artiklis „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;

3.4.

25.06.1998 artiklis „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;

3.5.

27.06.1998 artiklis „Värsked tõendid narkoprotsessil“;

3.6.

01.07.1998 artiklis „Narkokullerid aastateks vangi“;

3.7.

02.07.1998 artiklis „Eesti suurim narkoafäär“ ja

3.8.

28.09.2000 artiklis „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“.

4. Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i kohustamiseks muutma P. U.

isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt järgmistes artiklites:

4.1.

07.05.2009 artiklis „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

4.2.

07.05.2009 artiklis „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;

4.3.

08.05.2009 artiklis „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;

4.4.

11.05.2009 artiklis „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi

minna ei taha“;

4.5.

19.05.2009 artiklis „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;

4.6.

01.01.2010 artiklis „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ ja

4.7.

17.05.2011 artiklis „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“.

5. Jätta rahuldamata P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kustutada järgmised

artiklid:

5.1.

23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“;

5.2.

29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;

5.3.

29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ ja

5.4.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).

6. Rahuldada P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja kohustada AS-i Õhtuleht

Kirjastus muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt

järgmistes artiklites:

6.1.

23.03.1998 artiklis „Tabatud narkokullerid on seotud“;

6.2.

29.03.1998 artiklis „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;

6.3.

29.05.1998 artiklis „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ ja

6.4.

01.07.1998 artiklis „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).

2 (12)

2-23-6477

7. Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu kahjuhüvitise 670,83 eurot ja

viiviste väljamõistmiseks.

8. Jätta rahuldamata P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kahjuhüvitise 670,83

eurot ja viiviste väljamõistmiseks.

9. Jätta menetluskulud seoses Delfi Meedia AS-i vastu esitatud hagi menetlemisega

49% ulatuses Delfi Meedia AS-i ja 51% ulatuses P. U. kanda.

10. Jätta menetluskulud seoses AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi

menetlemisega 98% ulatuses AS-i Õhtuleht Kirjastus ja 2% ulatuses P. U. kanda.

11. Teha hagejale P. U.le ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja

mõista P. U.lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 280 eurot.

12. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 11 nimetatud riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229,

Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792.

Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-23-6477.“

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. U. esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus

vastu.

2. Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks tarvitusele esimese alternatiivina hageja isikuandmeid sisaldavate artiklite

kustutamise. Teise alternatiivina palub hageja kohustada kostjaid muutma P. U. isikuandmed

anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt.

3. Ühtlasi nõuab hageja kohtueelsete õigusabikulude (kahjuhüvitise) väljamõistmist kummaltki

kostjalt summas 670,83 eurot ja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

4. Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostja I perioodil 21.03.1998 kuni 04.07.2015 kokku 39

artiklit ja kostja II perioodil 23.03.1998 kuni 10.07.2002 kokku 8 artiklit, mis sisaldavad hageja

isikuandmeid. Artiklid käsitlevad nii hageja poolt toime pandud kuritegusid, milliste eest hageja

on karistused ära kandnud kui ka andmeid hagejale esitatud süüdistuste ja kohtuprotsesside kohta

seoses kuriteoga, milles hageja mõisteti õigeks.

5. Pooled sõlmisid 30.10.2023 kompromissi, mille kohaselt saavutasid kokkuleppe osade

artiklite kustutamises või artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks, sh piltide

eemaldamiseks. Vastavas osas kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas menetluse.

3 (12)

2-23-6477

6. Menetlus jätkub järgmiste Delfi Meedia AS-i poolt avaldatud artiklite osas:

6.1.

21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (dtl 26-29);

6.2.

27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (dtl 30-32);

6.3.

28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (dtl 33-35);

6.4.

25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (dtl 36-38);

6.5.

27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (dtl 39-41);

6.6.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (dtl 42-44);

6.7.

02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (dtl 45-47);

6.8.

28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (dtl 68-70);

6.9.

07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 108-111);

6.10.

07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(dtl 112-114);

6.11.

08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 115-118);

6.12.

11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“

(dtl 338-340);

6.13.

19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (dtl 128-131);

6.14.

01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ (dtl 132-137);

6.15.

17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“ (dtl 138-140).

7. Menetlus jätkub järgmiste AS-i Õhtuleht Kirjastus poolt avaldatud artiklite osas:

7.1.

23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (dtl 194);

7.2.

29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (dtl 195);

7.3.

29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (dtl 345);

7.4.

01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).

8. Kõnealused artiklid käsitlevad kahte erinevat hageja poolt toime pandud kuritegu.

Kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 ja 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid kajastavad narkokuritegu,

milline oli toime pandud aastal 1998, millise eest Soome kohus karistas hagejat vangistusega ja

millise karistuse on hageja ära kandnud. Kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklid

kajastavad hageja poolt aastal 2007 alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu,

tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning

sündmuskohalt lahkumist. Ka teise kuriteo eest on hageja süüdi mõistetud ja karistuse ära

kandnud ning karistus on karistusregistrist kustunud.

9. Hageja selgitab, et viidatud artiklid on leitavad nii erinevate kolmandatest isikutest

otsingumootorite (Google jt) kaudu kui ka kostjate endi veebilehtedel olevate otsingumootorite

kaudu.

10. Hageja on seisukohal, et artiklite jätkuv avaldamine piirab ebamõistlikult hageja võimalusi

nii tööturul kui ka eraettevõtluses, sest jätab temast põhjendamatult mulje kui kahtlase tausta ja

teguviisidega isikust. Täiendavalt mõjutab see hageja alaealisi lapsi, kuivõrd artikli sisu mõjutab

kolmandate isikute suhtumist nii hagejasse kui ka seeläbi tema alaealistesse lastesse, mistõttu

kannatavad hageja alaealised lapsed ka koolikiusamise all.

11. Hageja on seisukohal, et vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on

aegunud ning vastavate andmete jätkuv kajastamine ei ole enam ajakohane. Hageja on

toimepandud kuritegude eest kandnud karistust ettenähtud ulatuses. Kuna kuriteod ja karistused

4 (12)

2-23-6477

on aegunud, puudub vastavate kuritegude ning nendega seonduvate asjaolude jätkuvaks

kajastamiseks ajakohane alus, mis peaks rakenduma analoogiliselt ka meediale.

12. Hageja möönab, et artiklite 1-39 ja 40-47 avaldamise hetkel võisid hageja karistusandmed ja

kuriteo kohtuprotsessiga seotud asjaolud olla päevakajalised, ent käesoleval ajal ei ole vastavad

andmed enam aktuaalsed, kuna artiklite avaldamisest on möödunud 12 kuni 14 aastat ning

kuritegude toimepanemisest 16 kuni 30 aastat. Hageja karistusandmete töötlemine (andmete

jätkuva kajastamise puhul meedias) pärast karistuse kandmist ja karistusandmete kustutamist

registrist on seega vastuolus põhimõttega, mille kohaselt kannab isik karistust vaid talle

karistusega määratud aja jooksul ning andmeid kajastatakse kuni nende aegumiseni.

13. Hageja on samuti seisukohal, et hageja karistusandmete jätkuvaks kajastamiseks puudub

ajakirjanduslik eesmärk ning avalik huvi. Esitatud andmed ei oma tänaseks muud väärtust kui

eesmärki endistviisi hagejat avalikult karistada varasemas eluetapis tehtud vigade eest, mille eest

on hageja juba kandnud karistust. Sisuliselt omab sellisel viisil aegunud andmete säilitamine nn

topelt-karistamise iseloomu, mis riivab hageja õiglustunnet ning õigusrahu põhimõtet.

14. Kolmandaks piirab hageja karistusandmete kajastamine oluliselt tema põhiseaduslikku õigust

eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Hageja jaoks on põhjendamatult ja ebamõistlikult

piiratud hageja võimalused nii tööturul kui ka eraettevõtluses, mis toob kaasa vaba enesetoestuse

ja ettevõtlusvabaduse õiguse riive. Hageja selgitab, et ta ei ole avaliku elu tegelane ning tema

isikuandmete töötlemine peaks olema oluliselt suuremas määras kaalutletud ning vajaduspõhine,

mistõttu hageja eraelu puutumatus peaks olema kõrgema väärtusega kui avalik huvi.

15. Seoses kostjate põhiõiguste rikkumisega artiklite jätkuva kajastamisel on hagejale tekkinud

õigusabikulud. Hageja õigusabikulud on hageja otsene varaline kahju. Hageja on kandnud

kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele

ja ERR-ile. Kuivõrd õigusabikulud on seotud kolme nõudeavaldusega, jagab hageja nimetatud

kulu kolmeks, ehk kostja I vastutab 670,83 euro ulatuses ja kostja II vastutab 670,83 euro

ulatuses, samuti nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest.

16. Kostjad vaidlevad hagile vastu.

17. Kostjad ei vaidle vastu faktile, et nad on artiklid avaldanud ja et artiklid on selliste

pealkirjadega, nagu on hagiavalduses toodud. Artiklid on oma iseloomult sellised, et nende abil

saab tuvastada hageja isiku ja seejärel siduda hageja isiku mõne tema poolt varem toime pandud

kuriteoga.

18. Kostjad vaidlevad vastu artiklite kustutamise nõudele, kuivõrd IKÜM artikli 17 alusel saab

nõuda üksnes isikuandmete kustutamist. Hageja eesmärgi isikuandmete töötlemise lõpetamiseks

täidab isikuandmete eemaldamine artiklitest.

19. Kostjad vaidlevad vastu ka artiklites sisalduvate isikuandmete anonüümseks muutmise

nõudele. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus. IKÜM art 17 lõiget 1 ei kohaldata, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.

20. Kostjad on seisukohal, et artiklite kustutamine või anonüümimine meediaarhiivis ei ole

proportsionaalne, sest hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest.

Kostjate õiguste piiramine otsingumootori haldaja tegevuse tõttu ei ole õigustatud.

21. Artiklite anonüümimise proportsionaalsuse hindamise puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et

artiklite anonüümimine võib teatud juhtudel olla sisuliselt võrdsustatud nende kustutamisega.

Artiklite ajakirjanduslik väärtus seisnebki suuresti selles, et kirjutatakse mingist sündmusest, mis

omakorda seotakse päevasündmusega seotud isikuga. Kui seos isikuga ära võtta, puudub artiklil

sisuline uudisväärtus (nii päevakajaline kui ka ajalooline).

5 (12)

2-23-6477

22. Hageja ei ole tõendanud, mis moel on artiklid tema töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi

negatiivselt mõjutanud. Hageja ei ole teinud viidet mitte ühelegi tõendile. Kuigi asjaolu, et

hageja lapsed võivad kannatada koolikiusamise all on kurb ja kahetsusväärne, siis pole hageja

seda väidet tõendanud. Veel enam, hageja pole seda väidet suutnud teha usutavaks isegi TsMS §

235 tähenduses ehk oma väidet vähemalt põhistades. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas artiklite

tagantjärele kustutamine või anonüümimine hoiaks koolikiusamise ära juhul, kui kiusamine juba

aset leiab.

23. Artiklite kustutamisel või anonüümimisel tuleb silmas pidada kõiki juhtumi asjaolusid.

Sealhulgas tuleb arvestada kõnealuse süüteo raskust ja laadi. Hageja on pannud toime tegusid,

mis ründavad üldisemaid õigushüvesid. Nii asuvad narkokuriteod rahvatervisevastaste süütegude

peatükis. Avalik huvi on olemas ja esineb vajadust hoida isikuandmed avalikkusele

kättesaadavana isikuvastaste kuritegude puhul. Peale naisele autoga otsa sõitmist lohistas hageja

naist 22,5 meetrit autoga kaasas, keerates rooli vasakule ja paremale, et auto külge jäänud naisest

vabaneda. Lõpuks jättis hageja naise teele lebama ning põgenes. Selline teguviis näitab, et hageja

pani kuriteo toime julmal ja küünilisel viisil, näitas üles hoolimatust tagajärgede suhtes ega

kahetsenud oma tegu.

24. Seega ei tulene hageja käitumisest selliseid kaalutlusi, mis õigustaksid artiklite kustutamist ja

kaaluksid üles kostjate ja üldsuse õiguse sõna- ja teabevabadusele.

25. Kostjate avaldatud info hageja kohta on faktiliselt õige. Kostjate hinnangul ei saa hageja

õigus eraelu puutumatusele kaaluda üles õigust sõna- ja teabevabadusele osas, kus see õigus

väljendub uudistes sisalduva faktiliselt õige informatsiooni arhiveerimises. Nagu eespool

näidatud, saab hageja taotletava eesmärgi saavutada ka kostjaid ja üldist teabevabadust vähem

koormaval viisil – ehk nõuda otsingumootori haldajalt artiklite kustutamist otsingutulemustest.

26. Kuivõrd kostjad on seisukohal, et hageja nn põhinõue ei ole põhjendatud, paluvad kostjad

jätta rahuldamata ka hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

27. Kohus lahendab esmalt hageja esimese nõude artiklite kustutamiseks (I), seejärel hageja

isikuandmete anonüümseks muutmiseks (II) ja siis varalise kahju hüvitamise nõude (III).

Viimaks muudab kohus hagihinda ja kohustab hagejat tasuma puuduoleva riigilõivu (IV) ning

jaotab menetluskulud (V).

28. Kohus leiab, et hagiavaldus osaliselt põhjendatud alternatiivse nõude osas ja tuleb rahuldada

osades artiklites hageja andmete anonüümseks muutmise nõude osas. Kohus põhjendab hagi

osalist rahuldamist alljärgnevalt.

29. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu tema isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isiklike

õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

30. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

30.1.

Kostja I on avaldanud järgmised artiklid:

30.1.1.21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (dtl 26-29);

30.1.2.27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (dtl 30-32);

30.1.3.28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (dtl 33-35);

30.1.4.25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (dtl 36-38);

30.1.5.27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (dtl 39-41);

30.1.6.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (dtl 42-44);

30.1.7.02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (dtl 45-47);

6 (12)

2-23-6477

30.1.8.28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (dtl 68-70);

30.1.9.07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 108-111);

30.1.10.

07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(dtl 112-114);

30.1.11.

08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 115-118);

30.1.12.

11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei

taha“ (dtl 338-340);

30.1.13.

19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (dtl 128-131);

30.1.14.

01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ (dtl 132-137)

30.1.15.

17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“ (dtl 138-

140).

30.2.

Kostja II on avaldanud järgmised artiklid:

30.2.1.23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (dtl 194);

30.2.2.29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (dtl 195);

30.2.3.29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (dtl 345);

30.2.4.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).

30.3.

Artiklid on oma iseloomult sellised, et nende abil saab tuvastada hageja isiku ja seejärel

siduda hageja isiku moel või teisel ära mõne tema poolt varem toime pandud kuriteoga.

30.4.

Hageja on artiklites kajastatud kurteod toime pannud, saanud nende eest karistada ja

karistused ära kandnud.

30.5.

Uusi kuritegusid hageja toime pannud ei ole, hageja karistusandmed on karistusregistrist

kustunud.

(I)

31. Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §

1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste

rikkumine on kestev. Hageja peab tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. VÕS § 1055 lg 1

nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1047 lg

1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel.

32. Isikuandmeid ja nende töötlemise õiguslikke aluseid reguleerib nii Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016 määrus nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(IKÜM) kui ka täiendavalt siseriiklikult isikuandmete kaitse seadus (edaspidi ka IKS) ulatuses,

milles see täpsustab ja täiendab IKÜMi sätteid (vt IKS § 1 lg 1 p 1).

33. IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt

tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,

võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,

vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt tuleb isikuandmete all mõista igasugust teavet, mis konkreetset isikut puudutab (vt EK

C-434/16, p-d 34 jj).

34. Vaidlust pole selle üle, et eelnimetatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid (sh tema ees-

ja perekonnanime; pilti (isikukujutis); samuti infot ja teavet tema varasema karistatuse ja vanglas

kinnipidamise kohta).

7 (12)

2-23-6477

35. IKÜM artikli 4 p 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või nende kogumitega

tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,

dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,

päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks

tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

36. Euroopa Kohus on leidnud, et toimingut, mis seisneb isikuandmete panemises veebilehele,

tuleb pidada (isikuandmete) töötlemiseks (EKo C-101/01, p 25).

37. Vaidlust pole ka selle üle, et kuna kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, siis hageja

andmeid on eelviitatud artiklites töödeldud enne IKÜMi jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse

seaduse § 11 lg 2 alusel ajakirjanduslikul eesmärgil ehk ajakirjandusliku erandi alusel.

38. Seega, kuivõrd eelviidatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ja need on jätkuvalt

internetis kättesaadavad, on tegemist hageja isikundmete töötlemisega.

39. IKÜM art 17 sätestab, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks

põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed. IKÜM art 4 p 1 järgi on isikuandmed

teave, mille abil saab füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige selliste tunnuste

põhjal nagu nimi jms.

40. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-147-16 (p 12) selgitanud, et kui isik soovib kogu artikli

eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust

olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid

rikub. Käesolevas vaidluses ei ole hageja nimetatut teinud. Tallinna Ringkonnakohus on

tsiviilasjas 2-19-18596 asunud seisukohale, et andmesubjekti õigused saavad piisavalt kaitstud,

kui kohustada andmetöötlejaid isikuandmeid anonüümseks muutma.

41. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et artiklite kustutamise nõue on

ebaproportsionaalne meede hageja IKÜM art 17-st tulenevate õiguste teostamiseks. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid kustutama hagiavalduse punktides 6.1 kuni 6.15 ja

7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid.

(II)

42. Järgmisena hindab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjate poolt avaldatud artiklites

sisalduvate hageja isikuandmete anonüümseks muutmist.

43. IKÜM 17 lg 1 p-d a) ja c) sätestavad, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja

kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on

kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui a) isikuandmeid ei ole enam

vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud, ja c)

andmesubjekt on esitanud vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja

töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid (nn õigus olla unustatud).

44. Kohus nõustub hagejaga, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemise

läbi rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. On

eluliselt usutav, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine olemuslikult negatiivsetes kuritegu

puudutavates artiklites võib mõjutada hageja võimalusi ka ettevõtluses, sest jätab temast mulje

kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust. Välistada ei saa, et hageja isikuandmete jätkuv

avaldamine võib mõjutada ka hageja alaealisi lapsi.

45. Kohus nõustub ka kostjaga, et artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piirab kostjate

põhiõigust sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Alljärgnevalt kaalub kohus kahe

ülalkirjeldatud õiguse vahel, otsustamaks, kas esinevad ülekaalukad õiguspärased põhjused

hageja isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks vaidlusalustes artiklites või on hageja eraelu

puutumatus neist kaalukam.

46. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud (nt otsuses M.L. ja W.W. versus Saksamaa, p 89 ja

100–102, the Sunday Times versus Ühendkuningriik, p 65), et ajakirjandus täidab

8 (12)

2-23-6477

demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli ning see roll hõlmab ka kohtumenetluste kajastamist ja

kommenteerimist. Pealegi peab meedia kui teabe ja ideede edastaja rolliga kaasnema ka üldsuse

õigus edastatav teave ja ideed kätte saada. Avalik huvi hõlmab nii teabe saamist päevakajaliste

sündmuste kohta kui ka võimalust uurida minevikus toimunud sündmusi, kuid

kriminaalmenetluste puhul sõltub avalik huvi eelkõige juhtumi asjaoludest ning võib aja jooksul

muutuda. Euroopa Inimõiguste Kohus nentis selles kontekstis, et üldsusel on huvi mitte ainult

saada teavet päevakajalise sündmuse kohta, vaid ka omada võimalust otsida andmeid möödunud

sündmuste kohta, kusjuures selle huvi ulatus, mis üldsusel võib olla kriminaalmenetluste vastu,

on siiski varieeruv ja võib aja jooksul muutuda olenevalt eelkõige kohtuasja asjaoludest.

47. Kohus nõustub kostjatega, et õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus, kuid samaväärselt

ei ole absoluutne ka ajakirjanduse õigus piiramatult isikuandmeid töödelda nende jätkuva

avaldamise kaudu.

48. Kohus ei nõustu kostjatega, et artiklites sisalduvate isikuandmete anonüümiseks muutmine ei

ole proportsionaalne, sest hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest.

Kuigi hageja põhistab hagis oma õiguste rikkumist ka sellega, et artiklid on leitavad erinevate

otsingumootorite kaudu, tugineb hageja ka sellele, et artiklid on kättesaadavad kostjate uudiste

portaalidest sisestades hageja nime otsingumootoritesse (vt hagiavalduse p 1.2 ja 1.8) ning

vastavate otsingute tõendid (dtl 161-166; 283-284). Seega asjaolu, et hageja kaasuv eesmärk

võib olla ka artiklite kadumine otsingumootoritest, ei väära ega pisenda see hageja õigust nõuda

kostjatelt hageja isikuandmete töötlemise lõpetamist ja isikuandmete eemaldamist, kui muud

nõude eeldused on täidetud. Sel põhjusel ei nõustu kohus kostjatega, et artiklites hageja

isikuandmete anonüümseks muutmine oleks ebaproportsionaalne otsingumootorite tegevuse

tõttu. Kohus ei hinda alljärgnevalt artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmist

lähtuvalt sellest, et artiklid on leitavad ka läbi otsingumootorite, vaid lähtuvalt sellest, et artiklid

on jätkuvalt kostjate veebiväljaannetes avaldatud ja kostjate endi otsingumootorite kaudu

vastavatelt veebilehtedelt leitavad.

49. Riigikohus on avalikkuse huvi käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 ja on leidnud, et

avalikkuse huvi võiks IKS § 11 lg 2 tähenduses jaatada vaid juhul, kui isik on toime pannud

tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste

avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus (vt selle kohta ka Riigikohtu 13.01.2010 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 13). Tsiviilasjas 2-19-18596 asus ringkonnakohus seisukohale, et

Riigikohtu seisukoht on ka kehtiva IKS § 4 tähenduses asjakohane ja sellest ei nähtu, et

igasuguste kuritegude puhul võiks avalikkuse huvi järeldada, vaid selleks on oluline hinnata, kas

isikuandmete avaldamine on oluline selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks

tulevikus.

50. Hageja on pannud toime kaks kuritegu, milliste osas hindab kohus eraldi nii kuritegude

raskust, kuritegude toimepanemisest möödunud aega, kui ka seda, kas hageja isikuandmete

jätkuv avaldamine on selliste kuritegude avastamiseks ja tulevikus ärahoidmiseks vajalik.

51. Kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 ja 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid kajastavad

narkokuritegu, milline oli toime pandud aastal 1998 Soomes. Kuriteo toimepanemisest on

möödunud üle 25 aasta. Uusi narkokuritegusid ei ole hageja pärast 1998 aastat toime pannud.

52. Kohus arvestab artiklites kajastatu valguses (artiklites avaldatud andmete tõele vastavust ei

ole vaidlustanud ei hageja ega kostjad, et kuigi hageja liikus narkootikumidega Eestisse, tabati ta

Soomes, mistõttu narkokuritegu ei pandud toime Eestis. Samuti arvestab kohus sellega, et

kriminaalmenetlus toimus Soomes ja hageja kandis karistust Soomes ning ainus Eestiga seotud

uudisväärtus näib olevat see, et hageja kuriteo toimepanijana on eestlane.

53. Kuigi narkokuriteod on rasked kuriteod ja nende avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja

oluline, ei oma kohtu hinnangul veerand sajandit tagasi välisriigis eestlase poolt toime pandud

narkokuriteo kohta avaldatud artiklid koos hageja isikuandmetega sellist üldpreventiivset kaalu,

et õigustada hageja isikuandmete jätkuvat avalikkusele kättesaadavatena hoidmist.

9 (12)

2-23-6477

54. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude narkokuritegu kajastavates

artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks ja kohustab kostjat I muutma

anonüümseks hageja isikuandmed kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 nimetatud artiklites ja

kostjat II kohtuotsuse punktides 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklites.

55. Kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklid kajastavad hageja poolt 2007 aasta

detsembris alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu, tema lohistamist auto järel

ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Kuriteo

toimepanemisest on möödunud 16 aastat.

56. Kohus on seisukohal, et juba üksnes alkoholijoobes autojuhtimine on väga tõsine kuritegu,

kuid alkoholijoobes liiklusõnnetuse ja seeläbi teisele inimesele raske tervisekahjustuse

tekitamine on sedavõrd raske kuritegu, et selliste kuritegude ärahoidmiseks tuleb hageja

isikuandmed endiselt avalikkusele kättesaadavatena hoida. Joobes juhtimine on Eestis

kahetsusväärselt jätkuv probleem ning on üldteada, et iga-aastaselt juhtub joobes autojuhtide

süül raskeid liiklusõnnetusi, millega kaasnevad nii kannatanute surmad kui rasked

tervisekahjustused. Kohus arvestab ka hageja poolt toime pandud kuriteo eriti rasket ja

hoolimatut viisi, mille kohaselt hageja ei peatunud kannatule otsa sõites, vaid lohistas teda auto

järel, proovides teda auto alt lahti raputada ning seejärel jättis kannatanu teele lebama ja põgenes

sündmuskohalt. Ühes artiklis, milles avaldatud andmete õigsust hageja ei ole kahtluse alla

seadunud, on kirjeldatud, et kannatanu „vigastused olid ülirasked - purunenud parem abaluu,

rangluu, õlavarreluu, sääreluu jne - sisuliselt ei olnud inimese ühest kehapoolest suurt midagi

järel“ (dtl 109).

57. Kohus arvestab ka sellega, et kirjeldatud tervisekahjustused on püsiva ja jäädava iseloomuga

ja nendest täielik paranemine ei ole füüsiliselt võimalik. Selliselt ei ole hageja ohvril võimalust

unustamisele ning on eluliselt usutav, et hageja poolt toime pandud kuritegu mõjutab kannatanut

igapäevaselt ja tema elu lõpuni.

58. Eeltoodud kaalutlustel asub kohus seisukohale, et hageja õigus eraelu kaitsele ei kaalu üle

avalikkuse jätkuvat huvi hageja poolt toime pandud äärmiselt tõsise õigusrikkumise vastu ning

sellest teavitamine on jätkuvalt üldsuse huvides selliste õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulevikus.

59. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I muutma anonüümseks

hageja isikuandmed kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklites.

(III)

60. Hageja nõuab kummaltki kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol

summas 670,83 eurot. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot

seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja ERR-ile (dtl 321-322). Kuivõrd õigusabikulud on

seotud kolme nõudeavaldusega, jagab hageja nimetatud kulu kolmeks, ehk kostja I vastutab

670,83 euro ulatuses ja kostja II vastutab 670,83 euro ulatuses.

61. Advokaadibüroo DEM arve nr 621 on väljastatud U. X OÜ-le seoses „jooksvate õiguslike

küsimustega.“

62. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

63. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

64. Kohus ei tuvasta, et hagejale oleks kohtueelsete õigusabikulude näol mistahes kahju

tekkinud, sest hagile lisatud tõendite kohaselt on õigusteenuse arve esitatud U. X OÜ-le, mitte

hagejale. Sellega seonduvalt on teadvalt ebaõige hagiavalduse punktis 1.13 märgitu, mille

kohaselt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot. Kohtule

valeandmete esitamine ei ole lubatud.

10 (12)

2-23-6477

65. Kuivõrd kohus ei tuvasta kahju hüvitamise nõude esimest kohustuslikku eeldust ehk kahju

tekkimist, jätab kohus hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ja kaasuva viivise

väljamõistmiseks rahuldamata.

(IV)

Hagihinna muutmine

66. TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud

seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab,

et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 kohaselt

tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles

kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

67. Kohus asub seisukohale, et hageja on hagihinna arvestamisel eksinud. Hageja on

põhjendamatult liitnud hagihinna arvestamisel kokku kostja I ja kostja II vastu esitatavate nõuete

hinnad (hagiavalduse p 3.1).

68. TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse

ühes hagis sisalduvad nõuded, kuid nimetatud sätte mõte ja eesmärk on, et ühe kostja vastu

esitatavat nõuded liidetakse hagihinna arvutamisel kokku. Kummagi kostja vastu esitati iseseisev

nõue, mida oleks põhimõtteliselt saanud lahendada ka eraldi menetlustes. Iga kostja osas tuleb

hagihind arvutada eraldi.

69. Seega määrab kohus hagihinna järgmiselt. Kummagi kostja vastu on hageja esitanud

mittevaralise nõude hinnaga 3500 eurot, kahju hüvitamise nõude 670,83 eurot ning edasiulatuva

viivise nõude, mille hind vastab ühe aasta viivisele TsMS 133 lg 2 järgi ning moodustab 142,35

eurot. Seega on kummagi kostja vastu esitatud hagi hind 4313,18 eurot.

70. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja I vastu

esitatud hagilt riigilõivu 490 eurot ja kostja II vastu esitatud hagilt riigilõivu 490 eurot. Hageja

on kokku tasunud riigilõivu 700 eurot, mis on 280 eurot vähem, kui seadusega ettenähtud.

71. Tulenevalt eespool selgitatud asjaoludest seadusega ettenähtust vähem tasutud riigilõivude

kohta ja juhindudes RLS §-st 16 ja TsMS § 179 lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse

riigilõivu tasumiseks ja mõistab hagejalt riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu summas 280

eurot.

72. Riigilõivu tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise.

73. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179

lg 9).

(VI)

Menetluskulude jaotus

74. Pooled leppisid menetlust osaliselt lõpetavas kompromissis kokku, et kogu tsiviilasja nr

2-23-6477 menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suurus määrataks kindlaks menetlust

lõpetavas kohtulahendis.

75. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

76. TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

77. Kohus rahuldab hageja hagi kostja I vastu osaliselt, kohustades kostjat I muutma

isikuandmed anonüümseks üht kuritegu puudutavates artiklites, ja jätab rahuldamata nõude

11 (12)

2-23-6477

kohustada kostjat I muutma isikuandmed anonüümseks teist kuritegu puudutavates artiklites.

Samuti jätab kohus rahuldamata hageja kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude

kostja I vastu.

78. Kohus rahuldab hageja hagi kostja II vastu osaliselt, kohustades kostjat II muutma

isikuandmed anonüümseks narkokuritegu puudutavates artiklites. Purjuspäi autojuhtimise

kuritegu kajastavate artiklites olevate isikuandmete anonüümseks muutmist kostjalt II hageja ei

nõua. Kohus jätab rahuldamata hageja kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude

kostja II vastu.

79. Nõude rahuldamise ulatuse hindamisel arvestab kohus, et kahju (kohtueelsete

õigusabikulude) hüvitamise nõue moodustab vaidlusest marginaalse osa. Hagiavalduses on

sellele pühendatud mõni lakooniline lõik. Kostjate vastuväited mahuvad kolmele ja poolele reale

ja seisnevad selle nentimises, et kuivõrd hageja nn põhinõue ei ole põhjendatud, paluvad kostjad

jätta rahuldamata ka hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kohus hindab

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude mahuks mitte üle 2% vaidlusest kummagi

kostjaga.

80. Kuivõrd kohus menetles kostja I vastu kahe kuriteoga seotud artiklite kustutamise või

alternatiivselt isikuandmete anonüümiseks muutmise vaidlust, tuleb kummagi kuriteoga seotud

asjaolude mahtu ja ulatust kohtuvaidluses pidada võrdseks. Konkreetsete artiklite arv ei oma

vaidluses tähendust. Seega jagunevad menetluskulud selliselt, et 49% kostja I menetluskuludest

on seotud vaidlusega narkokuritegu puudutavate artiklite üle, 49% vaidlusega purjuspäi

autojuhtimist ja tervisekahjustuse tekitamist puudutavate artiklite üle ja 2% vaidlusega

õigusabikulude hüvitamise nõude üle. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude narkokuritegu

puudutavates artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks, jätab kohus kostja I vastu

esitatud hagiga seotud kulud 49% ulatuses kostja I ja 51% ulatuses hageja kanda.

81. Kuivõrd kohus menetles kostja II vastu ühe kuriteoga seotud artiklites isikuandmete

anonüümiseks muutmise vaidlust, moodustavad sellega seotud menetluskulud 98% ja

õigusabikulude hüvitamise vaidlusega seotud menetluskulud 2%. Kuivõrd kohus rahuldas hageja

nõude kostja II vastu artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks, jätab kohus kostja II

vastu esitatud hagiga seotud kulud 98% ulatuses kostja II ja 2% ulatuses hageja kanda.

82. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 koostoimes

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

83. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

12 (12)