2-23-11644/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2024. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11644

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn,

Linnamäe tee 85 korteriühistu vastu võlgnevuse

ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

1942,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood:

10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn);

Avaldaja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ

Julianuse Õigusbüroo; e-post: jurist@julianus.ee);

Puudutatud isik: Tallinna linn, Linnamäe tee 85

korteriühistu (registrikood: 80161786; asukoht

Linnamäe tee 85, 13911 Tallinn);

Puudutatud isiku lepingulised esindajad: Aleksandr

Anissimov ja Galina Danilišina (Eesti

Õigusteenused OÜ; e-post: xxx; xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE

1. Avaldusest nähtub, et 25.08.2021 toimus kahjujuhtum/veeavarii, mille tõttu sai kahjustada

korteri siseviimistlus, mis asus Linnamäe tee 85-69, Tallinn. Nimetatud korteri suhtes

kehtis kindlustusleping, mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus.

2-23-11644

Linnamäe tee 85-69, Tallinn oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C

Insurance AS poolt.

2. Kahjustused on fikseeritud varakahju vaatlusaktis ja fotodel. Vaatlusakti ja fotode

kohaselt on veekahju saanud elutoa seinad ja põrand. Kahju põhjuseks oli lekkiv

konstruktsioon - paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi.

3. Linnamäe tee 85 hoonet haldab Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikoodiga

80161786).

4. Seoses veekahjustustega on avaldajale esitatud hinnapakkumised kahjude likvideerimise

osas summas kokku 1516,96 EUR. Avaldaja tasus remonttööde eest kogusummas 1516,96

EUR.

5. Avaldaja saatis 22.10.2021 võlgnikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas

1516,96 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva.

6. Vee tungimine tuppa näitab, et kaasomandi ese ei ole korras. Hoone osa, mille kaudu vesi

lekkis, kuulub kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga

TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud hoone kontrollimise kohustust, hoonel

esinevate puuduste remonti ning ei taganud hoone korrasolekut. Seega on tegemist

kaasomanike poolt kohustuse rikkumisega, mis annab aluse hagi rahuldamiseks VÕS §

1044 lg 1 alusel. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi

hoonet ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahjujuhtum sai võimalikuks

kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused.

Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-13649 p 17 leidnud, et korteriühistu vastutab üksiku

korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse

rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13).

Muuhulgas avaldaja rõhutab, et sama lahendi p-s 18 on kolleegium leidnud, et olukorras,

kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa

esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole

oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi

korteriühistult.

Korteriühistu ei ole ka avaldajale tõendanud, et kahju tekitanud asjaolu oleks lähtunud

teise korteriomandisse kuuluvast eraomandi osast. Seega on avaldaja, kellele läks

kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, õigustatud esitama

kahju hüvitamise nõude võlgniku kui korteriühistu vastu.

7. Avalduse esitamise seisuga nõuab avaldaja võlgnikult kokku põhisummas 1516,96 EUR.

Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas (s.o 0,02191% päevas), alates

1.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (s.o 0,02876% päevas) ning alates 1.07.2023

kuni käesoleva hetkeni 12% aastas (s.o 0,0328% päevas). Avaldaja arvestab viiviseid

alates tagasinõude tasumise tähtajale järgnevast päevast s.o 02.11.2021 kuni hagiavalduse

esitamiseni 16.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse

esitamise seisuga võlgneb võlgnik viivised summas 243,74 EUR. Avaldaja palub TsMS §

367 kohaselt võlgnikult välja mõista viivised põhisummalt 1516,96 EUR alates avalduse

2-23-11644

kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Avaldaja palub mõista võlgnikult Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu välja avaldaja If

P&C Insurance AS kasuks: põhivõla 1516,96 EUR ja sissenõutavaks muutunud viivise

243,74 EUR ja viivise tasumata põhivõlalt (1516,96 EUR) alates avalduse kohtule

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

9. Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. VÕS § 489 lg 1

kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus

(Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18344, p 12). See tähendab, et kahju

menetlemisse on kaasatud eelkõige kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Avaldaja selgitab,

et kahju suuruse kindlaks tegemiseks avaldaja kaasab selleks pädevad

ettevõtted/koostööpartnerid. Seetõttu saadab avaldaja kahjujuhtumit fikseerima

koostööpartnerina ehitusettevõtte. Koostööpartnerid (ehitusettevõtted) vaatavad kahjud

sündmuskohal üle, fikseerivad aktiga, ja muude seadmetega ning piltidega kahjustused,

mille alusel on võimalik koostada hinnakalkulatsioon kahjustuste kõrvaldamiseks.

Käesoleval juhul on avaldaja kasutanud koostööpartnerit OÜ Kinnisvara ABC, kes on

ehituse alane ekspert (keda avaldaja kasutab pidevalt kindlustusjuhtumite korral), kes

oskab öelda, mida vaja teha kahjustuse kõrvaldamiseks ja palju see maksma läheb. OÜ

Kinnisvara ABC tegevusvaldkonnaks on ehitus ning seega on vaatlusaktis, piltidel ja selle

alusel esitatud hinnapakkumises ning arvetel toodud kalkulatsiooni näol tegemist

tavapärase nimetatud tööde maksumusega. Seega on kahjukäsitlemise käigus kahju suurus

tuvastatud asjatundja poolt, kellel on olemas selleks pädevus ning kellel on olemas

vastavad tegevusload. Hinnapakkumises on koostööpartneri poolt välja toodud täpselt, mis

tööd tuleb teha kahjustuste kõrvaldamiseks ning nende maksumus. Avaldaja

koostööpartner lähtub vaid antud kahjujuhtumi ajal tekkinud kahjustustest ning seega on

välja toodud üksikasjalikult kõik vajalikud toimingud ja kulutused, mis nimetatud kahjude

kõrvaldamiseks vajalik.

10. Puudub alus kahelda kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel.

Kahjukäsitlejad, kes puutuvad igapäevaselt kokku veekahjude tekkimise küsimustega, on

spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel

veekahju tekkimise põhjustele. Ainuüksi asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid OÜ

Kinnisvara ABC töötaja AP kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta, ei muuda tõendeid

ebausaldusväärseks. Asjas esitatud tõendid nii fotod kui ka hinnapakkumised on omavahel

kooskõlas. Ainuüksi võlgniku paljasõnalised väited ei anna alust seega tõendite

usaldusväärsuses kahelda. Sellises olukorras oleks pidanud võlgnik esitama omapoolseid

tõendeid avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamiseks. Seda ta ei ole aga teinud.

11. Avaldajale jääb arusaamatuks, millele tuginedes saab järeldada, et fotodel nr-ga 8958,

8959, 8960 ja 8961 olevad maja vuugid on terved, need on tehtud mõni aeg tagasi ja

nendel on värske välimus. Samuti jääb avaldajale arusaamatuks, kuidas 13.102.2023

vastuse lisana 1 esitatud 10.10.2018 ehituse töövõtulepinguga on tõendatud, et 2018

oktoobris maja vuukide remont oli kvaliteetne. Remondi teostamine ei välista hilisemate

puuduste esinemist.

12. Avaldaja viitab 16.08.2023 avalduse lisale 2, milles on märgitud: ehk vaatlusel kasutati

tehnilistest vahenditest fotoaparaati ja lasemõõdikut märkusega: Läbi fassaadi on tunginud

2-23-11644

elutoa seinale niiskus ja samas on vesi jõudnud põrandale. /…/. 16.08.2023 avalduse

lisana 3 esitatud ning 27.08.2021 tehtud fotol nr-ga 8943: 8945: ja 8946: mõõdetakse

lasermõõdikuga niiskust. Märgitud piltidelt on nähtav, et vaatluse teostaja on kasutaud

niiskusmõõturit CEM DT-128M, mis on mõeldud kontaktivabaks mõõtmiseks. Seadet

kasutatakse igat tüüpi ehitusmaterjalide niiskuse mittepurustavaks määramiseks, samuti

niiskuse jaotumise tuvastamiseks seintes, lagedes ja põrandates.

Avaldaja seab kahtluse alla Linnamäe tee 85 korteri nr 69 omanik pöördumise võlgniku

poole, paludes hüvitada nelja akna hermetiseerimisega tekkinud kulud summas 118,74

eurot. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes võlgnik väidab, et Linnamäe tee 85 korteri nr

69 omanik vahetas aknad. Võlgniku poolt edastatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada,

millal toimus akende hermetiseerimine. 13.10.2023 vastuse lisana 6 esitatud aktist ei

tulene, milliseid töid tehti, kui üldse tehti. Isegi, kui jaatada akende hermetiseerimist RE3

GROUP OÜ poolt, siis taas siinkohal avaldaja selgitab, et tööde teostamine ei välista

hilisemate puuduste esinemist. Viimast seda enam, et RE3 GROUP OÜ on tegutsenud

tänaseks vaid 7 aastat, ei ole käibemaksukohuslane, on omanud viimase 6 kuu jooksul

võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile, mistõttu seab avaldaja RE3 GROUP OÜ tegevuse

usaldusväärseks kahtluse alla.

13. Avaldaja hinnangul ei saa 13.10.2023 vastuse lisana 7 esitatud RVOVEHITUS OÜ

hinnapakkumist pidada usaldusväärseks, kuna märgitud ettevõte on tegutsenud tänaseks

vaid 2 aastat, ei ole käibemaksukohuslane, puuduvad tegevusload, on omanud viimase 6

kuu jooksul võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumine on

koostatud 28.09.2023, samas kui 16.08.2023 avalduse lisana 6 esitatud hinnapakkumine

31.08.2021 ehk 2 aastat varem ehk koroonaajal, mistõttu avaldaja hinnangul ei ole

tänaseid hindu mõtet selle ajaga võrrelda. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumises ei kajastu

võrreldes 16.08.2023 avalduse lisana 6 esitatud hinnapakkumisega kõiki töid ja materjale.

Tuginedes eeltoodule tuleb avaldaja hinnangul võlgniku 13.10.2023 vastuse lisana 7

esitatud hinnapakkumine jätta tähelepanuta.

14. Käibemaksu osas selgitab avaldaja, et kahjusumma hulka ei arvestata käibemaksu, kui

hüvitise saamiseks õigustatud isik ehk kannatanul on õigus käibemaksu tasaarvestada.

Lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu

osas (Riigikohtu lahendi nr 2-17-11269 punkt 12.2). Väär on puudutatud isiku viide

kindlustusandjale kui käibemaksu kohuslasele, sest lähtuma peab hüvitise saamiseks

õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu osas. Avaldaja selgitab, et kui

kahjustatud isikul on õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha

arvestada kahjustatud asja taastamise või asendamise maksumusele lisanduv käibemaks,

on tal õigus kahju hüvitamisel seda arvestada. Käesoleval juhul on kannatanuks füüsiline

isik, kes ei ole käibemaksu kohuslane, seega ei ole füüsilisel isikul õigus käibemaksu

tagasi saada või tasaarvestada, mistõttu arvestatakse käibemaks kahjusumma hulka.

Avaldaja hüvitab seetõttu kannatanu asemel summad käibemaksuga ning nõuab kannatanu

asemel kahjude hüvitamist kahjude põhjustajalt. Avaldaja hüvitas seetõttu kannatanu

asemel summad/kahju koos käibemaksuga ning nõuab kannatanu asemel kahjude

hüvitamist kahju põhjustajalt, käesoleval juhul koos käibemaksuga. Avaldaja ei ole

arvanud kõnealuselt arvelt sisendkäibemaksuna käibemaksu maha.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

15. Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Puudub kohustuse

rikkumine, samuti puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

2-23-11644

16. Puudutatud isik palub jätta vaatlusakti (avalduse lisa 2) arvestamata, kuna tegemist ei ole

usaldusväärse tõendiga. Akti on allkirjastanud AP, kelle haridus on teadmata ning seega

on ebaselge, kas ülevaatuse teostas pädev isik või mitte. Puuduvad viited metoodikale,

mille alusel oli tehtud järeldused, et just läbi maja fassaadi tungis vett. Ühtlasi on

vastuolus vaatlusakti järeldused sama isiku poolt tehtud fotodega (avalduse lisa 3).

Fotodest nr-tega 8958, 8959, 8960 ja 8961 selgub, et maja vuugid saali kohal on terved,

need on tehtud mõni aeg tagasi ja nendel on värske välimus. Ühtlasi tehti puudutatud isiku

poolt 2018. a oktoobris maja vuukide remont ning seal hulgas tehti vuukide parandus

korteris Linnamäe tee 85-69, Tallinn. Seda kinnitab 10.10.2018 ehituse töövõtuleping,

mille viimasel lehel on kirjas, et tehti 69 korteriomaniku palvel ka korteri kahe toa

vuukide remonti.

17. Puudutatud isik palub jätta arvestamata avaldaja lisas 3 esitatud fotod nr 8943, 8945 ja

8946, kuna ei selgu, mida nende fotodega soovitakse tõendada. Avaldaja ei ole esitanud

avalduses ühtegi selgitust ega põhjendust nende fotode kohta. Puudutatud isiku juhib

tähelepanu, et ka teiste fotode kohta pole selge, mida täpsemalt üks või teine foto peaks

tõendama ning kuidas nad on seotud käesoleva vaidlusega.

18. 10.10.2021 saatis korteri Linnamäe tee 85-69, Tallinn omanik puudutatud isikule e-kirja,

milles palus hüvitada nelja akna hermetiseerimisega tekkinud kulud summas 118,74 eurot.

Omanik põhjendas tööde tegemist sellega, et vesi ei sattuks eluruumidesse. Puudutatud

isik loobus kahju hüvitamisest, viidates et omanik on vahetanud aknad ise ning kannab

selle eest ka vastutust. Pärast akende hermetiseerimist ei laekunud puudutatud isikult

ühtegi kaebust selle kohta, et vesi sattub eluruumidesse. Seega seisnes eluruumi vee

sattumise põhjus akna ebakvaliteetses hermetiseerimises, mida kinnitab ka 20.09.2021

RE3 GROUP OÜ poolt teostatud uuring, mille raames uuriti korteri nr 69 kohal asuvate

paneelide vuuke ning tuvastati, et saali kohal olevad õmblused on kvaliteetsed, pind

puhastatud, mastiksikiht vastab nõuetele. Aknaraamid ja tihendid on katki, korteriomanik

ei hooldanud neid õigeaegselt. Seega oli tegemist akna ebakvaliteetse hermetiseerimisega

ning seetõttu omanik ise ka hiljem parandas seda puudust.

19. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et korteriühistu poolne kohustuste rikkumine

esineb ning on tõendatud, vaidleb puudutatud isik vastu kahju summale, mis tuleneb OÜ

Kinnisvara ABC 31.08.2021 pakkumisest (vt avalduse lisa 6). Avaldaja toodud

hinnapakkumine on ülepaisutatud ning loetletud tööd on võimalik teha väiksema summa

eest. Puudutatud isik on võtnud hinnapakkumise kirjeldatud töödele ja Avaldaja loetletud

tööd oli võimalik teha 724,88 euro eest.

20. Avaldaja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei

kuulu aga käibemaks kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et ta ei saa

arvestada Kinnisvara abc OÜ arvelt käibemaksu tagasi. Olukorras, kus avaldaja on

käibemaksukohustuslane ja tal oli õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata,

ei olnud hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5

sätestatuga.

21. Korter i nr 69 omanik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust.

Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi

alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

2-23-11644

kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus

tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo nr 2-18-

13649/57, p 16, RKTKo nr 2-19-9543, p 17). Kahjustav asjaolu lähtus korteri nr 69 enda

korteriomandi eriomandi piirest (korteri nr 69 enda akendest (dtl 126-130)). Avaldaja ei

ole tõendanud, et korteri nr 69 omanik on täitnud hoolsuskohustust akende suhtes ja

temapoolne rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik on vastupidi tõendanud, et 2018.

aastal on teostanud kogu kortermaja vuukide remonti ning aknaplekkide ja aknapalade

hermetiseerimist (dtl 115). 20.09.2021 seisuga olid vuugid endiselt korras, kuid selgus, et

aknaraamide ja tihendite terviklikkus on katki, kuna korteri nr 69 omanik ei hooldanud

neid õigeaegselt (dtl 126-130).

22. Avaldaja esitatud hinnapakkumuses (dtl 33) toodud summad ei ole usaldusväärsed.

Materjalide ja tööde summade kujunemine on ebaselge, nt on ebaselge milliseid materjale

kasutatakse. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka korteri 69 siseviimistluse/vara

seisundiga veeavarii eelselt s.o enne 27.08.2021, st kahjujuhtumit (VÕS § 127 lg 5).

Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine (dtl 131) on koostatud lähtudes avaldaja

esitatud hinnapakkumises toodud positsioonidest (dtl 33). Hinnapakkumiste vahel on kaks

aastat ja viimaste aastate jooksul kõrge inflatsiooni tõttu hinnad kasvanud ning isegi seda

arvestades on puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine kaks korda odavam kui avaldaja

oma. See tõendab, et avaldaja nõutav summa remonditööks on põhjendamatult kõrge ja

korteri nr 69 omanik on saanud alusetult kasu tehtud remondist.

23. Puudutatud isik tutvus Kinnisvara ABC OÜ seotud infoga majandustegevuse registris

ning selgus, et äriühing tegeleb muu kinnisvara halduse või haldusega seotud tegevustega,

mis ei ole piisav vuukide seisukorra väljaselgitamiseks. Väärib tähelepanu see, et

Kinnisvara ABC OÜ ametlik veebilehekülg ei toimi ning seega ei ole arusaadav, kuidas

selle äriühingu tegevus toimub ning milliseid teenuseid see osutab.

APi poolt esitatud ülevaatuse akt on vastuolus puudutatud isiku poolt esitatud tõendiga, st

20.09.2021 RE3 GROUP OÜ poolt teostatud uuringuga (dtl 126-130). Võrreldes APiga,

on RE3 GROUP OÜ põhitegevusala isolatsioonitööd, mis kuuluvad muude

ehituspaigaldustööde alla ning sellel tegevusalal tegutsevat ettevõtet saab pidada

usaldusväärseks vuukide seisukorra väljaselgitamisel. Seega on pädeva isiku poolt

tuvastatud, et eluruumi vee sattumise põhjus oli akende ja tihendite ebaterviklikkus.

24. Avaldaja fotod 8943, 8945 ja 8946 ei tõenda kahju tekkimise põhjust. Fotod 8943, 8945 ja

8946 ei tõenda kahju tekitamise põhjust, vaid kinnitavad, et korteri nr 69 saalis oli

fikseeritud niiskus. Kõrge niiskus oli fikseeritud juba 2018. a (dtl 130) ning põhjuseks oli

aknaraamide ja tihendi mitteterviklikkus ning nende ebapiisav hooldus (dtl 125, 130).

Fotodelt 8943, 8945 ja 8946 nähtub, et niiskusmõõturiga mõõdeti niiskust akna all.

Fotodelt nr-tega 8958, 8959, 8960 ja 8961 selgub, et maja vuugid on akna kohal ja selle

kõrval. Akna all puuduvad maja vuugid, mis mõjutaksid korterit 69. Seega mõõtmisi

teostatav AP eksis, kuna ta ei ole teostanud mõõtmisi vuukide kohal.

25. Maja originaalaknad on puidust. Korteri 69 omanik on iseseisvalt vahetanud aknad

plastikakende vastu. Korteri 69 omanik ei ole vahetusest teavitanud puudutatud isikut.

Plastikakende vale hermetiseerimine viitab puudulikule akende paigaldamisele, samuti on

2-23-11644

20.09.2021 aktiga tuvastatud aknaraamide ja tihendite puudulik hooldus. Kõike seda on

põhjustanud korteri 69 omanik oma tegevusega (iseseisev akende vahetus) ja

tegevusetusega (aknaraamide ja tihendite mitte hooldamine). Sellest tulenevalt saab

järeldada, et korteri 69 omanik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust.

26. Tehtud tööd on kirjeldatud ehituse töövõtulepingus (dtl 114-120). Selle lepingu lõpus on

ka toodud välja, et 2018. aastal lepingu raames on tehtud korteri nr 69 kahe toa vuugid (dtl

120 ja tõlge dtl 121). Lisas 6 (dtl 125 -130) toodud akt oli tehtud 20.09.2021, st peale

seda, kui korteri nr 69 omanik andis teada, et tal on toimunud kahjujuhtum. Kahjujuhtum

toimus 27.08.2021. Ülevaatuse tulemusena oli fikseeritud, et kõik vuugid olid korras,

terved ja kuivad, kuid aknaraamide ja tihendite terviklikkus oli katki, kuna korteriomanik

ei teenindanud neid õigeaegselt (dtl 125-130). Seega vahetult peale kindlustusjuhtumist

toimus ka fassaadi ülevaatus ning on tõendatud, et fassaadis, vuukides ei esinenud

puudusi, mis võiksid põhjustada vee sattumist korterisse nr 69. Korteri nr 69 omanik tellis

akende hermetiseerimise tööd RE3 Group OÜ-lt, kes koostas 20.09.2021 ülevaatuse akti,

st korteri nr 69 omanik pidas seda ettevõtet usaldusväärseks.

27. Ei puutu asjasse RE3 GROUP OÜ käibemaksukohuslase staatus ja viimase kuue kuu

väidetav võlgnevus. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kehtiva maksevõla kohta.

Vaidlus käib 27.08.2021 toimunud kahjujuhtumi üle, mitte Re3 Group OÜ tegevuse üle.

Puudutatud isik on tõendanud, et 2018. a olid kortermaja fassaad ja vuugid korras (dtl

114-120) ning olid seda ka 20.09.2021 seisuga (dtl 125-130).

28. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumine on usaldusväärne, ettevõtte tegevusaastad ei näita

ettevõtte usaldusväärsust. Avaldaja väited maksevõlgade kohta on paljasõnalised, avaldaja

ei ole esitanud ühtegi tõendit kehtivate maksevõlgade kohta. Avaldaja heidab ette

tegevuslubade puudumist, kuid pole arusaadav, missugused tegevusload peaksid ettevõttel

olema. OÜ-l Kinnisvara abc, kes teostas avaldaja tellimusel töid korteris nr 69, samuti

puudusid ja endiselt puuduvad igasugused tegevusload.

29. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning

VÕS § 492 lg 1 järgi on tal hüvitatud ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju väidetava

põhjustaja vastu. Järelikult on tegemist kindlustusseltsi ehk juriidilise isiku poolt esitatud

nõudega ja tema on käibemaksukohuslane. Seega on tal õigus tekkinud kuludelt

sisendkäibemaks maha arvata. Avaldaja väide, et ta maksis füüsilisele isiku kahjuhüvitise

koos käibemaksuga, ei võta kindlustusseltsilt õigust käibemaksu tagasiarvestamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

31. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks

liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise

nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega

korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649/57 p 20

kohaselt kuuluvad hagita menetluses lahendamisele ka TsMS § 613 lg 1 p-is 1 nimetatud

nõuded, kui need paneb seaduse alusel toimunud õigusjärgluse tulemusel maksma

kindlustusandja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

2-23-11644

32. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:



avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Linnamäe tee 85-69,

Tallinn (tlk 8-11, poliis);



25.08.2021 sai korter kahjustada (tlk 12, akt), veekahju saanud elutoa seinad ja

põrand;



korteri remondiks esitas hinnapakkumise OÜ Kinnisvara ABC summas 1516,96 eurot

(tlk 33);



avaldaja hüvitas 22.10.2021 kahju summas 1516,96 eurot, tasudes selle otse

hinnapakkumise teinud OÜ Kinnisvara ABC arvelduskontole (tlk 35,

maksekorraldus);



Linnamäe tee 85 kortermaja korteriomanikud teostavad korteriomanditest tulenevaid

õigusi ja täidavad kohustusi Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikoodiga

80161786) kaudu;



avaldaja esitas 22.10.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tlk

32), määrates tasumise tähtajaks 10 päeva;



puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

33. Avaldaja palub mõista Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistult välja avaldaja If P&C

Insurance AS kasuks: põhivõla 1516,96 EUR ja sissenõutavaks muutunud viivise 243,74

EUR ja viivise tasumata põhivõlalt (1516,96 EUR) alates avalduse kohtule esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna (i) puudub puudutatud isiku

poolne rikkumine; (ii) kahju tekkimine on tõendamata; (iii) kahju suurus on ülemäärane ja

selle koosseis on ebaselge; (iv) hüvitiselt tuleb maha arvestada käibemaks.

34. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale.

Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS

§ 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks

saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei

muuda selle identiteeti.

35. Antud juhul on avaldaja tuginenud väitele, et korteriomanikule tekkis kahju

korteriomandite kaasomandi osa esemest ja on sellest lähtuvalt esitanud nõude

korteriühistu vastu.

Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri

omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult

isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi

osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud,

saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt

korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (2-18-13649/57, p-d 13-

18).

2-23-11644

Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649/57 p-ides 17 – 18 märkinud järgmist:

„Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu

isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise

eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi

vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11. detsembri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on

mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida

korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu

(korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning

korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme

korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine

korteriomanike määratud seisukorras. /…/ Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku

suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise

korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13). Kolleegium

leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite

kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt

otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju

hüvitamist ikkagi korteriühistult. KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja

arvestama üksteise õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes

suhetes üldiselt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kolleegium leiab, et kuivõrd kaasomandisse

kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning

kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS §

12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega

seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks

on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine

lause). AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes

vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud

kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5

teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui

tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema

ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle

korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on

tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne

üksiku korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse

rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu

KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.“

36. Kohtu hinnangul saab avaldajal olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev

kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:

-

puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei

ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

2-23-11644

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

37. Kohtu hinnangul ei ole kahjunõude eeldused täidetud.

38. Avaldaja on esile toonud, et vaatlusakti ja fotode kohaselt on veekahju saanud korteri

elutoa seinad ja põrand. Avaldaja on väitnud, et kahju põhjuseks oli lekkiv korterelamu

paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi. Viidatud asjaolu tõendamiskoormis on

avaldajal.

Vaatlusaktist nähtub, et läbi välisseina (fassaadi) on korteri elutoa seinale ja põrandale

tekkinud niiskus. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 63-79) võib näha, et korteri põrandakate

(laminaatparkett) ning seinaviimistlus on saanud mõningaid niiskuskahjustusi. Kohus

leiab, et on tõendamata, et kahju tekkimise põhjuseks on korterelamu paneelivuukidest

konstruktsiooni sattuv sadevesi. Kohtule esitatud fotodelt ei ole võimalik nimetatud

järeldada ning üksnes vaatlusaktis toodud paljasõnalisest väitest ei ole võimalik

tõsikindlalt vaidlusalust asjaolu järeldada. Fotodelt küll nähtub, et akti koostaja on

erinevatest kohtades niiskustaset mõõtnud, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et

kahjulik mõjutus korterile on põhjustatud korteriomandite kaasomandi osa esemest kui

tervikust lähtuvalt. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on

paneelivuukide seisukord selline, et niiskuskahjustusi hoone konstruktsioonidele ei teki

(dtl 125-130). Ka avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu ilmset vuukide purunemist või

kahjustumist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata avaldaja poolt viidatud rikkumine.

Puudub vaidlus, et ka korteri aknad on korteriomanike kaasomandi eseme koosseisu

kuuluvad. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on korteri akende

seisukord puudulik. Avaldaja nõude aluseks olevad mõõtmised on tehtud kahjustuse

vahetus läheduses elutoa akna juures (dtl 63-70; dtl 74-76). Aknaraamist tehtud fotolt (dtl

78) nähtub, et mustus on pääsenud aknaraami sisse, lisaks võib sealt nähtuda märke veest.

Eeltoodust tulenevalt võib pidada võimalikuks, et niiskus on korterisse sattunud hoopis

akende halva seisukorra tõttu. Samas on ka puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktis

toodud järeldused palja- ja üldsõnalised. Ei ole fotodelt ega ka põhjendustest üheselt ja

selgelt arusaadav, milles seisneb väidetav „aknaraamide ja tihendite terviklikkuse

katkiolemine“, millele ülevaatuse teostanud ettevõte viitab. Seega on kohtu hinnangul

tõendamata ka puudutatud isiku väide, et niiskuskahjustus on põhjustatud akende

ebarahuldavast seisundist.

Kohus rõhutab, et eelnimetatud tõendite (eelkõige ülevaatusaktide) usaldusväärsust ei

mõjuta see, milline on tõendi koostanud isiku haridus, millised on tõendi koostanud

ettevõtte vanus, majanduslik seisund, võlgnevused, käibemaksukohustuslase staatus,

kodulehe toimimine, tegevusload jms. Kogu eelviidatud teemal peetud argumentatsioon

on asjakohatu ning kohus jätab selle tähelepanuta.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et kahju kaasa toonud mõjutus on üleüldse

pärinenud kaasomandi esemest. Kohus ei saa eeltoodut ka eeldada.

39. Eelnevale tuginedes jätab kohus avalduse rahuldamata. Seoses sellega ei analüüsi kohus

muid kahjunõude komponente.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-11644

40. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus

on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

41. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

42. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik