2-23-5312/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5312

Kohtuasi

ARKAADIA HALDUSE AS-i hagi Tallinn, Mäe tn 2,

Mäe

tn

2a,

Mäe

tn

2b

korteriühistu

vastu

põhivõlgnevuse,

kahjuhüvitise

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood

10257154), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Veiko Viisileht ja Annika Klettenberg

Kostja Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b

korteriühistu

(registrikood

80547793),

lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Meris Velling ja Liisa Linna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu

apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.10.2023 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tallinn, Mäe tn 2, Mäe

tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-5312

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ARKAADIA HALDUSE AS (hageja) esitas 06.04.2023 Harju Maakohtule Mäe tn 2, Mäe

tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistu (kostja, korteriühistu) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlg 1380,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 64,45 eurot ja

kahjuhüvitise 1419,20 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt 1380,48 eurolt

viivis 0,07% päevas ning kahjuhüvitiselt 1419,20 eurot viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.05.2018 tähtajatu hoolduslepingu

nr T201822. Lepingu üldtingimuste p 1 kohaselt oli lepingu objektiks hageja poolt omanikele

hooldusobjekti (eluhooned aadressil Mäe tn 2, 2a ja 2b Tallinnas) hooldamiseks, haldamiseks

ja majandamiseks teenuste osutamine vastavalt lisaks olevale hinnapakkumisele-

spetsifikatsioonile. Korteriühistul tuli tasuda igakuiselt hooldustasu 749 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja juhatuse liige edastas 20.11.2022 hagejale e-kirja teel teavituse, mille

kohaselt võeti korteriühistu virtuaalsel üldkoosolekul vastu otsus lõpetada leping seniste

teenuseosutajatega, sh hagejaga, ning otsustati valida järgmiseks teenuseosutajaks alates

01.01.2023 Stell Eesti AS. Hageja esindaja kinnitas 22.11.2022 e-kirjaga, et on kätte saanud

kostja teavituse leping lõpetada ning selgitas, et hageja on valmis lepingu lõpetama 20.02.2023

seisuga vastavalt lepingu p-s 6.2 sätestatule. Hoolimata hageja selgitustest, et lepingu

lõpetamisest tuleb teavitada kolm kuud ette, nõudis kostja, et hageja lõpetaks teenuse osutamise

(sh lõpetaks koostöö teiste hageja poolt kasutatud teenuseosutajatega), annaks kõik

korteriühistuga seonduvad võtmed ja dokumendid üle uuele teenuseosutajale ning lõpetaks

lepingu alusel teenuste osutamise kostjale 31.12.2022 seisuga. Hageja täitis kostja nõude, sest

teenuse osutamise jätkamine lepingu korralise lõppemise tähtajani (s.o 20.02.2023) oleks

muutunud võimatuks. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks,

sest hageja ei rikkunud lepingut. Lepingu kohaselt polnud hageja kohustus Mäe tn 2b

soojussõlmes asuva diiselgeneraatori hoolduse teostamine või selle ümberpaigutamine

sobivamasse kohta. Isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, siis ei määranud kostja hagejale

täiendavat tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks ega hoiatanud hagejat lepingu

erakorralise ülesütlemise eest. Arvestades, et leping lõppes korralise ülesütlemisega

20.02.2023, tuleb kostjal vastavalt lepingu p-dele 4.1–4.3 tasuda tasumata arved 2023. a

jaanuarikuu eest summas 738,48 eurot ning ajavahemiku 01.02–20.02.2023 eest summas 642

eurot. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 1380,48 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt arvete eest

tasu mittetähtaegsel laekumisel kohustub kostja maksma hageja nõudmisel viivist 0,07%

võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Arve nr L001019268 summas 898,80 eurot

järgne viivis ühe päeva ehk 16.01.2023 eest on 0,63 eurot. Hageja luges arve nr L001019268

osaliseks tasumiseks 17.01.2023 laekumise summas 160,32 eurot. Viivis ajavahemiku

17.01.2023–06.04.2023 eest summalt 738,48 eurot on 41,35 eurot. 01.02.2023 arve

nr L001019651 summas 642 eurot lepingujärgne viivis ajavahemiku 16.02.202–06.04.2023

eest on 22,47 eurot. Kokku on hageja viivisenõue kostja vastu 06.04.2023 seisuga 64,45 eurot.

3. Hageja edastas 20.03.2023 kostjale kohtuvälise nõudekirja. Hageja on kostja tegevuse tõttu

(arvete tasumata jätmine) kandnud varalist kahju õigusabikulude näol, mis olid vajalikud oma

2-23-5312

õiguste kohtuväliseks kaitsmiseks ning kostja suhtes kohtuvälise nõude esitamiseks. Hageja

nõuab kostjalt varalist kahju 1419,20 eurot ja sellelt summalt viivist.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja esitas hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 20.11.2022, millega lõpetas

lepingu 31.12.2022. Kostja tahe oli öelda leping üles erakorraliselt ning see nähtub nii

20.11.2022 avaldusest kui ka hilisemast kirjavahetusest. 20.11.2022 avalduses on kostja juhatus

andnud selgesõnaliselt teada, et üldkoosolek on otsustanud lepingu lõpetada ning alates

01.01.2023 asub teenust osutama Stell Eesti AS, st leping lõpetatakse ühepoolselt alates

31.12.2022 ilma lepingus ettenähtud korralise lõpetamise tähtaega järgimata, mis tähendab, et

kostja soovis lepingu lõpetada erakorraliselt. 20.11.2022 edastas kostja juhatus hagejale

20.11.2022 üldkoosoleku hääletustulemuste protokolli, mille lisast nähtus, et leping öeldakse

üles teenusega rahuolematuse tõttu, st lepingu mittenõuetekohase täitmise ehk lepingu

rikkumiste tõttu. Hagejale pidi olema arusaadav, et kostja tahe on öelda leping üles

erakorraliselt. Täpsema, digitaalselt allkirjastatud teate koos vajalike põhjenduste ja

dokumentidega esitas kostja hagejale 28.11.2022. Isegi kui asuda seisukohale, et 20.11.2022

kirjaga ütles kostja lepingu üles korraliselt, on kostja öelnud lepingu üles erakorraliselt

28.11.2022 hagejale saadetud digitaalselt allkirjastatud põhjendatud avaldusega. Hageja ei

vastanud kostja 28.11.2022 saadetud teatele kuni teates märgitud lepingu erakorralise

lõppemise kuupäevani (31.12.2022). Seega järeldas kostja, et hagejal polnud ühtegi

vastuväidet, et leping lõppeb erakorraliselt 31.12.2022. Kostja selgitas hagejale lepingu

erakorralist lõppemist nii jaanuaris kui ka veebruaris esitatud arvete saatmise järel kokku

kolmes kirjas. Ainus hageja vastus viimati nimetatud kirjadele saabus 07.01.2023, milles hageja

samuti ei vaidlustanud lepingu erakorralist lõppemist, vaid selgitas enda nägemust lepingu

olukorrast ja palus arved koheselt tasuda. Hageja esitatud nõue käib perioodi kohta, kui leping

enam ei kehtinud ja hageja kostjale teenust ei osutanud. Hageja andis kõik korteriühistuga

seonduvad võtmed ja dokumendid ehk valduse üle uuele teenuseosutajale vahetult lepingu

erakorralise lõppemise kuupäeva (31.12.2022) järel. Järelikult loobus hageja teenuse

osutamisest teadlikult ehk nõustus lepingu lõppemisega 31.12.2022. Isegi kui hüpoteetiliselt

lugeda lepingu lõpuks 20.02.2023, siis faktiliselt ei osutanud hageja kostjale alates 01.01.2023

enam teenust. Lepingutasu sõltus otseselt teenuse osutamisest. Lepingu tingimustes ei ole

kokku lepitud leppetrahvis ega selles, et kostjal tuleb teenuse eest tasuda ka olukorras, kus

hageja kostjale teenust mistahes põhjusel ei osuta.

6. Kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, kuna hageja rikkus lepingut. Hageja

lepinguliste kohustuste hulka kuulus tehnosüsteemide hooldus vastavalt lepingu lisas toodud

teenuste kirjeldusele. Lepingus on eraldi välja toodud, et hageja kohustuste hulka kuulub

muuhulgas drenaažipumplate hooldus ja elektrisüsteemi hooldus. Drenaažipumplate hooldus

eeldas ka teisaldatava generaatori töökorras olemise tagamist, sest pumbad koos generaatori ja

muude paigaldistega moodustavad ühtse tehnosüsteemi. Ilma töökorras generaatorita

drenaažipumpla avariiolukorras (nt elektrikatkestus) ei töötaks. Generaatori hoolduse käigus

ilmnes oluline puudus – ebasobivad hoiustamistingimused. Ebasobivad (väga valed)

hoiustamistingimused põhjustavad generaatoris rikke, mistõttu ei ole generaatori ohutus ja

töökorras olek tagatud. Generaatori tõrgeteta funktsioneerimise seisukohalt on ebasobivad

hoiustamistingimused oluline puudus, mille hageja pidi vastavalt lepingule tehnosüsteemide

hoolduse teostamisel kõrvaldama (või organiseerima selle kõrvaldamise) generaatori

ümberpaigutamisega sobivatesse hoiustamistingimustesse. Vastavalt lepingule kuulus hageja

ülesannete hulka käidujuhtimine ehk elektriseadmete hooldus, mis hõlmab ka generaatori

2-23-5312

hooldust. Hageja lepinguline kohustus oli tagada ka hoone heaperemehelik majandamine,

millise kohustuse täitmine eeldas, et hageja oleks taganud elektrigeneraatori ebasobivatest

tingimustest ümberpaigutamise. Kuni kohtuvaidluseni on mõlemad pooled pidanud

generaatorile sobivate hoiustamistingimuste tagamist hageja lepinguliseks kohustuseks.

Lepingu täitmise käigus ei vaielnud hageja vastu enda kohustusele tagada generaatorile sobivad

hoiustamistingimused selle töökorra tagamiseks. Hageja oli kohustatud tegelema generaatori

ümberpaigutamiseks tulenevalt lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest.

7. Lepingu erakorralist ülesütlemist õigustas oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 mõistes.

Kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada lepingu täitmise jätkamist, kui hageja korduvalt ja

järjepidevalt ei suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult või

mõistliku aja jooksul lahendada. Generaatori ümberpaigutamise vastu oli korteriühistu

juhatusel eriline huvi, sest (i) ebasobivate hoiustamistingimuste tõttu oli generaatori karburaator

juba korra ummistunud, mille väljavahetamise vajaduse tõttu tuli kostjal tasuda kallist

hooldustasu. Kostja juhatus soovis vältida edasisi kõrgeid hoolduskulusid; ja (ii) ebasobivates

tingimustes generaatori hoiustamine seadis ohtu generaatori töökorras oleku (ummistunud

karburaatoriga generaatori mootor ei tööta), mis omakorda tähendas, et avariiolukorras ei oleks

drenaažipumpla toiminud. Arvestades, et hageja ei suutnud 6 kuu jooksul alates 2022. a märtsist

generaatori hoiustamistingimustega seotud probleemi vaatamata kostja juhatuse korduvatele

pöördumistele lahendada, ei olnud kostjal 2022. a novembris, mil leping erakorraliselt lõpetati,

mõistlikku põhjust eeldada, et hageja võiks edaspidi oma lepingulisi kohustusi mõistlikult täita.

Septembris sai kostja juhatusele selgeks, et hageja ei lahenda generaatori ebasobivate

hoiustamistingimustega seotud probleemi, mistõttu asus juhatus otsima uusi teenusepakkujaid.

Kostja võttis vastu otsuse öelda leping üles ning teavitas lepingu ülesütlemisest hagejat

ligikaudu kuu aja jooksul arvates lepingu ülesütlemise põhjuse avaldumisest. Samal päeval

otsuse vastuvõtmisega, s. o. 20.11.2022, teavitas juhatus hagejat lepingu lõpetamisest. Kostjal

ei olnud kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega. Kostja andis hagejale generaatori

hoiustamistingimuste probleemi lahendamiseks piisavalt (ligikaudu 6 kuud) aega, pöördudes

vahemikus märts–juuli korduvalt majahalduri ja hageja tehnikaosakonna poole ning jäädes

probleemi lahendust ootama veel ka 25. augustist alates. Lisaks ei ole VÕS § 196 lg 3 teise

lause järgi kohustust määrata täiendavat tähtaega, kui lepingu erakorralise ülesütlemise

põhjuseks on VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 toodud asjaolu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 30.10.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 1380,48 eurot, kahjuhüvitise 1419,20 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 64,45 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise määraga 0,07% päevas

põhivõlalt 1380,48 eurot hageja kasuks alates 07.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning

viivise kahjuhüvitiselt, s.o 1419,20 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

07.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus võttis asja materjalide juurde hageja

23.10.2023 seisukoha ja selle lisad. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja märkis, et

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-le 2.

9. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid

24.05.2018 tähtajatu hoolduslepingu nr T201822 (hooldusleping). 20.11.2022 edastas kostja

hagejale e-kirjaga teavituse, mille kohaselt võeti korteriühistu üldkoosolekul vastu otsus

lõpetada hooldusleping ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti

AS. Hageja esindaja kinnitas 22.11.2022 e-kirjaga ülesütlemisavalduse kättesaamist ning

2-23-5312

selgitas, et on valmis vastavalt lepingule selle lõpetama 20.02.2023 seisuga. 22.11.2022

e-kirjaga teavitas kostja hagejat, et soovib lepingu lõpetada erakorraliselt 31.12.2022.

28.11.2022 edastas kostja hagejale e-kirjaga allkirjastatud teate koos põhjendustega lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, lugedes, et leping lõpeb 31.12.2022. Pooled vaidlevad

küsimustes, kas leping öeldi üles korraliselt või erakorraliselt ning millal leping lõppes.

10. Kostja saatis hagejale 20.11.2022 e-kirja lepingu lõpetamiseks ja hageja on

ülesütlemisavalduse kätte saanud, mida tõendab hageja 22.11.2022 e-kiri. Seega on täidetud

20.11.2022 ülesütlemisavaldusega formaalsed eeldused lepingu lõppemiseks. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-21-14 p-s 11 selgitanud, et ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise

reeglitest. Kostja seaduslik esindaja saatis 20.11.2022 hagejale e-kirja teemaga „Lepingu

lõpetamine“, milles andis teada, et korteriühistu äsja lõppenud üldkoosolekul võeti vastu otsus

lõpetada leping seniste teenuseosutajatega (hageja, Hooldusmeister OÜ ja Koristuspartner OÜ)

ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti AS. Maakohus leidis, et

kostja 20.11.2022 e-kirjas tehtud tahteavaldust tuleb lugeda lepingu korraliseks ülesütlemiseks.

20.11.2022 e-kirjast ei nähtu kostja tahet öelda leping üles erakorraliselt. Kostja ei ole

20.11.2022 e-kirjas selgesõnaliselt öelnud, et tegemist on lepingu erakorralise ülesütlemisega,

samuti ei ole kostja teinud hagejale etteheiteid lepingu rikkumise osas või toonud välja mõjuvat

põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on 28.11.2022 e-kirjas märkinud, et

hagejale teadaolevalt ei esine elulisi asjaolusid, mis annaksid korteriühistule õiguse leping

erakorraliselt üles öelda. Maakohus leidis, et eeltoodud e-kirjast nähtuvalt hageja ei teadnud

kostja soovist öelda leping üles erakorraliselt. Ka 11.11.2022–20.11.2022 virtuaalse

üldkoosoleku protokollist ega sellele lisatud detailsematest hääletustulemustest ei nähtu kostja

tahet leping erakorraliselt üles öelda lepingurikkumise tõttu. Protokollist ei nähtu, et küsimus

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks hääletusele pandud. Eelnimetatud protokollis on

korteriomanikud vastanud üksnes küsimustele, kas nad on nõus, et ühistu vahetab alates

01.01.2023 välja senised teenuseosutajad, ning millise teenuseosutaja vastu senised

teenuseosutajad välja vahetada. Üksnes teenuseosutajate väljavahetamise soovist ei saa

järeldada lepingu rikkumist või soovi leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks ei nähtu ka

generaatori asukohaga seotud kirjavahetusest ega märtsis 2022. a peetud e-kirjavahetusest

kostja soovi lepingu ülesütlemiseks, sh erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei ole eelviidatud

kirjavahetustes heitnud hagejale ette lepingu rikkumist. Seega tuleb TsÜS § 75 lg 1 kohaselt

kostja 20.11.2022 e-kirjas esitatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavaldusse saajaga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kostja on hagejat 20.11.2022 e-

kirjaga üksnes teavitanud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsusest lõpetada leping

seniste teenuseosutajatega ning valida järgmiseks teenuseosutajaks alates 01.01.2023 Stell Eesti

AS. Seejuures on kostja 20.11.2022 e-kirjas tänanud hagejat senise koostöö eest. Kostja ei ole

20.11.2022 e-kirjas esitanud hagejale ühtegi etteheidet ega viidet sellele, et tegemist on lepingu

erakorralise lõpetamisega, seega võis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõista, et

tegemist on avaldusega, millega kostja lõpetas hagejaga sõlmitud hoolduslepingu korralise

ülesütlemisega. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lepingu erakorralise

ülesütlemise tahet tuleb järeldada asjaolust, et kostja soovis lepingut lõpetada lepingus

sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Antud juhul ei ole pooled 24.05.2018

hoolduslepingus kokku leppinud, et etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ülesütlemine ei

kehti või sellest tuleks järeldada erakorralist ülesütlemist. 24.05.2018 hoolduslepingu p 6.2

kohaselt oli mõlemal poolel õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

kolm kuud ette. Seega lõppes leping pärast lepingu p-s 6.2 kokkulepitud etteteatamistähtaja

möödumist 20.02.2023. Maakohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et kostjal oli võimalik

20.11.2022 ülesütlemisavalduse saatmise ja hageja poolt kättesaamise järgselt selgitada

2-23-5312

täiendavates e-kirjades, et kostja soovis lepingu üles öelda erakorraliselt. Kostja 20.11.2022 e-

kirjast nähtub üksnes kostja korralise ülesütlemise soov ning selle sisust ei ole võimalik tuletada

kostja soovi leping erakorraliselt üles öelda. Kostja 22.11.2022 ja 28.11.2022 e-kirjades tehtud

avaldusi ja selgitusi ei saa lugeda kostja 20.11.2022 ülesütlemisavalduse osaks.

11. Kostja on alternatiivselt leidnud, et isegi kui asuda seisukohale, et 20.11.2022 kirjaga ütles

kostja lepingu üles korraliselt, on kostja öelnud lepingu üles erakorraliselt 28.11.2022 hagejale

saadetud digitaalselt allkirjastatud põhjendatud avaldusega. Riigikohus on lahendi nr 2-17-

19494 p-s 16 selgitanud, et lepingu korraline ülesütlemine ei välista sama lepingu ülesütlemist

erakorraliselt. Seetõttu leidis maakohus, et kostjal oli õigus 28.11.2022 ülesütlemisavaldusega

leping erakorraliselt üles öelda enne korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja möödumist, kui

täidetud on ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostja saatnud hagejale 28.11.2022 e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud hoolduslepingu

erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetab kostja lepingu 31.12.2022. 28.11.2022

teatest nähtuvalt on ülesütlemise põhjus hageja tehnikaosakonna tegevusetus Mäe tn 2b

soojussõlmes asuva generaatori suhtes, mis sai korteriühistu juhatuse jaoks teatavaks

30.03.2022 ja mis on põhjustanud ühistule reaalset kahju. 28.11.2022 teate kohaselt kuna hageja

ei kõrvaldanud hoolimata korduvatest kirjalikest palvetest mõistliku aja jooksul kahju

tekkimise ja ühtlasi jätkumise tingimusi, siis lepingu jätkumine annab senise asjaajamise

tulemusel kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi ning see

põhjustab kostjale kahju tulevikuski. Asjas puudub vaidlus, et kostja on 28.11.2022 saatnud

hagejale erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse ja hageja on selle kätte saanud.

12. Hoolduslepingu üldtingimuste p 1 kohaselt oli lepingu objektiks hooldaja poolt omanikele

hooldusobjekti hooldamiseks, haldamiseks ja majandamiseks teenuste osutamine vastavalt

lisaks olevale hinnapakkumisele-spetsifikatsioonile. Lepingule lisatud teenuste kirjelduse

kohaselt oli lepingu osaks tehnosüsteemide hooldus, mille eesmärk on tagada olemasolevate

süsteemide tõrgeteta töö ja minimiseerida avariide oht. Teenuste kirjelduse kohaselt teostab

hageja ise kütte-, vee, elektri- ja konstruktsioonide hooldust. Teenused, mida ise ei teostata, ei

vahendata, vaid lepingute sõlmimise korraldab haldur otse korteriühistu nimel (nt lifti hooldus).

Pakkumises pakutud teenus sisaldab muuhulgas drenaažipumplate hooldust ja elektrisüsteemi

hooldust. Kuna kostja tugineb hageja kohustuse rikkumisele, on kostjal TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi kohustus tõendada lepingu rikkumist. Kostja on asunud seisukohale, et

hageja rikkus oluliselt lepingut VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 tähenduses, kuna hageja korduvalt ja

järjepidevalt ei suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult või

mõistliku aja jooksul lahendada. Kostja on välja toonud, et hageja ei suutnud alates märtsist

2022 kuue kuu jooksul generaatori ümberpaigutamise probleemi lahendada. Maakohtu

hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud tõendeid, et generaatori ümberpaigutamine oli seoses

tehnosüsteemide hooldusega hagejale 24.05.2018 hoolduslepingust tulenev kohustus.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et drenaažipumpla või elektrisüsteemi hooldus

eeldas

ka

teisaldatava

generaatori

ümberpaigutamist.

Kostja

on

13.10.2023

menetlusdokumendi sisulise osa p-s 15 kinnitanud, et teisaldatav generaator ei ole

ehitustehniliselt keldris asuva drenaažipumplaga ühendatud ning see ühendatakse

avariiolukorras välisseinal olevate klemmidega, et tagada drenaažipumpla töö avariiolukorras.

Maakohtu hinnangul ei nähtu ka elektripaigaldise ehituskirjelduse p-s 3.4.1 toodud kirjeldusest,

et teisaldatav generaator oleks drenaažisüsteemi või elektrisüsteemi osa, st et pumplad koos

generaatori ja muude paigaldistega moodustavad ühtse tehnosüsteemi. Maakohus leidis, et

üksnes asjaolu, et generaatorit sai kasutada ka drenaažipumpla avariitoitena, ei tee sellest

drenaažipumpla ühtset osa. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja kohustuseks oli

elektrisüsteemi hoolduse käigus hooldada ka elektrisüsteemist eraldi seisvaid elektriseadmeid,

sh generaatorit. Seega ei tulene generaatori ümberpaigutamise kohustus hagejale

2-23-5312

drenaažipumpla või elektrisüsteemi hoolduse osana. Maakohtu hinnangul ei esine antud juhul

olulist lepingu rikkumist VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses, kuna kostja ei ole esitanud asjaolusid

ega tõendeid, et generaatori ümberpaigutamise kohustus oli 24.05.2018 hoolduslepingus

kokkulepitud hageja kohustus, sh ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt

oleks generaatori ümberpaigaldamine selline hageja kohustus, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Võttes arvesse, et

hooldusleping sõlmiti 24.05.2018 ja kostja avaldas soovi generaatori ümberpaigutamiseks

kilbiruumi alles 30.03.2022 e-kirjas, ei ole maakohtu hinnangul tõendatud, et kostja huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu oli generaatori ümberpaigutamine. Samuti ei esine

olulist lepingu rikkumist VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, kuna kostja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid ega tõendeid, et hageja ei oleks täinud hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ka

edaspidi. Kostja on 28.11.2022 ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja tehnikaosakonna

tegevusetus Mäe tn 2b soojussõlmes asuva generaatori suhtes on põhjustanud ühistule reaalset

kahju. Maakohtu hinnangul ei ole kostja antud väidet tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et

hageja on oluliselt rikkunud 24.05.2018 hoolduslepingust tulenevaid kohustusi ega ole

korduvalt ja järjepidevalt suutnud elamu haldamisel tekkinud kriitilisi probleeme mõistlikult

või mõistliku aja jooksul lahendada. Generaatoriga seotud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et

majahaldur on hageja esindajana kostja generaatori asukohaga seotud päringutele vastanud ja

esitanud selgitusi ning pakkunud omalt poolt kostjale välja lahenduse paigaldada generaator

garaaži, kuid kostja liikmed ei olnud lahendusega nõus. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et

hageja oleks keeldunud hoolduslepingust tulenevaid kohustusi tulevikus täitmast. Samuti ei

nõustunud maakohus kostja tõendamata väitega, et kuna kostja sõlmis uue lepingu kallima

teenusepakkujaga, sai lepingu lõppemise põhjuseks olla üksnes hagejapoolne lepingu

rikkumine. Seetõttu leidis maakohus, et hageja poolne lepingu rikkumine ei ole tõendatud.

28.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud seega täidetud ja kostja

28.11.2022 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud.

13. Maakohus märkis täiendavalt, et kuivõrd kostja on 22.11.2022 e-kirjas esitatud

ülesütlemisavalduses tuginenud samadele rikkumistele (kahju tekkimine tegevusetuse tõttu

generaatori ümberpaigutamisel), mis 28.11.2022 ülesütlemisavalduses, siis ka kostja

22.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja kostja 22.11.2022

ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud. Põhjendamatud on ka kostja

väited, et hageja käitumisest järeldub nõustumus lõpetada leping tähtajaga 31.12.2022. Hageja

22.11.2022 e-kirjast ja 28.11.2022 e-kirjast nähtub selgelt, et hageja ei nõustunud lepingu

erakorralise ülesütlemisega ning luges lepingu lõpetatuks korralise ülesütlemisavalduse alusel

20.02.2023. Kostja on lisaks esitanud vastuväite, et hageja ei ole õigust tasule pärast

31.12.2022, kuna hageja reaalselt teenust ei osutanud. Samas soovis kostja ise 20.11.2022

avalduses, et hageja annaks hiljemalt 30.12.2022 või 02.01.2023 üle kõik asjakohased võtmed

ja dokumendid. Samuti avaldas kostja soovi hageja valduses olevate füüsiliste esemete

viivitamatult üleandmiseks ja raamatupidamise dokumentide üleandmiseks hiljemalt

15.01.2023 kostja poolt hagejale saadetud 01.01.2023 e-kirjas. Seega on hageja tegutsenud

üksnes lähtuvalt kostja nõudmistest, kuid kostja ei ole seetõttu vabanenud hoolduslepingu

üldtingimuste p-st 4.1 tulenevast kohustusest tasuda hagejale igakuist hooldustasu kuni lepingu

lõppemiseni, s.o kuni 20.02.2023.

14. Hagiavalduse kohaselt oli hooldustasu suurus 749 eurot kuus, millele lisandus käibemaks.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hooldustasu suuruse osas. Hageja nõuab kostjalt 03.01.2023

arve nr L001019268 tasumist maksmata osas summas 738,48 eurot ja 01.02.2023 arve

nr L001019651 tasumist summas 642 eurot. Maakohus leidis, et hagejal on põhjendatud nõuda

kostjalt hooldusteenuse osutamise eest võlgnevust 1380,48 eurot (738,48 + 642) ning see tuleb

kostjalt välja mõista. Kuna kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal

2-23-5312

õigus kostjalt nõuda viivist, mis on hoolduslepingu üldtingimuste p 4.3 kohaselt 0,07%

võlgnetavast summast iga päeva eest. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivised summas 64,45 eurot ja viivis põhinõudelt summas 1380,48

eurot 0,07% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 07.04.2023 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

15. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1419,20 eurot.

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on hagejale osutanud 7,4 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi

maksumusega 1028,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2,8 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi

maksumusega 390,40 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud

tunnihindadega 170 eurot ja 190 eurot, mis on maakohtu hinnangul mõistlikud tunnitasud.

Samuti pidas maakohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu kokku

10,2 tunni ulatuses, mis on seotud asjaolude analüüsiga, nõudekirja esitamisega ja kostja

kohtueelse vastusega tutvumisega. Maakohus leidis, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on

tõendatud ja põhjendatud. Maakohus rahuldas hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 1419,20 eurot (1028,80 + 390,40). Kuna kostja on hagejale kahju

tekitanud, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda kahjuhüvitiselt summas 1419,20 eurot viivist

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, mis on

07.04.2023, kuni kohustuse kohase täitmiseni.

16. Hageja esitas 23.10.2023 taotluse võtta asja materjalide hulka 23.10.2023 seisukoht ning

sellele lisatud tõendid. Hageja on selgitanud, et on esitanud täiendava seisukoha ja tõendid

pärast kohtu poolt määratud 13.10.2023 tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks, kuna kostja

ei ole esitanud oma positsiooni toetavaid tõendeid ja vastuväiteid nii vara kui võimalik, vaid on

asunud hagejat vahetult enne kohtuotsust üllatama mahuka menetlusdokumendi ja uute

tõenditega lõplike seisukohtade esitamise tähtaja viimasel päeval. Maakohus leidis, et hagejal

oli antud juhul mõjuv põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses seisukoha ja tõendite esitamiseks

pärast kohtu poolt määratud lõplike seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega, kuna kostja

esitas täiendavad vastuväited ja uued tõendid alles tähtaja viimasel päeval, s.o 13.10.2023.

Seega ei olnud hagejal võimalik neile varasemalt vastata. Hageja 23.10.2023 seisukoht ja sellele

lisatud tõendid on asjakohased ning võivad omada käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust,

mistõttu rahuldas maakohus hageja taotluse ja võttis hageja 23.10.2023 seisukoha ning sellele

lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi terves ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja

palub jätta hageja 23.10.2023 tõendid asja materjalide juurde võtmata või alternatiivselt

määrata kostjale tähtaeg hageja 23.10.2023 seisukohale ja tõenditele vastuse esitamiseks.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuses kinnitanud, et asjas

puudub vaidlus selle üle, et kostja on hoolduslepingu öelnud erakorraliselt üles 28.11.2022

avaldusega ning seetõttu ei mõjuta asja sisulise lahenduse tulemust maakohtu järeldused, et

korteriühistu juhatuse liikme 20.11.2022 avaldust ei saa pidada lepingu erakorralise

ülesütlemise avalduseks.

19. Sellegipoolest tuleks ringkonnakohtul hinnata kostja 20.11.2022 esitatud avalduse

õiguslikku olemust. Kostja jääb seisukohale, et 20.11.2022 avalduses sisaldus kostja tahe öelda

hooldusleping üles erakorraliselt, mis järeldub nii avalduses märgitud lepingu ülesütlemise

tähtajast, avalduse esitamisega samal päeval hagejale esitatud korteriühistu üldkoosoleku

2-23-5312

hääletustulemuste protokollist, milles nähtub, et lepingu lõpetamise otsus põhines hageja

poolsetel hoolduslepingu rikkumistel, ning avaldusele järgnenud kirjavahetusest, milles

korteriühistu juhatus on täiendavate selgitustega kinnitanud enda tahet öelda hooldusleping üles

erakorraliselt.

20. Täidetud on lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ja maakohus on jätnud

ebaõigesti kohaldamata VÕS § 116 lg-d 2 ja 4. Hageja lepinguline kohustus hõlmas

elektrigeneraatori

ebasobivatest

hoiustamistingimustest

ümberpaigutamist

õigetesse

tingimustesse ning kostja on selle kohustuse olemasolu tõendanud. Kohustuse olemasolu

kinnitab mh asjaolu, et generaator sisaldub elamu põhiprojekti elektripaigaldiste nimekirjas,

samuti asjaolu, et hageja tellis iseseisvalt generaatori hoolduse 23.11.2021, mida hageja

kostjaga eraldi ei kooskõlastanud. Hageja on tunnistanud, et generaatori hooldus kuulus tema

lepinguliste kohustuse hulka.

21. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et kohustus tegeleda generaatori

sobivatesse hoiustamistingimustesse ümberpaigutamisega, tuleneb ka lepingu olemusest ja

eesmärgist (VÕS § 23 lg 1 p 1) ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (§ 23 lg 1 p 4). Hageja

jättis enda käitumisega korteriühistule arusaama, et lepingust tulenevalt tegeleb hageja

generaatorile sobiva asukoha leidmisega ja selle ümberpaigutamisega.

22. Generaatori sobivatesse hoiustamistingimustesse ümberpaigutamine oli eelduseks, et

korteriühistul säiliks huvi jätkata hoolduslepingu täitmist. Korteriühistu juhatus väljendas

lepingu lõpetamise eelselt korduvalt, kuivõrd oluline on korteriühistu jaoks, et generaator saaks

võimalikult kiiresti ebasobivatest tingimustest ümber paigutatud, sest jätkuv hoiustamine

soojussõlmes toob kaasa täiendavad kulud, mida korteriühistu ei ole valmis edaspidi kandma.

Korteriühistule täiendavate kulude tekitamisega rikkus hageja lepingust tulenevat kohustust

tagada hoone heaperemehelik majandamine. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus panna

korteriühistule kohustus säilitada huvi teenuse tellimise vastu haldusettevõttelt, kes ei taga

elamu heaperemehelikku majandamist ning kes tegeleb probleemide lahendamisega sedavõrd

suure viivitusega, et korteriühistul tuleb taluda kahju tekkimise riski.

23. Kostja andis korralduse generaatori ümberpaigutamiseks koheselt, kui sai generaatori

mittesobivatest hoiustamistingimustest teada. Lisaks ei teavitanud hageja korteriühistu juhatust,

et 23.11.2021 teostatud hooldus-remondi käigus selgus, et generaatorit hoiustatakse seda

kahjustavates väga valedes tingimustes ning see tuleks ümber paigutada. Korteriühistu

juhatusel ei olnud ega saanudki olla võimalust võtta vastu otsuseid generaatoriga seotud

probleemi lahendamiseks, kui hageja elamu haldajana juhatust probleemist ei informeerinud.

24. Arvestades lepingu lõpetamisega seotud asjaolusid, oli kostjal mõistlik põhjus eeldada, et

hageja ei täida lepingut ka edaspidi. Vahemikus märts–juuli pöördus korteriühistu juhatus

korduvalt majahalduri ja hageja tehnikaosakonna poole generaatoriga seotud probleemi

lahendamiseks. Korteriühistu juhatusele oli septembri lõpuks ilmne, et hageja generaatoriga

seotud probleeme ei lahenda. Kostja oli oodanud hageja tegutsemist kuus kuud, tuletades

generaatoriga seotud probleemi korduvalt meelde ning pakkudes välja omapoolseid võimalikke

lahendusi. Maakohtu seisukoht, justkui kostja keeldus pakutud lahendusest põhjendamatult

ning ei teinud hagejaga sobiva lahenduse leidmiseks koostööd, ei vasta tegelikkusele.

Generaatorile sobiva asukoha leidmiseks näitas korteriühistu juhatus üles järjepidevat

initsiatiivi ja koostöövalmidust. Erinevalt maakohtu seisukohast on kostja tõendanud, et

generaatori valedes tingimustes hoiustamisega on tekkinud kahju. Valed hoiustamistingimused

on põhjustanud korteriühistule kahju generaatori remondikulude näol. Generaatori jätkuval

hoiustamisel seda kahjustavates tingimustes jätkus ka kahju tekkimine.

2-23-5312

25. Hageja 23.10.2023 esitatud sisuline seisukoht ja tõendid tuleb jätta vastu võtmata.

Maakohus ei määranud kostjale hageja 12.06.2023 seisukohale vastamise tähtaega. Menetluse

kulgu arvestades esitas kostja enda seisukohad mõistliku aja jooksul. Kuni kohtu 02.10.2023

määruseni ei olnud kostjale teada, kuidas menetlus maakohtus jätkub, sest alles 20.09.2023

uuris kohus hagejalt, kas viimane on valmis jätkama asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Eelkirjeldatud menetluslikus olukorras ei saanud kostjalt mõistlikult eeldada, et ta esitaks

omaalgatuslikult

enne

kohtu

02.10.2023

määrust

vastuse

hageja

12.06.2023

menetlusdokumendile. Esitades enda seisukohad kohtu määratud viimasel päeval ei ole kostja

ebamõistlikult venitanud või menetlusõigust kuritarvitanud. 13.10.2023 kostja seisukoha ja

tõendite vastuvõtmine ja menetlemine ei riku poolte võrdsuse põhimõtet. Poolte võrdsuse

põhimõtet rikub vastupidiselt hageja 23.10.2023 seisukoha ja tõendite menetlusse võtmine.

Arvestades, et hageja on esitanud oma menetlusdokumendi ja tõendid pärast eelmenetluse

lõppu, ei saanud kostja esitada hageja menetlusdokumendile ja tõenditele ega maakohtu

tegevusele seisukohta ja tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637

lg 21

alusel

(koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1)

menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

27. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1380,48 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 64,45 eurot ja edasiulatuv viivis määras 0,07% päevas

põhivõlalt, kahjuhüvitis 1419,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrass.

Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

28. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

29. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise

korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses

(vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

30. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

2-23-5312

31. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel

ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse

normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse

normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud

oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu

otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks

kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

32. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile

piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda

ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

33. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on

vaidlustatud otsuses kinnitanud, et asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on hoolduslepingu

öelnud erakorraliselt üles 28.11.2022 avaldusega. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub

selgelt, et kostja viidatud otsuse p-s 32 kontrollis maakohus 28.11.2022 ülesütlemise

formaalseid eeldusi ja järgmistes punktides materiaalseid eeldusi, jõudes p-s 36 järeldusele, et

28.11.2022 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja kostja 28.11.2022

erakorralise ülesütlemisavalduse alusel 24.05.2018 hooldusleping ei lõppenud 31.12.2022.

34. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega 20.11.2022 kostja ülesütlemisavalduse

tõlgendamise kohta. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb

tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või

pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega

pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus analüüsis asjas esitatud tõendeid

ja jõudis põhjendatult järeldusele, et hageja ei saanud ega ka pidanud aru saama kostja saadetud

üldkoosoleku protokollist, avalduses märgitud ülesütlemise tähtajast ega avaldusele järgnenud

kirjavahetusest, et kostja soovis 20.11.2022 öelda lepingu üles erakorraliselt. Samuti leidis

maakohus, et 20.11.2022 e-kirja saamisel võis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik

mõista, et tegemist on avaldusega, millega kostja lõpetas hagejaga sõlmitud hoolduslepingu

korralise ülesütlemisega. Kuigi kostja leiab apellatsioonkaebuses, et mõistlikult ei saa eeldada,

et õigusteadmisteta isikud kasutaksid omavahelistes suhetes korrektseid õiguslikke termineid

ning et 20.11.2022 avalduses oleks pidanud viitama sõnaselgelt lepingu ülesütlemisele

erakorraliselt, ei ole kostja viidanud 20.11.2022 e-kirjas ühelegi lepingurikkumisele ning liiatigi

on hagejat tänanud senise koostöö eest. Maakohus ei ole leidnud, et 20.11.2022 e-kirjaga ei

öeldud lepingut üles erakorraliselt üksnes seetõttu, et selles ei kasutatud korrektseid õiguslikke

termineid. Maakohus on hinnanud ülesütlemisavalduse sisu ja ka üldkoosoleku kokkuvõtet

koos hääletustulemustega.

35. Kostja leiab apellatsioonkaebuses endiselt, et erakorralise ülesütlemise materiaalsed

eeldused olid täidetud, kuivõrd hageja rikkus lepingut. Kolleegiumi arvates on lepingu

ülesütlemiste kohta tehtud maakohtu järeldused seadusega kooskõlas ja loogilised. Maakohus

leidis tõenditele tuginedes põhjendatult, et generaatori ebasobivatest hoiustamistingimustest

2-23-5312

ümberpaigutamine õigetesse tingimustesse ei olnud lepingu järgi hageja kohustus. Kolleegiumi

hinnangul ei anna kostja väidetud asjaolu, et hageja oli generaatorile hoolduse tellinud ja

tegelenud kostja palvel ka generaatori hoiustamistingimuste probleemiga, alust vastupidiselt

maakohtu põhjendustele järeldada, et pooled olid selles kohustuses lepingus kokku leppinud.

Kostja väidetud asjaolu, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt peaks hagejale olema

lepingust kohustusi, milles pooled sõnaselgelt kokku leppinud pole, ei luba samuti asuda

teistsugusele seisukohale kui maakohus.

36. Kostja toob apellatsioonkaebuses iseenesest põhjendatult esile, et maakohus oleks pidanud

määrama kostjale tähtaja hageja 23.10.2023 seisukohale vastamiseks ja tõendite vastuvõtmise

osas seisukoha esitamiseks. Samas ei ole see rikkumine toonud kolleegiumi hinnangul kaasa

ebaõiget lahendit. Kostjal oli võimalik oma seisukohad hageja 23.10.2023 dokumentide osas

esitada apellatsioonkaebuses. Kaebusest aga ei nähtu asjaolusid ega põhjendusi, kuidas oleks

hageja 23.10.2023 seisukoha ja tõendite vastu võtmata jätmisel või kostjale tähtaja määramisel

maakohus pidanud asuma asja lahenduse osas teistsugustele järeldustele.

37. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele

oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

38. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.

39. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

40. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

41. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)