1-09-9416/43 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9416 Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25. aprill 2011, Tallinn Kriminaalasi H.R-i süüdistuses KarS § 203 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8. märtsi 2011 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav H.R Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav

H.R , isikukood XXX, elukoht:

XXXXXXXXXX X - XXX, XXXXX,

EV kodakondsus,

keskharidus, emakeel - eesti keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 9-l korral, viimati : 9.02.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 aastat 6 kuud, karistust kannab alates 14.02.2008.

Kaitsja Advokaat Riine Lumiste (asenduskaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu otsus tühistada osas, millega arvestati KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 9.02.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa.

2. H.R-ile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aastat vangistust jätta muutmata. Teha uus otsuskaristuse kandmise alguse osas ning määrata, et karistuse kandmise alguseks on 14.02.2008. 3. Tühistada maakohtu otsus H.R-ilt sundraha väljamõistmise osas.

2 4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetlu

se poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. märtsi 2011 otsusega tunnistati H.R süüdi KarS § 203 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades luges kohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 9.02.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse – 4 aastat ja 6 kuud vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 5 aastat vangistust. 9.02.2009 Harju Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus (seisuga 8.03.2011 3 aastat ja 22 päeva vangistust) arvati liitkaristusest maha. Karistusaja alguseks luges kohus 8.03.2011.

Süüdistatavalt mõisteti kohtuotsusega välja sundraha 417,03 eurot, kaitsjatasud 1222,19 eurot ja ekspertiisitasud summas 488,54 eurot.

KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi tunnistati H.R süüdi kuritegudes, mis ta oli pannud toime 15.11.2007, 5.12.2007 ja 8.01.2008. KarS § 203 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani H.R toime 30.01.2008.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.R, taotledes kokkuvõtlikult järgmist.

2.1 Esmalt ei soostu apellant liitkaristuse moodustamisega KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus on märkinud, et karistust kergendavad asjaolud on süü kahetsemine ja kuritegude avastamisele aktiivne kaasaaitamine, ühtlasi puudusid karistust raskendavad asjaolud. Ka on kohus kirjutanud, et karistuse mõistmisel arvestab ta tema tervislikku seisundit. Apellant leiab, et tegelikkuses ei ole kohus nende asjaoludega siiski arvestanud ning talle mõistetud karistus tulnuks lugeda kaetuks Harju Maakohtu

9.02.2009 otsusega mõistetud karistusega. Need kuriteod said lahendatud ainuüksi tänu tema süü

ülestunnistamisele. Kui kõiki tema kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses, ei oleks talle mõistetud karistus eelduslikult suurem olnud kui 9.02.2009 otsusega mõistetu.

2.2 Samal põhjusel leiab H.R , et põhjendatud ei ole temalt sundraha teistkordne väljamõistmine. Kuritegude ühisel arutamisel olnuks ka kaitsjatasu väiksem, mistõttu palub apellant jätta see osaliselt riigi kanda.

3. Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatava kaitsja apellatsiooni täielikult ning palus see rahuldada. Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendatud osas, millega taotletakse maakohtu otsuse tühistamist sundraha väljamõistmises. Muus osas palus prokurör jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguslike minetuste tõttu. Seejuures väljub kriminaalkolleegium KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest,

kuivõrd on tuvastatav süüdistatava olukorda raskendav materiaalõiguse väär kohaldamine. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

4. Kriminaalkolleegium ei soostu apellandiga selles, et liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg

1 alusel tulnuks käesoleva otsusega mõistetud karistus – kaks aastat vangistust – lugeda kaetuks 9.02.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega.

Apellandi käsitlus selle kohta, et selline karistus mõistetuks talle juhul, kui kõiki mõlemas

kohtuotsuses käsitletud kuriteoepisoode oleks arutatud ühes menetluses, on puhtalt hüpoteetiline. Tõsi on see, et süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, samuti aidanud kaasa kuritegude avastamisele; kuid kriminaalkolleegium leiab sedagi, et neid asjaolusid on käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel ka maksimaalselt arvestatud. Mööda ei saa vaadata faktist, et süüdistatav pani toime neli kuritegu, millega põhjustati kannatanutele ka enam kui märkimisväärselt kahju; seda fakti ei ole seejuures ka kahtluse alla seatud. Kahtlemata tuleb neid asjaolusid arvestada ka siis, kui kõne alla tuleb liitkaristuse moodustamine KarS § 65 lg 1 (KarS § 64 ) alusel. Süüdistatav on ennast teadlikult vastandanud õiguskorrale ning vaatamata eelnevale korduvale kriminaalkorras karistatusele ei ole ta teinud neist mingeid järeldusi eripreventiivses tähenduses, vähemalt mitte selle positiivses mõttes. Kuid ka see on vaieldamatult asjaoluks, mida tuleb liitkaristuse (ka hilisemal) moodustamisel arvestada.

Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et KarS § 65 lg 1 alusel moodustatava liitkaristuse kestuseks peab olema 5 aastat vangistust, s.o tuleb rakendada osalise liitmise põhimõtet.

5. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on toiminud vääralt edasiselt, arvestades moodustatud liitkaristusest maha 9.02.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakantud osa ning määrates karistuse kandmise alguseks 8.03.2011. Juba otsuses nr 1-10-1391 on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium selgitanud järgmist.

5.1 Selles lahendis on kriminaalkolleegium sedastanud, et kui kahe kohtuotsusega isikule mõistetud karistustest on moodustatud liitkaristus, tuleb kindlaks määrata ka selle liitkaristuse algus.

Siinjuures on vajalik rõhutada, et KarS § 65 lg 1 korral on liidetavateks mõistetud karistused. Mõistetud karistusest kui liitkaristuse ühest liidetavast on võimalik rääkida vaid siis, kui karistuse

kandmise aeg algab sellest kuupäevast, millisest isik pidevalt vahi all viibib. Kui määratakse karistuse kandmise aja alguseks näiteks teise kohtuotsuse tegemise kuupäev, nagu on seda tehtud ka

käesolevas kohtuotsuses, ei ole enam tegemist mõistetud karistusmääraga, vaid selle kuupäeva

seisuga ärakandmata karistusega. Piltlikult öeldes tuleb luua ettekujutus, milline kuupäev olnuks

karistuse kandmise aja alguseks siis, kui kahe kohtuotsusega tuvastatud erinevad kuriteod olnuks

arutusel ühel kohtuistungil ja isik oleks mõistetud nendes süüdi ühe kohtuotsusega ja liitkaristus oleks mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel.

5.2 KarS § 65 lg 1 kohaldamine on sisuliselt selliseks sätteks, mis teebki kaks kohtuotsust üheks

ja loob (taastab) olukorra, mis oleks võrdne olukorrale, kui kõiki kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoode oleks arutatud ühel istungil ja tehtud üks kohtuotsus. Ainult sellisel juhul on tagatud isikute võrdne kohtlemine (vt RKPSJVKo 3-4-1-2-02; RKKKo nr 3-1-1-26-08 ja nr 3-1-1-66-10).

Sellise olukorra taastamise alla kuulub nii liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 1 alusel kui ka sellega kaasnev karistuse kandmise aja alguse määramine ja teatud juhtudel ka karistuse kantuks

lugemine (aga ka sundraha väljamõistmise küsimus; selle kohta vt käesoleva otsuse p 7).

4 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolud, mis tingisid kuritegude eraldi arutamise ja mitme kohtuotsusega nende eest karistuse mõistmise, ei oma seejuures tähtsust (RKPSJVKo 3-4-1- 2-02, p 18).

5.3 Tõsi, KarS § 65 lg 1 sätestab muuhulgas tõepoolest, et eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohtukolleegium selgitab omapoolset arusaama, mida seaduseandja nimetatud sättega on silmas pidanud. Lause KarS § 65 lg-s 1, mis

räägib osaliselt või ärakantud karistuse mahaarvamisest liitkaristusest, reguleerib juhtusid, kui eelmise - kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva - kohtuotsusega mõistetud karistus on

täielikult ära kantud, isik karistuse kandmiselt vabanenud ja alles peale seda mõistetakse temale kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude eest liitkaristus. Sellisel juhul ei saa liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse aja algust, sest siis läheks liitkaristuse sisse ka aeg, mil isik tegelikult ei viibinudki vangistuses, vaid oli vabaduses.

Teiseks reguleerib vaidlusalune säte näiteks juhtusid, kui isik on viibinud mingi aja enne seda

kuupäeva, mis on loetud liitkaristuse kandmise aja alguseks, ka vahi all – eelvangistuses – ning seejärel olnud jälle kuni selle kuupäevani, mis on loetud karistuse kandmise aja alguseks, vabaduses.

5.4 Toimides viisil, nagu on tuvastatav käesoleval juhul, on maakohus raskendanud süüdistatava

olukorda. Nimelt on süüdistatava olukorra halvendamisena käsitletav ka see, millal süüdistataval tekib võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt. On tuvastatav, et olukorras, kus kohtud kohtlevad erinevalt neid isikuid, kelle suhtes kohaldatakse KarS § 65 lg 1 sätteid ja lõplik

karistus mõistetakse kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest lähtudes nendest isikutest, kellele mõistetakse liitkaristuse ühe kohtuotsusega mõistetud karistustest KarS § 64 lg 1 alusel, tekib valesti KarS § 65 lg 1 alusel karistuste liitmisel olukord, kus tingimisi ennetähtaegset vabanemist võimaldav

kuupäev saabub tunduvalt hiljem, kui see oleks olnud õigel KarS § 65 lg 1 sätete kohaldamise juhtudel. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-98-07 (p-s 13) tunnistanud, et KarS § 65 lg 1 sätete

ebaõigel kohaldamisel tekkivad KarS § 76 tähtaegade erinevused halvendavad süüdistatava olukorda.

6. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega arvestati KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusest maha 9.02.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse

ärakantud osa. Süüdistatavale tuleb lõplikuks liitkaristuseks mõista 5 aastat vangistust, mille kandmise alguseks määrab ringkonnakohus 14.02.2008.

7. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada süüdistatavalt sundraha

väljamõistmise osas. Olukorras, kus H.R oleks mõistetud süüdi ühe kohtuotsusega nende kuritegude eest, mis käesoleval ajal on tuvastatud kahe kohtuotsusega, olnuks temalt väljamõistetava

sundraha suuruseks 6525 krooni, mis on temalt juba 9.02.2009 Harju Maakohtu otsusega välja

mõistetud. Seega ei oleks sundraha teistkordsel väljamõistmisel tema olukord võrdne nende

isikutega, kelle kriminaalasju menetleti ühes menetluses; sellisel viisil on toiminud Tallinna

Ringkonnakohus ka juba osundatud kriminaalasjas nr 1-10-1391. Sarnasele seisukohale asus apellatsioonikohtu istungil ka prokurör.

8. Samas ei leia kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus tuleks tühistada kaitsjatasu puudutavas

osas. Prokuröriga soostuvalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjatasu on seotud konkreetsete

menetlustoimingutega kriminaalasjas, samuti episoodide rohkuse ning keerukusega, aga ka kohtuistungite arvuga jne. Isegi kui rääkida sellest, et need käesolevas kriminaalasjas vaatluse all

olevad kuriteod võinuks olla menetletud ühtses menetluses varasema kriminaalasjaga, ei tähenda see, et vältimatult kujunenuks väiksemaks ka kaitsetasu, kui need eelmist ja käesolevat otsust silmas pidades kokku liita. Seda võimalust/selle väite paikapidavust saanuks H.R iseenesest kontrollida,

5

tunnistades eelmise kriminaalasja kohtueelses menetluses üles ka kuriteod, mis on vaatluse all

käesolevas kriminaalasjas. Kummatigi ei ole süüdistatav seda aga teinud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaitsetasude riigi kanda jätmiseks sellel argumendil puudub põhjus.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1, lg 2 p-st 6

tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb selles osas ise uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma

Malle Preimer

Julia Katškovskaja