2-18-11370/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11370

Kohtuasi

RK (K) avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

vastu Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt

otsuse

p

ja

p

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja RK (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tiina Mölder

Puudutatud isik Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(registrikood 80161941), lepinguline esindaja Darja

Sudarinen

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde RK 17.05.2022 esitatud määruskaebuse lisad 5, 6 ja 7

ja 03.02.2023 esitatud seisukoha lisa 1.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata RK 17.05.2022 esitatud määruskaebuse lisad

1, 2, 3, 4, 4.1, 4.2, 8, 9-13 ja 19.01.2023 esitatud seisukoha lisad.

3. Jätta rahuldamata RK taotlus tõendite kogumiseks.

4. Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 22.12.2023

seisukohale lisatud dokumentaalsed tõendid.

5. Jätta Harju Maakohtu 14.01.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

6. Jätta RK määruskaebus rahuldamata.

7. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud RK kanda.

8. Määrata Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 240 eurot ja mõista see RKlt Tallinn, Nurmiku tee 16

korteriühistu kasuks välja.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

10. Välja mõista RKlt riigituludesse riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tasutakse määrusele lisatud makseinfo kohaselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RK (avaldaja) esitas 27.07.2018 maakohtule avalduse Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(puudutatud isik) 29.05.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt p-

de 2 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt elas avaldaja Tallinnas Nurmiku tee 16/1-5 korteris ning oli korteriühistu

liige. Puudutatud isiku liige RS saatis 16.05.2018 korteriühistu liikmetele e-kirja, milles

informeeris neid 29.05.2018 toimuvast üldkoosolekust. Koos kokkukutsumise teatega edastati

ka üldkoosoleku päevakord. Üldkoosolekul osales 22-st korteriomanikust 8 korteriühistu liiget.

Puudutatud isiku põhikirja kohaselt on ühistu üldkoosolek otsustusvõimeline, kui esindatud on

üle poole korteriomanditega määratud häältest. Avaldaja koosolekul ei osalenud, kuid tal oli

kahtlusi, kas kõik protokollis märgitud isikud seal kohal olid. Avaldaja palus kohtul hinnata,

kas 29.05.2018 toimunud üldkoosoleku otsused võisid olla üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu tühised ja kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline.

Avaldaja kahtles üldkoosoleku protokollile lisatud volikirjade ehtsuses. Korteri nr 2 volikiri oli

võltsitud. Korteri nr 13 omanik ei saanud anda IMle volitust, sest tema allkiri oli teistsugune.

Korteri nr 15 volikiri oli kehtetu vastuolu tõttu põhikirjaga. Samuti oli avaldajal kahtlus korteri

nr 19 omaniku allkirja ehtsuses. Küsitav oli korteri nr 21 esindaja allkiri, mis kirjutati osavõtjate

lehele teise kirjutusvahendiga, mis viitas sellele, et esindaja ei osalenud üldkoosolekul ja allkiri

saadi hiljem. Samuti ei elanud korteri nr 21 omanik RV antud aadressil, vaid tal olid üürnikud.

Kuigi osad Nurmiku tee 16 korteriomandid olid kaasomandis, siis puudusid volikirjad, mille

kohaselt kaasomanikud volitasid teist kaasomanikku üldkoosolekul osalema.

Vastavalt puudutatud isiku põhikirjale kutsub üldkoosoleku kokku korteriühistu juhatus või

selle liikmed. Puudutatud isik rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd 29.05.2018

üldkoosoleku kutsus kokku RS, kes esitas 14.03.2018 avalduse juhatuse liikme kohalt

tagasiastumiseks. Avaldajal puudus info selle kohta, et üldkoosoleku oleks kokku kutsunud

juhatus. Kuigi äriregistris oli RS endiselt juhatuse liige, siis märkis avaldaja, et

mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne mitte konstitutiivne. Seega

kutsuti üldkoosolek kokku selleks volitusi mitteomava isiku poolt ja üldkoosoleku korra olulise

rikkumise tõttu olid koosolekul vastu võetud otsused tühised. Üldkoosoleku kokkukutsumine

selleks volitust mitteomava isiku poolt oli vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §

20 lg-ga 1, mille kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Antud juhul ei nähtunud, et

päevakorra oleks määranud juhatus. Samuti ei saadetud avaldajale üldkoosoleku protokolli

varem kui 03.07.2018, mistõttu rikkus puudutatud isik MTÜS § 21 lg 7 kohaseid nõudeid.

Üldkoosoleku otsuse p-s 4 otsustati tunnistada kehtetuks korteriühistu põhikiri. MTÜS § 23

lg 1 sätestab, et põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3

üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Sama reeglit tuli järgida ka põhikirja kehtetuks tunnistamise

puhul. Üldkoosoleku protokollis märgiti, et koosolekul osales 59,35% ühistu liikmetest, mis oli

vähem kui 2/3 liikmetest. Seega oli antud otsus kehtetu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 29 lg 1 kohaselt. Korteriühistul pidi olema põhikiri, sest ilma selleta ei saa korteriühistu

toimida.

Üldkoosoleku punktis 2 otsustati kinnitada puudutatud isiku 2017. aasta majandusaasta

aruanne. Majandusaruannet ei saanud vastu võtta, sest kulude arvestamine sel perioodil ei

käinud vastavalt põhikirjale, seadusele ja sõlmitud lepingutele, mistõttu vajas aruanne

täiendavat kontrolli ja ümbertegemist. Seega oli vastav otsus kehtetu KrtS § 29 lg 1 alusel.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Avaldaja

seadis

põhjendamatult

kahtluse

alla

üldkoosoleku

otsustusvõimelisuse.

Korteriomanikke oli kokku 22. Üldkoosolekul osales kaheksa korteriühistu liiget isiklikult ja

neli esindaja kaudu volikirja alusel. Kuivõrd korteriühistul oli kokku 22 liiget ja üldkoosolekul

osales 12 liiget, siis oli üldkoosolek otsustusvõimeline. KrtS § 20 lg 2 sätestab, et

korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele

kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

teisiti. Põhikirja punkti 5.4 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle

poole korteriomanditega määratud häältest. Põhikirja punkti 5.4 järgi võib üldkoosolekul

osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kuivõrd

neli liiget osalesid 29.05.2018 üldkoosolekul volikirjade alusel, oli kvoorum täidetud.

Puudutatud isik nõustus avaldaja vastuväitega JJ (korter 15) volikirjale, mis oli vastuolus

põhikirjaga. Käesoleval juhul ei mõjutanud volikiri üldkoosolekul vastu võetud otsuseid,

kuivõrd üldkoosoleku kvoorum oli täidetud ka ilma JJ osaluseta. Avaldaja kahtlus korteri 13

volikirja ehtsuse osas oli põhjendamatu ja tuli jätta tähelepanuta. Samuti jäi selgusetuks

avaldaja kahtlus korteri 21 omaniku osalemise kohta üldkoosolekul, kuivõrd omanik lisas

osavõtjate lehele allkirja. Asjaolu, et isik kirjutas allkirja teistsuguse kirjavahendiga, ei olnud

piisavaks põhjuseks seada tema osalemine kahtluse alla.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja väidetega üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise

kohta. Üldkoosoleku kutse paigaldati 16.05.2018 maja infostendile, millest tehti ka foto.

Üldkoosolek kutsuti kokku 13 päeva varem. Seega järgiti 29.05.2018 üldkoosoleku

kokkukutsumisel MTÜS § 20 lg-t 5, mille kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette

teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Vastavalt

põhikirja punktile 5.5. tuleb nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku toimumisest

teavitada liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Infostendil olnud kutse viimasele reale märgiti „KÜ

Nurmiku tee 16 juhatus“, mis tähendab, et juhatus kutsus koosoleku kokku. Seadus ega põhikiri

ei pane puudutatud isikule või tema juhatuse liikmetele kohustust teavitada ühistu liikmeid

üldkoosolekust e-posti teel või mõnel muul viisil. RS, kes astus juhatuse liikme kohalt tagasi,

saatis juhatuse liikme IM palvel ühistu liikmetele üldkoosoleku kutse ka e-posti teel. Tegemist

oli täiendava kutsega, mis ei asendanud infostendile üles seatud teavet. Üldkoosolek kutsuti

kokku vastavalt seadusele. Kõik ühistu liikmed olid üldkoosolekust teadlikud ja neil oli

võimalus isiklikult osaleda või volitada enda esindajat seal osalema.

Avaldaja jõudis ekslikult seisukohale, et üldkoosoleku otsus põhikirja kehtetuks tunnistamiseks

oli tühine. 29.05.2018 üldkoosoleku päevakorra punktiga 4 otsustati tunnistada kehtetuks seni

kehtinud põhikiri. Otsuse poolt hääletas 12 liiget ja 1 liige jäi erapooletuks. Nimetatud

üldkoosoleku otsus oli kooskõlas mittetulundusühingute seadusega. Avaldaja leidis, et

põhikirja kehtetuks tunnistamiseks oli vajalik 2/3 ühistu liikmete poolthäältest, kuid tegelikult

käis eeltoodu põhikirja muutmise kohta.

Avaldaja leidis ekslikult, et 2017. aasta majandusaasta aruannet ei saanud vastu võtta ning tõi

välja, et kulude arvestamine antud perioodil ei käinud vastavalt põhikirjale, seadusele ja

sõlmitud lepingutele. Kuivõrd avaldaja ei märkinud ühtegi seadust ega põhikirja punkti, millele

ta tugines, siis jäid tema põhjendused puudutatud isikule selgusetuks. Samuti ei osutanud

avaldaja ühelegi majandusaasta aruande punktile. Avaldaja esitas revidendi järeldusotsuse,

milles revident viitas ebatäpsustele, kuid jõudis seisukohale, et aruanne kajastas

raamatupidamise seadusest lähtuvat õiget ja õiglast ühistu majandusaasta finantsseisundit

seisuga 31.12.2017. Eeltoodust tulenevalt oli puudutatud isiku majandusaasta aruanne

kinnitatud ja avaldaja vastuväited põhjendamatud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas avalduse üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks osaliselt. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

Vaidlus puudus selles, et avaldaja omas korteriomandit aadressil Nurmiku tee 16 ning oli

korteriühistu liige. Omades nimetatud aadressil korteriomandit ja olles korteriühistu liige, oli

avaldaja huvitatud isik, kes sai korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid

vaidlustada. Esmalt hindas kohus, kas käesoleval juhul esines 29.05.2018 korteriomanike

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseid ning võttis seejärel seisukoha otsuste

kehtetuks tunnistamise osas.

Asja materjalidest nähtus, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate paigaldas teadetetahvlile

juhatus ja kutse kuupäev oli 16.05.2018. Üldkoosoleku toimumisest teavitati kooskõlas

põhikirja punktiga 5.5., mis nägi ette, et üldkoosolekust tuleb teavitada teadetetahvlil. Kuivõrd

üldkoosolek toimus 29.05.2018 ja kutse edastati 16.05.2018, teavitati ühistu liikmeid

tähtaegselt. Samuti nähtus kutse edastamise info 29.05.2018 üldkoosoleku protokollist (tl 10),

mille kohaselt kutsuti üldkoosolek kokku 16.05.2018 juhatuse kutsega 1. maja infostendil ja 2.

maja postkastide juures seinal. Samuti märgiti, et RS saatis juhatuse liikme palvel välja

elektroonilise kutse. Avaldaja ei vaidlustanud, et koosolek kutsuti kokku ka ühistu

teadetetahvlil. Seadus ega avaldaja põhikiri ei kohustanud kutset allkirjastama. Kutsel märgiti

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Eeltoodust tulenevalt ei rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid.

RS 14.03.2018 ühistu juhatuse liikmelt tagasi astumine ei olnud avalduses märgitud kujul

kehtiv, sest juhatuse liige ei saa tagasi astuda selliselt, et teavitab sellest ühistu liikmeid.

Juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks tuleb sellest teavitada juhatuse liikme määranud

organile, so üldkoosolekule, kooskõlas MTÜS § 28 lg-ga 31 ja § 19 lg 1 p-ga 2. Kuivõrd RSa

juhatuse liikme kohalt tagasi astumine ei vastanud seaduse nõuetele, oli ta 16.05.2018 seisuga

ühistu juhatuse liige. Isegi kui RS ei oleks 16.05.2018 juhatusse kuulunud, ei omanud tähtsust

asjaolu, kas üldkoosolekust teavitasid ka selleks mitte õigustatud liikmed, kui seda tehti

samaaegselt põhikirjas ettenähtud viisil ja selleks õigustatud isiku poolt. Üldkoosolek kutsuti

kokku põhikirjas ettenähtud viisil. Eelnevast tulenevalt ei olnud KrtS § 29 lg 1 eeldused täidetud

ja kohus ei tuvastanud, et üldkoosoleku kutsumisel rikuti seaduse, korteriomanike kokkuleppe

või põhikirja nõudeid. 29.05.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei olnud tühised.

Üldkoosoleku kvoorum

Puudutatud isiku põhikirja p 5.4. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on

esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. 29.05.2018 üldkoosoleku osavõtjate

nimekirjast nähtus, et üldkoosolekul osales 13 korteriomanikku. Puudus vaidlus selles, et

aadressil Nurmiku tee 16, Tallinn, asus 22 korteriomandit. Kohus tuvastas, et MS antud volikiri

(tl 13 pöördel), IS antud 29.05.2018 volikiri (tl 14 pöördel), HM ja TM antud volikiri (tl 16),

MÖ antud volikiri (tl 14), SS antud volikiri (tl 17) vastasid põhikirja p-i 5.4 nõuetele. Samas

leidis kohus, et JJ antud volikiri (tl 15) ei vastanud põhikirja p-s 5.4 sätestatud tingimustele,

kuivõrd volikirjast võis aru saada, et esindajaks ei olnud korteriomaniku abikaasa, täisealine

perekonnaliige, korteri kaasomanik ega teine ühistu liige. Volikirja kohaselt oli esindaja

haldusfirma esindaja SJ, kes ei olnud ühistu liige. Kuivõrd SJle antud volikiri ei olnud

kooskõlas põhikirja nõuetega, ei saanud JJ poolt antud volikirja alusel antud häält arvestada.

Pooltel puudus vaidlus selle üle, et üldkoosolekul osalesid järgmiste korterite esindajad

isiklikult: korter 3, korter 4, korter 6, korter 10, korter 14, korter 16, korter 20. Avaldaja kahtles,

et korteri 21 omanik osales üldkoosolekul isiklikult, kuid tema puudumine oli avaldaja poolt

tõendamata. Osavõtjate nimekirjast nähtus, et korteri 21 esindaja lisas enda allkirja osavõtjate

nimekirjale. Asjaolu, et RV ei elanud talle kuuluvas korteris, ei tähendanud, et isik ei saanud

üldkoosolekul osaleda.

29.05.2018 üldkoosolekul osales 22-st korteriomandist 12 korteriomandit. Kuivõrd puudutatud

isiku põhikirja p 5.4. sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle

poole korteriomanditega määratud häältest, oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja vastas

põhikirja nõuetele. Avaldaja ei esitanud tõendeid, mis annaksid aluse kahelda avalduse lisadena

esitatud volitustes või nende autentsuses.

Otsus 4: tunnistada KÜ Nurmiku tee 16 põhikiri kehtetuks

MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmiseks vaja 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete

häältest. Puudutatud isiku põhikirja punkt 5.5. ei sätesta teisiti. Kohus leidis, et kuigi MTÜS §

23 lg 1 sätestab häälenõude põhikirja muutmise osas, kohaldus nimetatud nõue analoogia korras

ka põhikirja kehtetuks tunnistamise osas. Seadus ei reguleeri eraldi põhikirja kehtetuks

tunnistamist. Üldkoosolekul andis kehtiva hääle 12 korteriühistu liiget 22-st. Põhikirja

kehtetuks tunnistamiseks oli vaja 15 häält (2/3 22-st). Kuivõrd põhikirja kehtetuks tunnistamise

osas ei hääletanud 15 korteriühistu liiget, siis ei olnud otsus kooskõlas seaduse ja puudutatud

isiku põhikirjaga. Seega tuli 29.05.2018 üldkoosolekul punkti 4 all vastu võetud otsus põhikirja

kehtetuks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks.

Otsus 2: 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Avaldaja ei toonud esile, milles seisnes 2017. aasta majandusaasta aruande vastuolulisus ega

millisele põhikirja punktile, seadusele või sõlmitud lepingu punktile see ei vastanud. Samuti ei

esitanud avaldaja MTÜS § 36 lg-s 3 sätestatud nõuet korteriühistule. Majandusaasta aruande

osas andis seisukoha revident, kes selgitas järeldusotsuses, et majandusaasta aruanne kajastas

Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest lähtuvalt andmeid olulises osas õigesti ja õiglaselt,

mh ühistu majandusaasta tulemit ja finantsseisundit seisuga 31.12.2017. Järeldusotsuses

märgiti, et aruandes puudusid mõningad andmed, kuid tegemist ei olnud selliste andmetega,

mis oleksid lõppkokkuvõttes mõjutanud majandusaasta aruannet sellisel määral, et seda ei oleks

olnud võimalik kinnitada. Seega võis eeltoodust järeldada, et 2017. aasta majandusaasta

aruanne vastas seaduses sätestatud nõuetele ja üldkoosoleku otsus 2, millega kinnitati

puudutatud isiku 2017. aasta majandusaasta aruanne, oli kehtiv.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja vaidles maakohtu määrusele vastu, palus selle tühistada ja jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Maakohus ei tutvunud põhjalikult puudutatud isiku põhikirja p-ga 5.3, mis näeb ette, et

üldkoosolekust tuleb teavitada korteriomandeid 15 päeva ette. Samuti oli puudutatud isiku

põhikirjas punkte 5.3, 5.4 ja 5.5 kaks korda. Maakohus oli teadlik, et aadressil Nurmiku tee 16

asetses kaks eraldiseisvat maja. Avaldajale jäi selgusetuks, mille põhjal maakohus fikseeris, et

üldkoosoleku toimumise kutseteatised paigaldati Nurmiku tee 16/1 ja Nurmiku tee 16/2 majade

teadetetahvlitele juhatuse poolt, kui puudutatud isik esitas foto vaid Nurmiku tee 16/1

teadetetahvlist. Puudutatud isik rikkus MTÜS § 20 lg 2 ja lg 5, millest tulenevalt rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust, korteriomanike kokkulepet ja põhikirja

nõudeid ning koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma.

Maakohus jättis tähelepanuta KrtS § 20 lg 3 ja 4, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.

Teadetetahvlil edastatud kutses puudusid andmed koha kohta, kus oleks võimalik tutvuda

majandusaasta aruandega. Kutses märgiti vaid, et juhatus palus haldajal saata majandusaasta

aruande ja revidendi järelotsused. Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriomanditel oli 27 omanikku.

Seega oleks tulnud nii üldkoosoleku kutse kui lisadokumendid saata kõigile korteriomanikele,

st 27 isikule. Koosoleku kutse e-kirjast nähtus, et kutse saadeti 22-le korteriomanikele ning ilma

vajalike lisadokumentideta. Puudutatud isik ei tõendanud, et kutse ja kõik vajalikud

dokumendid oleks kõigile 27-le korteriomanikule e-postiga saadetud või muul viisil nendega

tutvumist võimaldatud, millest tulenevalt rikuti 29.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise

nõudeid ja koosolekul vastu võetud otsused olid tühised.

Koosolekul puudus kvoorum ja üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Avaldajal oli

hulgaliselt pretensioone osavõtjate nimekirja kohta, kuid kuna avaldaja 29.05.2018

üldkoosolekul ei osalenud, siis puudusid tal teadmised, kes koosolekul kohal olid. Viiel

korteriomandil oli enam kui üks omanik, mistõttu oli hääleõiguse olemasoluks vajalik teise

omaniku volikiri. Volikirja alusel osales viis korteriomandit (korterid nr 2, 13, 15, 17 ja 19).

Kehtiv ei olnud korteri nr 19 volikiri, kuna puudus ühe ühisomaniku allkiri. Korterite 4, 10 ja

16 omanikud osalesid üldkoosolekul väidetavalt isiklikult. Kuivõrd tegemist oli korteritega,

millel oli enam kui üks omanik, tulnuks isiklikult kohal viibinud omanikul esitada teise

omaniku volikiri. Seega ei saanud üldkoosoleku otsustusvõimelisuse hindamisel arvesse võtta

nelja korteriomandit, kes osalesid koosolekul ilma teise omaniku volikirjata. Kuivõrd nelja

korteriomandi omanikud osalesid üldkoosolekul ilma teise kaas- või ühisomaniku volituseta,

tuli üldkoosoleku otsustusvõimelisuse hindamisel arvesse võtta, et koosolekul osales 9

korteriomanikku, mis oli vähem kui pool korteriomanditega määratud häältest. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud 29.05.2018 üldkoosolek otsustusvõimeline.

Avaldaja kahtlustas, et MS (korteriomand nr 2) volikiri ei olnud kehtiv, kuivõrd see ei olnud

kirjutatud tema käekirjaga. Korteri nr 3 omanik MÖ andis volikirja RÖle, kuid esindusõiguse

lahtrisse ei kirjutanud volitatud esindaja oma käekirjaga enda nime, millest tulenevalt oli

avaldajal raske aru saada, kas allkiri kuulus volitatud esindajale või kellelegi teisele. Sama

kehtis ka korterite nr 6, 14 ja 20 kohta. Avaldaja kahtlustas korteri nr 21 allkirja, sest see

kirjutati teise kirjutusvahendiga. Avaldaja hinnangul võltsiti tema allkirja, sest see nägi välja

teistsugune kui varasemalt. Eelnevast tulenevalt olid puudutatud isiku 29.05.2018 üldkoosoleku

protokolli osavõtjate nimekiri ja esitatud volikirjad ebatäpsed ja osad allkirjad ja volikirjad

võltsitud. Avaldaja palus kohtult, et puudutatud isik esitaks kohtule korteriühistu 29.05.2018

üldkoosoleku osavõtjate nimekirja originaalvormi koos volikirjadega. Samuti tekkis avaldaja

väitel talle seoses eelnevaga moraalne kahju, mille ta lubas puudutatud isikult välja nõuda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus selgitas 14.12.2023 määruses menetlusosalistele vaidluse teatavaid aspekte

ja mõlemad osalised esitasid seejärel oma seisukohad. Puudutatud isik esitas koos seisukohaga

täiendavad dokumentaalsed tõendid korterite 10, 16 ja 19 koosolekult puudunud omanike

hilisema heakskiidu kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse

resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu määrust ei vaidlustatud resolutsiooni p 3 osas, millega kohus tunnistas kehtetuks

Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018 üldkoosoleku punktis 4 vastuvõetud otsuse,

millega otsustati tunnistada kehtetuks korteriühistu Nurmiku tee 16 põhikiri. Vaidlustamata

osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja ringkonnakohtult tõendite kogumist, st et

puudutatud isik esitaks korteriühistu 29.05.2018 üldkoosoleku osavõtjate nimekirja

originaalvormi koos volikirjadega. Avaldaja esitas sama taotluse ka maakohtule, kuid kohus

jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub endiselt alus ja vajadus avaldaja

taotletud tõendite kogumiseks.

12. Kohus võtab tõendina vastu määruskaebuse lisad 5, 6 ja 7 ning jätab TsMS § 238 lg 1 alusel

vastu võtmata määruskaebuse lisad 4, 4.1, 4.2 ja 8, sest need on juba maakohtu menetluses

kohtule esitatud ja sisalduvad toimikus. Samuti jätab ringkonnakohus vastu võtmata avaldaja

määruskaebuse lisad 1, 2, 3 ja 9-13, sest väidetel, mille kinnituseks avaldaja need esitas, ei ole

vaidluse lahendamisel tähtsust. Samal põhjusel jätab kohus vastu võtmata avaldaja 19.01.2023

seisukohale lisatud dokumendid. Kohus selgitab, et menetlusosaline ei pea kohtule oma

seisukohtadega koos esitama vastaspoole esitatud seisukohti, sest vastavad materjalid

sisalduvad juba toimikus. Samuti puudub vajadus esitada kuvatõmmiseid avalikust e-toimikust

ning avaldajale kohtu poolt määratud tähtaegadest, sest kohus omab menetluse käigust piisavat

ülevaadet. Kohus võtab tõendina vastu puudutatud isiku 22.12.2023 seisukohale lisatud

dokumentaalsed tõendid.

13. Avaldaja esitas 19.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele, milles palus kohtul anda juhised,

millise riigiorgani poole peaks avaldaja pöörduma, et saada antud menetluse osas õiglane

lahendus. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Viidatud

dokumendist ei nähtu, millise menetlussäte või menetlustoimingu vorminõude rikkumist

avaldaja kohtule ette heidab, mistõttu ei loe kohus avaldaja esitatud dokumenti vastuväiteks

kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 tähenduses.

14. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid seoses korteriühistu üldkoosoleku otsuste

tühisusega. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

15. Avaldaja heitis maakohtule ette, et kohus ei tutvunud puudutatud isiku põhikirja p-ga 5.3,

mis näeb ette, et üldkoosolekust tuleb teavitada korteriomandeid 15 päeva ette. Avaldaja

hinnangul rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust, korteriomanike kokkulepet ja

põhikirja nõudeid, mistõttu ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta. Samuti märkis avaldaja,

et teadetetahvlil edastatud kutses puudusid andmed koha kohta, kus oleks võimalik tutvuda

majandusaasta aruandega ning puudutatud isik ei tõendanud, et kutse ja kõik vajalikud

dokumendid oleks kõigile 27-le korteriomanikule e-postiga saadetud või muul viisil nendega

tutvumist võimaldatud.

16. Puudutatud isiku põhikirja p 5.2 kohaselt on üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise

ja läbiviimise kord sätestatud mittetulundusühingute seaduses. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et

üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Sama sätte lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat

tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Puudutatud isiku põhikirja

p 5.3 kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul MTÜS

sätestatud nõude saamise päevast arvates. Põhikirja p 5.5 sätestab, et nii korralise kui

erakorralise koosoleku toimumisest teavitab juhatus ühistu liikmetele ühistu teadetetahvlil ette

vähemalt 7 kalendripäeva.

17. Puudutatud isik esitas kohtule foto, mis kujutas korteriühistu Nurmiku tee 16 üldkoosoleku

kutset ühistu teadetetahvlil (tl 54-55). Kutse oli kuupäevaga 16.05.2018, sellel märgiti

koosoleku toimumise aeg, koht ning üldkoosoleku päevakord. Dokumendi metaandmetest

nähtuvalt tehti foto 16.05.2018 kell 13.56. Avaldaja viidatud põhikirja p 5.3 reguleeris

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis ei olnud käesoleval juhul asjakohane.

Kuivõrd koosoleku kutse paigaldati Nurmiku tee 16/1 teadetetahvlile 16.05.2018 ning

üldkoosolek toimus 29.05.2018, teavitas juhatus koosoleku toimumisest 13 päeva ette.

Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt paigaldati kutse ka Nurmiku tee 16/2 postkastide juurde

seinale. Samuti saadeti 16.05.2018 üldkoosoleku teade korteriühistu liikmetele e-kirjaga.

Avaldaja väitis, et tõendatud ei olnud, et üldkoosoleku kutse paigaldati ka teise maja postkastide

juurde. Ringkonnakohus märgib, et põhikirja p 5.5 kohaselt teavitab juhatus ühistu liikmeid nii

korralise kui ka erakorralise koosoleku toimumisest ühistu teadetetahvlil. Seega puudus

põhikirja kohaselt kohustus teavitada ühistu liikmeid koosoleku toimumisest ka teise maja

postkastide juures seinal. Eelnevast tulenevalt kutsuti üldkoosolek kokku kooskõlas põhikirja

p-ga 5.5. Avaldaja täheldas õigesti, et puudutatud isiku põhikirjas oli trükiviga seoses

nummerdamisega, mille tulemusel oli põhikirjas punkte 5.3, 5.4 ja 5.5 topelt, kuid see asjaolu

ei oma sisulist tähtsust asja lahendamisel.

18. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti

aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

dokumendid saata sellel aadressil. KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse. Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4

eiramine oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on, et korteriomanik sai

koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda.

Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud (TlnRnKm

28.09.2023, 2-22-15592, p 45). Käesoleval juhul puudus vaidlus selles, et üldkoosoleku kutse

saadeti e-postiga 22-le korteriomanikule, sh avaldajale (tl 9). Avaldaja ei väitnud menetluse

käigus, et ta ei saanud e-kirjaga saadetud kutset kätte, vaid kinnitas, et kutse saadeti e-kirja teel

16.05.2018. Eelnevast tulenevalt saab lugeda tõendatuks, et avaldaja sai üldkoosoleku

toimumisest teada õigeaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kutsete ülespanemine

Nurmiku tee 16/1 teadetetahvlile ja täiendava kutse saatmine e-postiga 22-le korteriomanikule

rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses 29.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel.

19. Kohus ei tuvastanud, et käesoleval juhul oleks 29.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise

nõudeid rikutud. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et KrtS § 29 lg 1 eeldused ei

olnud täidetud ning 29.05.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei olnud tühised.

Üldkoosoleku kvoorum

20. Avaldaja hinnangul olid 29.05.2018 üldkoosoleku protokolli osavõtjate nimekiri ja esitatud

volikirjad ebatäpsed ning osad allkirjad ja volikirjad võltsitud. Samuti märkis avaldaja, et kuigi

osad korteriomandid olid kaasomandis, siis puudusid volikirjad, kus kaasomanikud volitasid

teist kaasomanikku üldkoosolekul osalema.

21. Kohus märgib, et juhul, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud

KrtS § 15 lg 1 esimese lause järgi teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt.

KrtS § 15 lg 1 teine lause sätestab, et eeltoodu ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei

ole kantud kinnistusraamatusse. Kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb korteriomandi

ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja)

üldkoosolekul osalemiseks ning seal hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise

omaniku poolt heaks), siis ei saa eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse

üldkoosoleku otsusevõime hindamisel (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599, p 14.3).

Korteriomandi ühised omanikud saavad anda oma hääle ja esindusõiguseta isiku poolt nende

nimel hääle andmise heaks kiita kas üheskoos või peab selleks üks neist olema andnud teisele

või nad olema ühiselt andnud kolmandale isikule volikirja. Korteriomandi ühised omanikud

saavad KrtS § 15 lg 3 ja § 22 lg 5 mõttest tulenevalt määrata volikirjas kindlaks nende ühise

esindaja ka etteulatuvalt (RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p 14). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et

korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle (RKTKm 16.02.2022, 2-20-

17009, p 14).

22. Korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemist ja seal antud hääle saab siiski hiljem heaks

kiita. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse

poolt antud esindaja hääle saab seega heaks kiita (RKTKm 25.04.2006, 3-2-1-38-06, p 10;

TlnRnKm 19.06.2020, 2-19-10628, p 12.6.-12.7.). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet

nagu algne volitus (TsÜS § 129 lg 6). KrtS § 22 lg 5 esimese lause järgi tuleb esindusõiguse

olemasolu tõendada kirjaliku dokumendiga, st sellele tingimusele peab vastama ka heakskiit.

23. Asja materjalidest nähtuvalt osalesid üldkoosolekul isiklikult esindajad korteritest 3, 6, 14,

20, 21. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus arvata, et korterite nr 3, 6, 14 ja 20

esindajate allkirjad olid võltsitud. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti põhjendamatud

avaldaja kahtlused seoses korteri 21 esindaja allkirjaga. Asjaolu, et korteriomanik kirjutas

allkirja teise kirjutusvahendiga, ei anna alust arvata, et allkiri on võltsitud. Samuti kinnitas

korteriomanik 26.09.2018 e-kirjas (tl 53), et ta osales 29.05.2018 korteriühistu üldkoosolekul

ja allkirjastas osavõtjate nimekirja.

24. Ülejäänud korteriomandite esindajad osalesid üldkoosolekul volikirja alusel. Korteri nr 2

omanik MS volitas RS üldkoosolekul osalema ja hääletama (tl 13 p) ning korteri nr 4

kaasomanik volitas korteri teist kaasomanikku RK esindama end 29.05.2018 üldkoosolekul (tl

14). Ringkonnakohtu hinnangul oli alusetu avaldaja väide, et korterite nr 2 ja 4 volikirjad olid

võltsitud. Korteri nr 13 omanik IS volitas IM end üldkoosolekul esindama (tl 14 p). Maakohus

tuvastas korrektselt, et JJ (korter nr 15) volikiri ei olnud kooskõlas põhikirja nõuetega ja seetõttu

ei saanud JJ poolt volikirja alusel antud häält arvestada. Korteri nr 17 ühisomanikud TM ja HM

volitasid PM end üldkoosolekul esindama. Menetluse käigus esitas avaldaja hulgaliselt väiteid

nii üldkoosoleku protokolli osavõtjate lehel olevate allkirjade ehtsuse kui ka volikirjade ehtsuse

osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhistanud avaldaja allkirjade võltsituse osas esitatud

väiteid piisavalt. Kohus ei saa tuvastada allkirja võltsitust pelgalt asjaolu pinnalt, et üks

osavõtjate lehel olev allkiri on kirjutatud teistest allkirjadest teistsuguse kirjutusvahendiga või

avaldaja subjektiivsel hinnangul peaks allkirja kirjutaja käekiri olema teistsugune.

25. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et kuigi osadel korteriomanditel oli

kinnistusraamatu kohaselt mitu omanikku, andis volikirja üldkoosolekul osalemiseks või osales

üldkoosolekul vaid üks omanikest. Korterit nr 19 esindas üldkoosolekul volituse alusel IM.

Kinnistusraamatu kohaselt oli korteril nr 19 kaks omanikku, kuid volikirja IMle üldkoosolekul

osalemiseks andis vaid üks omanikest, s.o SS (tl 21p). Samuti oli korteril nr 10, keda esindas

üldkoosolekul LT, kaks omanikku, st JT ja LT. Korteril nr 16 oli kinnistusraamatu kohaselt

kaks omanikku, NB ja IM, kuid üldkoosolekul esindas korterit vaid IM.

26. Ringkonnakohus tuvastab, et puudutatud isiku 22.12.2023 seisukohaga esitatud

dokumentaalsete tõendite kohaselt allkirjastasid JT (krt 10 ühisomanik) ja NB (krt 16

kaasomanik) kinnitused, milles sisalduvad selgesõnalised heakskiidud teiste kaas- või

ühisomanike LT (krt 10 ühisomanik) ja IM (krt 16 kaasomanik) hääletamisele vaidlusalusel

koosolekul. Samuti esitas JS (krt 19 ühisomanik) allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt kiitis

heaks 29.05.2018 üldkoosolekul tema esindaja IM hääletamise. Eelnevaga andsid korterite 10,

16 ja 19 kaas- või ühisomanikud eelmises lõigus kirjeldatud ja ka kohases vormis heakskiidu.

Järelikult on vaidlusaluste otsuste poolt kehtivalt antud 12 häält, mis on piisav. Seega oli

tõendatud, et kvoorumi nõue oli täidetud ning avaldaja vastupidised väited olid alusetud. Kui

kaasomaniku või ühisomaniku osalemine üldkoosolekul kiidetakse hiljem heaks, siis tuleb

lugeda vastav korteriomanik kvoorumi hulka.

27. Eelnevast tulenevalt ei olnud avaldaja väited, et volikirjade puudused tingisid üldkoosoleku

kvoorumi puudumise, kooskõlas tõenditega. Kaebuse ülejäänud väiteid ei anna alust

vaidlustatud määruse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

osas, mida ei käsitle eelnevad p-d 25-26.

Otsus 2: 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

28. KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja

muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb

üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava

eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Vaidlusaluse üldkoosoleku kutsest nähtuvalt palus juhatus haldajal saata korteriühistu

liikmetele majandusaasta aruande ja revidendi järelotsused (tl 55). Samuti märgiti RS poolt

välja saadetud 16.05.2018 täiendavas kutses, et juhatus palus halduril saata üldkoosolekuga

seonduvad täiendavad dokumendid nädala jooksul (tl 9). 29.05.2018 üldkoosoleku protokollis

märgiti, et haldur saatis 2017. aasta majandusaasta aruande kõigile ühistu liikmetele e-kirjaga

(tl 10). Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et üldkoosoleku teates märgiti

piisava täpsusega, kuidas on ühistu liikmetel võimalik majandusaasta aruandega tutvuda ning

majandusaasta aruanne saadeti korteriühistu liikmetele e-kirjaga. Avaldaja sellekohased

etteheited olid põhjendamatud.

29. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

30. Maakohus andis 13.10.2022 avaldajale menetlusabi ning vabastas ta määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 50 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb

riigilõiv TsMS § 190 lg 4 järgi avaldajalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi

tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda

TsMS § 174 lg 3 järgi ka ringkonnakohus.

33. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi tegi

lepinguline esindaja puudutatud isikut esindades määruskaebemenetluses toiminguid kokku 2

tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). TsMS § 217 lg 1 lubab

menetlusosalisel osaleda menetluses esindaja kaudu. Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda menetluses esindaja kaudu.

34. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja

kooskõlas kohtupraktikaga, kuid esindaja ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades

määruskaebuse ja puudutatud isiku vastuse mahtu ning täiendavalt esitatud seisukohti, loeb

ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 240 eurot. Puudutatud isik ei taotlenud kulude

hüvitamist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

35. Puudutatud isik palus ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt mõista

välja ka maakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus andis

25.11.2021 määrusega pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole

menetluskulude nimekirjadele vastuse esitamiseks. 14.01.2022 määruses määras kohus

puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot, kuivõrd puudutatud isik kohtule

menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme

kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (TsMS § 176 lg 4). Seetõttu esitas

puudutatud isik maakohtu menetluse toimingute osas menetluskulude nimekirja hilinenult ning

ringkonnakohus maakohtu menetluses kantud esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ei

hinda.

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)