2-23-593/52 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-593

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-593

Tsiviilasi

V. B. hagi V. B. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. B. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja advokaat Artur Maljukov

Kostja V. B. (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja

A. B. , lepinguline esindaja Mehis Adamson

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

11. oktoober 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V. B. vastuväide kohtu tegevuse kohta.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks 1728,72 euro osas.

Sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on lubatud summas 9589,67 eurot.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2023 määrusega tehtud hagi tagamine, millega

kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni tsiviilasjas nr 2-23-593

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Jätta menetluskulud 85% ulatuses V. B. kanda ja 15% ulatuses V. B. kanda.

6. Määrata V. B. menetluskulude rahaliseks suuruseks 3064 eurot. Lugeda V. B. V. B.

kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 459,60 eurot.

7. Määrata V. B. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1540 eurot. Lugeda V. B. V. B.

kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 1309 eurot.

8. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista V. B. välja V. B. kasuks 849,40 eurot

(1309 eurot - 459,60 eurot).

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. V. B. (hageja) esitas 12. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi V. B. (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Hageja palub tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos

hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille kohus rahuldas 19. jaanuari 2023

määrusega ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni praeguses asjas menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

Hagiavalduse kohaselt Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei alustas hageja suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on väidetavalt Tartu Maakohtu 24.

märtsi 2010. a kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ja kostja täitmisavaldus. Täitmisteate kohaselt

on hagejal kostja ees elatise võlgnevus alates 8. augustist 2009 kuni 12. juulini 2021 summas 11

318,39 eurot. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus sundtäitmise täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx lubamatuks tunnistamiseks hageja poolt nõuete rahuldamise tõttu. Hageja on

kostjate elatise nõuded, mida nõutakse kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx

sisse, juba rahuldanud. Hageja poolt täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx sundtäidetavate nõuete täitmist

tõendab hageja vastavad konto väljavõtted. Nimetatud hageja konto väljavõttetest on selgelt näha,

et hageja on täitnud alates 8. augustist 2009 kuni 12. juulini 2021 kostja ülalpidamiskohustuse

summas kokku 8909,88 eurot. Samuti on hageja maist 2012 kuni märtsini 2015 elanud koos

kostjaga ja hageja on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult summas vähemalt 4780,74 eurot

(140,61 eurot kuus x 34 kuud). Lisaks sellele on hageja ka enne 2012 aastat ca aasta aega veel

elanud koos kostajaga ja täitnud oma ülalpidamiskohustust vahetult. Eelnevast nähtub, et hageja on

täitnud alates 8. augustist 2009 kuni 12. juulini 2021 kostja ülalpidamiskohustuse vähemalt summas

kokku 13 690,62 eurot. Lisaks nimetatud summale on hageja 8. augustist 2009 kuni hagi

esitamiseni tasunud kostjale elatist sularahas summas ca 10 000 eurot andes seda kostja

seaduslikule esindajale (teisele vanemale) ning täitis oma ülalpidamiskohustust ka veel mingi aeg

vahetult. Menetluse käigus tugines hageja täiendavalt sellele, et on teinud 2020. aastal remonti

korteris, kus kostja elab, ehk panustanud kostja ülalpidamisse vahetult.

Kostja seisukoht

2. Kostja palub jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et hagi on teadvalt põhjendamatu ja tugineb hageja paljasõnalistel valedel.

Kostja vastuse kohaselt on hageja jätnud märkimata, et Tartu Maakohtu 24. märtsi 2010 määrusega

mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 2200 eesti krooni (140,61 eurot) kuus alates 8. augustist

2009 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2022 otsusega tsiviilasjas nr

2-xx-xxxxxx hagejalt kostja kasuks välja suurendatud elatis 210 eurot kuus alates 28. augustist

2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 elatis 213,50 eurot kuus kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Mõlemal juhul on Tartu Maakohus määranud, et elatis tuleb tasuda kostja

seadusliku esindaja pangakontole ülekandega. Osundatud makseviisi ei ole pooled ega kohtud

siiani muutnud. Kostja esitas täitemenetluses sissenõudmisele elatisvõla perioodist 8. august 2009

kuni 12. juuli 2021. Selgelt asjakohatu on lähenemine, et osundatud võla tasumiseks tuleb arvestada

mh sisse ka maksed mh peale 12. juulit 2021 kuni 2022 aasta lõpuni. Viimase lahendi kohaselt tuli

hagejal tasuda osundatud summad jooksva elatisvõla tasumiseks. Tegelik elatise võlg perioodil 8.

august 2009 kuni 12. juuli 2021 on 18 560,52 eurot (Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr x-xx-

xxxx; 132 kuud x 140,61 eurot). Hagi lisade kohaselt on hageja tasunud varasemat elatise võlga

vaid 4700 euro ulatuses, kuigi elatise maksekohustus samal perioodil oli 18 560,52 eurot. Seega on

täitemenetlus algatatud täiesti asjakohaselt, sest arvestuslik võlg on endiselt 13 860,52 eurot (s.o

18 560,52 - 4700 eurot = 13 860,52 eurot). Alusetu ja paljasõnaline on hageja väide, et hageja on

andnud ajavahemikul mai 2012 kuni märts 2015 elatist vahetult, kuna hageja elas kostjaga ühise

perena koos. Osundatud väide on tõendamata, kostja vaidleb sellele vastu, sest samal ajal oli hagejal

teine pere, kus samuti sündis teine laps ja hageja elas samal ajal selle pere juures. Seega ei ole

põhjendatud ja tõendatud 4780,74 euro arvestamine tasutuks elatiseks. Mh oleks see vastuolus

Tartu Maakohtu kohtumäärusega asjas nr x-xx-xxxx. Vale ja tõendamata on hageja väide, nagu

elanuks kostja ajavahemikul mai 2012 kuni märts 2015 koos hagejaga. Vale ja tõendamata on

hageja väide, hageja on tasunud kostjale elatist sularahas summas ca 10 000 eurot, andes seda kostja

seaduslikule esindajale (teisele vanemale). Vale on kostja väide, nagu hageja oleks korraldanud

kostjale vannitoa ehituse. Kostja eluaseme kulusid sh eluaseme ostuks võetud laenu tasumist hageja

eelnevas menetluses vaidlustas, samas peab vajalikuks enda võimalikku remondikulu elatiseks

arvestamist. Kostja kinnitab, et temale ei ole hageja vannituba ehitanud.

Vastuväide kohtu tegevusele

3. Kohus kuulas 11. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil vande all tunnistajana üle I. N. , samuti

kuulas kohus vande all ära hageja ja kostja seadusliku esindaja. Teised hageja tunnistajad jättis

kohus vande all üle kuulamata, kuna nad viibisid esimese tunnistaja üle kuulamise ajal istungisaalis.

Hageja esitas 25. oktoobril 2023 vastuväite kohtu tegevuse kohta. Asjaolu, et teised tunnistajad

viibisid istungisaalis, ajal mil kohus kuulas tunnistajana üle I. N. , ei saanud hageja arvates olla

aluseks jätta teised tunnistajad üle kuulamata. See ei muuda saalis viibinud tunnistajate ütlusi

lubamatuks ning veel üle kuulamata tunnistajad tuleb ikkagi üle kuulata. Kohus saab sellega

arvestada tõendite hindamisel. Lisaks leidis hageja, et kostja seadusliku esindaja üle kuulamine ei

saa omada mingeid tagajärgi ja seda ei saa tõendina arvestada. Kostja seaduslikku esindajat tuleb

käsitleda tunnistajana, keda kohus ei saanud ilma poole vastava nõuetekohase taotluseta üle

kuulata. Seega leiab hageja, et kostja seadusliku esindaja antud ütluste puhul on tegemist lubamatu

tõendiga ja see tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. Kostja palub jätta hageja vastuväide kohtu

tegevuse kohta rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et maakohus on jättis õigustatult teised

tunnistajad üle kuulamata. Kostja märkis, et vastuväide kostja seadusliku esindaja üle kuulamise

osas ei ole põhjendatud, kuna maakohus lahendas analoogse kostja taotluse juba istungil. Kohus

sai tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kostja asemel kuulata vande all üle tema seadusliku esindaja.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus lahendab esmalt hageja esitatud vastuväite kohtu tegevuse kohta. Kohus leiab, et

vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise,

eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega.

TsMS § 260 lg 1 näeb ette, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad

ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja

arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda. Seega leiab kohus, et on põhjendatult

jätnud üle kuulamata tunnistajad, kes viibisid esimese tunnistaja ülekuulamise ajal kohtusaalis.

Hageja lepinguline esindaja sellele kohtu tähelepanu ei juhtinud, et teised tunnistajad olid

publikuna kohtusaalis.

Kohus on ka seisukohal, et tunnistajate üle kuulamata jätmine ei mõjuta asja lahendust. Tunnistajate

ülekuulamise taotluse kohaselt tunnistajad saavad ütlusi anda selle kohta, et ajavahemikul mai 2012

kuni märts 2015 elas hageja koos kostjaga ja tema seadusliku esindajaga ning andis kostjale elatist

vahetult. Selle asjaolu loeb kohus enamuse perioodi osas tõendatuks teiste tõenditega. Samuti

saavad tunnistajad hageja taotluse kohaselt kinnitada, et pärast märtsi 2015 on hageja tasunud

kostjale elatist muu hulgas sularahas, kuna ta on seda tunnistajatele korduvalt maininud ja isegi

viidanud, kui hageja läks kostjale, sh sularahas, elatist tasuma. Hageja põhjendustest ei nähtu, nagu

oleksid tunnistajad olnud raha üleandmise juures. Hageja taotlusest ei nähtu, et tunnistajad oleksid

saanud kinnitada, kui sageli ja millises summas hageja sularahas elatist maksis. Kohus kuulas

tunnistajate asemel üle pooled vande all.

Kohus võib TsMS § 2681 alusel poole omal algatusel vande all üle kuulata. Kostja alaealisena on

piiratud teovõimega ja seega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu (TsMS § 202 lg 2). TsMS § 271 lg 1

järgi kuulatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise asemel vande all üle tema

seaduslik esindaja või esindajad. Seega sai kohus kostja seadusliku esindaja omal algatusel üle

kuulata ja hageja vastuväide kostja seadusliku esindaja üle kuulamise kohta ei ole põhjendatud.

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §

231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus TsMS § 436 lg

7 ja § 438 lg 1 alusel.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi täiteasjas xxx/xxxx/xxxx sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Hagi õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille

esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

TMS § 221 lg 3 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Praegusel juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24. märtsi 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr

x-xx-xxxx, millega kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja kompromiss. Kompromissi

kohaselt kohustus hageja tasuma kostja seaduslikule esindajale alates 8. augustist 2009 igakuiselt

elatist kostja ülalpidamiseks 2200 krooni (s.o 140,61 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Elatis tuli tasuda iga kuu hiljemalt 12. kuupäevaks kostja seadusliku esindaja arveldusarvele.

Täitmisteate kohaselt on hagejal elatise võlgnevus alates 8. augustist 2009 kuni 12. juulini 2021

summas 11 318,39 eurot. Hageja palub sundtäitmise lubamatuks tunnistada, kuna on elatise

nõuded, mida temalt täitemenetluses nõutakse, juba rahuldanud.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis

alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis

märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg

2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse

kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure

osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse

elatis välja mõistmata jätta (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast

kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos

elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine

täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles

elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi

muutmiseks. (vt RKTKo 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 11)

8. Hageja väitel on ta täitnud alates 8. augustist 2009 kuni 12. juulini 2021 kostja

ülalpidamiskohustuse summas kokku 8909,88 eurot pangaülekandega. Oma väite tõendamiseks on

ta esitanud oma pangakonto väljavõtted. Väljavõtetest nähtub, et nimetatud ajavahemikul on hageja

teinud kostja seaduslikule esindajale ülekandeid selgitusega „V. “ kokku 5174,38 eurot (9300

krooni (s.o 594,38 eurot) + 660 eurot + 780 eurot + 2010 eurot + 1130 eurot). Väljavõtetest nähtub,

et ülejäänud osas (3735,50 euro ulatuses) on makseid tehtud alates 3. septembrist 2021 kuni 8.

novembrini 2022. Nimetatud osas ei pea kohus võimalikuks lugeda elatist tasutuks perioodi eest,

mille jooksul tekkinud elatise võlga täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx sundtäidetakse. Need maksed on

põhjendatud lugeda jätkuva igakuise elatise katteks. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on

sundtäitmisel oleva kohustuse katteks tasunud pangaülekandega elatist kokku 5174,38 eurot.

Kostja on oma vastuses välja toonud, et Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2022 otsusega tsiviilasjas nr

2-xx-xxxxxx hagejalt kostja kasuks välja suurendatud elatis 210 eurot kuus alates 28. augustist

2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 elatis 213,50 eurot kuus kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja konto väljavõttest nähtub,

et alates märtsist 2022 on hageja teinud makseid summas 213,50 eurot, s.o täpselt 28. jaanuari 2022

otsusega suurendatud elatise suuruses.

9. Hageja tugineb ka sellele, et on maist 2012 kuni märtsini 2015 elanud koos kostjaga ja hageja

on sel ajal täitnud ülalpidamiskohustust vahetult summas vähemalt 4780,74 eurot (140,61 eurot

kuus * 34 kuud). Lisaks tugineb hageja, et on ka enne 2012 aastat ca aasta aega veel elanud koos

kostajaga ja täitnud oma ülalpidamiskohustust vahetult. Seega kui hageja elas lapsega koos,

rahuldas ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult, ja selle perioodi eest elatise sissenõudmine on

alusetu.

Vaidlust ei ole selles, et pärast elatise väljamõistmist hageja ja kostja seaduslik esindaja abiellusid

2013. aasta jaanuaris. Hageja vande all antud ütluste kohaselt elasid nad kostja ja kostja seadusliku

esindajaga koos natuke enne seda, kui nad kostja seaduslik esindajaga abiellusid (jaanuaris 2013),

hageja ei mäletanud täpselt, alates mis kuust. Elasid ajutiselt üürikorteris xxxxx. Üüri tasusid

mõlemad. Abiellumise ajal elasid nad hageja korteris xxxxx (märtsini 2015). Abielu ajal elasid nad

kostja seadusliku esindajaga koos 2-3 aastat, ülejäänu oli kokku-lahku. Enne hagi menetlusse

võtmist toimunud ärakuulamisel kohus küsis kostja seaduslikult esindajalt, kas laps elas 2012.

aastast koos isaga. Kostja seaduslik esindaja vastas sellele küsimusele jaatavalt. Hiljem on kostja

seaduslik esindaja selgitanud, et käidi kokku-lahku, et kas seda ikka saab kooseluks nimetada.

Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt kooselu kui sellist ei ole olnud. Ühist

majapidamist ei ole tal hagejaga olnud. Ta elas äkki kuu aega xxxxx, siis hakkas ära käima Tartusse.

Kuu aega või kaks enne abielu oli kooselu. Kostja seaduslik esindaja oli lapsega rohkem ema juures

2013-2015 aastatel. Vahepeal oli ka xxxxx ja hageja viis last Tartusse lasteaeda. Sularahas hageja

sel ajal elatist ei maksnud. Muid kulusid ta ka ei kandnud. Tunnistaja I. N. teada elas hageja koos

kostja seaduslikuga esindajaga hageja korteris xxxxx 2013. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta. Ka

tunnistaja ütluste kohaselt vahepeal hageja viis last (kostjat) Tartusse lasteaeda. Alates 2015. aasta

märtsist elab I. N. koos hagejaga. I. N. ja hageja ühine laps sündis 2010. aastal, hageja elas koos

I. N. 2010 kuni 2012. Pärast seda elas hageja kostja seadusliku esindajaga.

Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et vähemalt mõnda aega enne ja pärast abiellumist elati

perekonnana ikkagi koos. Poolte ja tunnistajate ütlustega saab selle kohtu hinnangul ka tõendatuks

lugeda. Poolte ja tunnistaja ütlusi arvestades ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja elas koos

kostjaga juba maist 2012. Hageja vande all antud ütluste kohaselt elasid nad kostja seadusliku

esindajaga koos natuke enne abiellumist ja kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt oli kooselu

kuu või kaks enne abielu. Tunnistaja I. N. ütlusi arvestades elab tema alates märtsist 2015 hagejaga

koos. Eeltoodut arvestades arvestab kohus perioodina, mil hageja andis kostjale ülalpidamist

vahetult, ajavahemikku detsembrist 2012 kuni veebruarini 2015 (k.a) (s.o 27 kuud). Kuigi kostja

seadusliku esindaja sõnul olid nad lapsega rohkem kostja seadusliku esindaja ema juures Tartus,

saab kohtu hinnangul asjaolusid arvestades eeldada, nimetatud ajavahemikul täitis hageja

ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt ulatuses, milles oli kohtulahendi kohaselt kohustatud

maksma (s.o 140,61 eurot kuus). Tõendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt ta on ka enne 2012.

aastat umbes aasta aega kostjaga koos elanud ja ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Seega loeb

kohus ülalpidamiskohustuse täidetuks täiendavalt 3796,47 euro ulatuses (140,61 eurot kuus x 27

kuud).

10. Lisaks tugines hageja sellele, et on ajavahemikul 8. augustist 2009 kuni hagi esitamiseni

tasunud kostjale elatist sularahas summas ca 10 000 eurot, andes seda kostja seaduslikule

esindajale (teisele vanemale), ning täitis oma ülalpidamiskohustust ka veel mingi aeg vahetult.

Hageja ei ole selgelt välja toonud, millistel perioodidel on hageja ülalpidamiskohustust veel

vahetult täitnud ja millises ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et lapse sünni

ajal elati koos hageja korteris xxxxx. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt lapse poole

aastaseks saamiseni, aga see oli enne 8. augustit 2009. Hageja väide, et ta on tasunud elatist

sularahas kokku ca 10 000 eurot, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Hageja ütluste kohaselt ta elu

käis suures osas sularahas. Arvestades et hageja on elukutselt plekksepp, on see kohtule eluliselt

usutav. Hageja elukaaslane I. N. on vande all kinnitanud, et hageja on tasunud kostjale elatist

osaliselt sularahas. Hageja on öelnud talle, et läheb elatist maksma. Puuduvad kahjuks mistahes

tõendid selle kohta, kui sageli ja millistes summades elatist sularahas üle anti. Kostja seaduslik

esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole talle elatist sularahas maksnud ja on seega võlgu.

11. Kostja tugines ka sellele, et on teinud 2020. aastal remonti korteris, kus kostja elab, ehk

panustanud kostja ülalpidamisse vahetult. Hageja ei toonud välja, millises ulatuses tuleks sellega

seoses elatise nõue täidetuks lugeda. Isegi kui hageja on teinud remonti kostja ja tema seadusliku

esindaja elukohaks olevas korteris, siis ainuüksi see asjaolu ei annaks kohtu hinnangul alust lugeda

mingis ulatuses elatise tasumise kohustust täidetuks. Seonduvalt remondi tegemisega on hageja

esitanud kohtule arved üksnes summas 87,12 eurot (Decora AS arve 60 eurot, K-Rauta arve 6,67

eurot, Mööblifurnituur OÜ arve 20,45 eurot).

12. Kostja vastusest nähtub, et kostja arvestuse kohaselt kohustus hageja tasuma ajavahemikul 8.

august 2009 kuni 12. juuli 2021 elatist kokku 18 560,52 eurot (132 kuud x 140,61 eurot kuus).

Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb kostja poolt esitatud arvestusest. Hageja ei ole kostja

arvestusele vastuväiteid esitanud.

Seega leiab kohus, et hagejal oli elatise võlgnevus ajavahemiku eest 8. august 2009 kuni 12. juuli

2021 kokku 9589,67 eurot (18 560,52 eurot - 5174,38 eurot - 3796,47 eurot). Seega tunnistab kohus

sundtäitmise täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks 1728,72 euro osas (11 318,39 eurot - 9589,67

eurot). Sundtäitmine on lubatud elatise võlgnevuse 9589,67 euro osas.

Hagi tagamise tühistamine

13. Kohus tühistab 19. jaanuari 2023 määrusega tehtud hagi tagamise, millega kohus peatas

täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

Menetluskulud

14. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 15% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus

menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, hageja kanda 85% ulatuses ja

kostja kanda 15% ulatuses.

Kostja on palunud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda, kuna tegemist on

alaealise lapse elatise nõudele vastuvaidlemisega. Kostja põhjenduste kohaselt kujunenud

olukorras on alatu ja ebamoraalne nõuda alaealiselt välja isa menetluskulusid elatise tasumata

jätmise korral just lapselt, kes on sama isiku poolt jäetud seaduses ettenähtud ning kohtulahendiga

väljamõistetud ülalpidamiseta. Hageja ei ole tõendanud elatise kohtuotsust muutvaid asjaolusid ehk

elatise tasumist ning hagi on esitatud vaid sundtäitmise venitamiseks ja takistamiseks. Kohus kostja

põhjendustega ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et TsMS § 162 lg 4 ei võimalda jätta hageja kanda

vastaspoole menetluskulusid. TsMS § 162 lg 4 alusel saab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega kohus saaks jätta hageja enda menetluskulud

sõltumata hagi osalisest rahuldamisest tema enda kanda. Samas kohus leiab, et selleks ei ole

praegusel juhul alust. Kohus on leidnud, et elatise sissenõudmine on osaliselt alusetu. Hageja

menetluskulusid ei ole põhjust jätta täielikult tema enda kanda üksnes põhjusel, et kostjaks on

alaealine laps.

15. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuludeks on riigilõiv 490 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 4056 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnihind oli

130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) ja ajakulu 26 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt tema menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1903 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

lepingulise esindaja tunnihind oli 110 eurot ja ajakulu 17,3 tundi. Kostja menetluskuludele hageja

vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele, leides et hageja

lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt tarbetu ja liigne. Kostja pidas hageja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks kokku 16,5 tundi.

16. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses (hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja

hagiavalduselt 420 eurot). Seega hageja tasutud riigilõivud on põhjendatud menetluskulud. Kohus

mõistab teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määrad on

põhjendatud, arvestades õigusteenuse keskmist hinda. Hageja lepingulise esindaja ajakulu osas

kohus nõustub kostja seisukohtadega. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks

16,5 tunni ulatuses. Kuigi kostja lepingulise esindaja ajakulu osas ei ole hageja vastuväiteid

esitanud, on ka kostja lepingulise esindaja ajakulu on pisut ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Arvestades tehtud menetlustoiminguid, loeb kohus

ajakulu põhjendatuks 14 tunni ulatuses. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3064 eurot (490 eurot + 16,5 tundi x 156 eurot tunnis) ja kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1540 eurot (14 tundi x 110 eurot tunnis).

17. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulu summas 459,60 eurot (15% 3064 eurost) ning hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele 1309 eurot (85% 1540 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused

menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes

hagejalt kostja kasuks välja 849,40 eurot (1309 eurot - 459,60 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik