1-24-96/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-96 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-24-96 (237000000037) Kohtunik Kriminaalasi Markus Kärner X taotlus määrata talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 21. detsembri 2023 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. X esitas Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse Tartu Ringkonnakohtu kohtunike Y, Q, C suhtes karistusseadustiku §-de 136, 311 ja 316 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Viidatud kuriteod on X hinnangul pandud toime kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Need seisnevad selles, et X ei nõustu ringkonnakohtunike seisukohtadega 21. oktoobri 2021 otsuses tõendite analüüsimisel ja järeldusega, et X on pannud toime kuriteo. Lisaks jäeti põhjendamatult rahuldamata X taotlus Q taandamiseks, kes on varem osalenud kriminaalasjas nr Y-YY-YYYYY X suhtes süüdimõistva otsuse teinud kohtukoosseisus. Samuti hoiti teda kriminaalasjas põhjendamatult vahi all, millega pandi toime KarS § 136 järgi karistatav kuritegu.

1-24-96 2(3)

2. Riigiprokuratuur jättis 27. novembri 2023 teatisega kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 järgi alustamata. Oma seisukohta põhjendas menetleja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt läbis kriminaalasi nr X-XX-XXXX kolm kohtuastet ja Xle mõistetud karistus on jõus. Nii on väited seadusliku aluseta vabaduse võtmisest, s.o KarS § 136 lg 1 järgi kuriteo toimepanemisest, ainetud. Tartu Ringkonnakohtu otsus on tänaseks jõustunud. Otsusega mittenõustumine ei muuda seda KarS § 311 lg 1 tähenduses ebaseaduslikuks ega anna alust rääkida tõendite kunstlikust loomisest KarS § 316 lg 1 järgi.

3. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.

4. Riigiprokuratuur jättis 21. detsembri 2023 määrusega X kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega. Vastuseks X kaebusele selgitas juhtiv riigiprokurör, et ka kohtuasjas X-X-X-XX-XX ei mõistetud X õigeks, vaid kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud ringkonnakohtu otsusest ei nähtu viiteid kuriteole. Seejuures selgitas juhtiv riigiprokurör, et ringkonnakohtule ei kehtinud KrMS § 363 lg-s 5 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamise keeld. Lisaks selgitas juhtiv riigiprokurör Xle, et kriminaalasjas nr X-XX-XXX ei olnud kedagi kolmandaks isikuks tunnistatud, mistõttu on ainetu rääkida, et kokkuleppemenetluse kohaldamiseks puudus kolmanda isiku nõusolek.

5. 8. jaanuaril 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel ringkonnakohtus KrMS § 208 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri 21. detsembri 2023 määrust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus jätab X (taotleja) riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning sel juhul riigi õigusabi ei anta (RÕS § 7 lg 1 p 5).

7. Taotleja eesmärgiks on, et ringkonnakohus tühistaks Riigiprokuratuuri määruse ning kohustaks prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kuriteokaebuse alusel, milles taotleja süüstab kohtunikke erinevates kuritegudes, millega on tema õigusi kahjustatud. Sellises kaebemenetluses on taotlejal KrMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras (vt RKKKm 17.01.2006, nr 3-1-1-151-05, p 7-8). KrMS § 208 lg 1 järgi saab ringkonnakohtusse kaebuse esitada advokaadi vahendusel, mistõttu ei saa taotleja ilma advokaadita oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda kanntanule riigi õigusabi andmise alustest, mis on sätestatud KrMS § 41 lg-s 3 ja riigi õigusabi seaduses.

8. RÕS § 6 lg 1 järgi on riigi õigusabi andmise aluseks see, kui inimene ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kui tema majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (kokkuvõtvalt maksejõuetus). Kannatanule antakse riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata üksnes teatud erandjuhtudel, kui kannatanu on piiratud teovõimega (RÕS § 6 lg 22) või kui tegemist on kanntanuga terrorikuriteos (RÕS § 6 lg 23). Neid aluseid ei esine. Isegi, kui taotleja on maksejõuetu, võib riigi õigusabi andmine olla välistatud mõnel RÕS §-s 7 sätestatud alusel. Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel esmalt hinnata, kas kaebaja on maksejõuetu

1-24-96 3(3)

RÕS § 6 lg 1 mõttes ning seejärel seda, kas esineb mõni RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmist välistav alus.

8.1. Majandusliku seisundi teatises on taotleja deklareerinud, et tal puudub vara ja sissetulek, aga ka igasugused kulud. Võlgnevusi on taotlejal teatises märgitu kohaselt 18000 euro ulatuses. Taotleja on küll kinnipeetav, kuid see ei välista võimalust, et ta teenib tulu (nt vanglas töötades) või tal puuduksid kulud, nt elektrienergiale (vt nt VangS § 31 lg 3). Teatises märgitud andmete kontrollimiseks tegi ringkonnakohus päringu taotleja vangla vabakasutuskonto kohta. Konto väljavõtte järgi ei ole taotleja kontol tehinguid toimunud. Nii on põhjendatud RÕS § 6 lg 1 tähenduses eeldada, et taotleja ei suudaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudaks teha seda üksnes osaliselt. Seega on taotleja maksejõuetu.

8.2. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks puuduvad väljavaated isegi siis, kui kaebus esitataks advokaadi vahendusel. Prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses õigesti ja põhjalikult selgitanud miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Taotleja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtuotsuse põhjendustega mittenõustumine ei tähenda, et kohtunikud oleks toime pannud kuriteokaebuses viidatud kuritegusid. Isegi, kui kohus eksiks mõne õigusnormi kohaldamisel, ei tähenda see, et kohtunik teeks teadvalt ebaõige kohtulahendi või paneks toime muu taotleja poolt viidatud kuriteo. Vastuväited Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021 otsusele esitas kaebaja kaitsja kassatsioonimenetluses ning Riigikohus otsustas 13.12.2021 määrusega kaebust mitte menetlusse võtta. Kuna taotleja väited kohtunike poolt toime pandud kuritegude kohta on selgelt alusetud, ei näe ringkonnakohus võimalust, et advokaadi poolt esitatud kaebus saaks kaasa tuua Riigiprokuratuuri määruse tühistamise. Seega on riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks perspektiivitu. Kohus keeldub riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel ja jätab taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)