4-23-3646/16 · 4-23-3646/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-23-3646 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Väärteoasi M.V 3 väärteoasi LS § 227 lg järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. novembri 2023 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik M.V Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Annely Roditelev Menetlusalune isik M.V (isikukood XXX ) Eesti Vabariigi kodanik; elukoht:

XXX

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 6. novembri 2023 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PPA 4. novembri AB1594402 2440,23,004897 2023 väärteoprotokolli nr (väärteoasja nr ) kohaselt 4. novembril 2023 kell 22.46 -Viru maakond, TALLINN - NARVA, Jõhvi vald, Ida 161 km, vasak vastassuund M.V juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (110 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 170 km/h , seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust ( - 6 km/h) +/ mitte vähem kui 54 km/h LS § nõudeid, pannes . Oma tegevusega rikkus M.V 50 lg 5 3 p toime LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo. 3

6. november

2023 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule. 2. Viru Maakohtu 6. novembri 2023 otsusega karistati M.V 3 10 LS § 227 lg järgi päeva arestiga. Määrati, et M.V vabastatakse kinnipidamiselt viivitamatult pärast kohtuotsuse kuulutamist. KarS § 68 lg 2 alusel arvati A. Karbi kinnipidamine alates 4. november 2023 kell

2

22.48 karistusaja hulka, loeti üks päev aresti ära kantuks ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel asendati 9 päeva aresti üldkasuliku tööga 9 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 3 kuud. LS kohaldati A. Karbil § 227 lg 5 p 2 alusel e lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mille algus on kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 2.1. Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle. enetlusaluse isiku ütluste, M kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestisega tehtud mõõtmis tõendatud ega, on , et M.V pani to

ehk M.V 4. novembr 2023 kell ime il väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo 22.46 juhtis tema naise nimele registreeritud sõidukit Kia Ceed reg mk XXX ning liikudes Ida- Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 161. km-l, liiklusmärgi „351“ (110 km/h) mõju 6 km/h, ületa s lubatud suurimat sõidukiirust piirkonnas, liikus kiirusega 170 km/h +/- de mitte vähem kui 54 km/h. 2.2. M.V rikkus

LS § 50 lg 5 p 3 ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Täidetud on kõik väärteokoosseisu objektiiv külje osas leidis sed tunnused. Subjektiivse maakohus, et menetlusalune isik toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab pani väärteo ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. A. Karbi enda ütlustest nähtub, et ta kiirustas, sest rase naine palus viia teda kiiremas korras koju. Sellest on näha ka väärteo motiiv, mis aga ei õigusta käitumist. isiku

2.3. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Karbil üks kehtiv karistus analoogse väärteo eest. Ida prefektuuri 2. juuni 2023 otsusega asjas nr 2440,23,002410 karistati M.V LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 260 eurot aristus täidetud 7. . K juuni 2023. A. Karbi süü raskus vastab keskmisele määrale. Liikudes hilisõhtusel ajal asulavälisel teel kiirusega vähemalt 164 km/h seadis ta ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Nii suure kiirusega liiklemine tõstab oluliselt liiklusõnnetuse põhjustamise ohtu, millest M.V on ka ise aru saanud, põhjendades seda sellega, et kiirustas naisele järele. Kuna varasem karistus ei mõjutanud isikut piisaval määral ja M.V pani toime analoogse väärteo, siis selle eest tuleb temale mõista raskemat liiki põhikaristuse ehk arest. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus A. Karbi kahetsust ning pidas võimalikuks mõista põhikaristus alla sanktsiooni keskmist määra, nimelt päeva aresti. 10 M.V peeti kinni 4. novembril 2023 kell 22.48. Kinnipidamisest kuni asja kohtuliku arutamiseni möödus rohkem kui 24 aga vähem kui 48 tundi. Seega 24 tundi kinnipidamist tuleb arvata karistusest maha, mõistes karistuseks 9 päeva aresti. 2.4. A. Karbi suhtes on võimalik asendada arest üldkasuliku tööga, arvestades isiku pereseisundit (abielu, naine ootab last). Mõistetud 9 päeva aresti asendatakse üldkasuliku tööga 9 tundi, mille tegemiseks andis nõusoleku kohtuistungil. Üldkasuliku töö tegemise M.V tähtajaks on kolm kuud. 2.5. Samas, arvestades rikkumise korduvust ja raskust, tuleb A. Karbile kohaldada ka lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Transpordiameti andmetel on Karbil olemas A. kehtiv juhtimisõigus (kuni 1. jaanuar 2033) ehk see lisakaristus on tema suhtes kohaldatav. Kuna A. Karbilt on proportsionaalne varem ei olnud juhtimisõigust ära võetud, siis põhikaristuse kõrval mõista lisakaristus seadusest tulenevas miinimummääras, s.o kolm kuud. Seejuures arvestas maakohus, et A. Karbi naine on rase ja tõesti võib vajada mehe abi tervishoiuasutuse külastamiseks jne. Samas see asjaolu oli menetlusalusele isikule teada juba väärteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama, et korduva raske samalaadse rikkumise

3

korral võidakse lisaks põhikaristusele võtta temalt ka juhtimisõigus. Raseda naise tervishoiuasutusse viimiseks võib kasutada kas lähedaste/tuttavate abi, aga ka ühistransporti või muud liiki transporditeenust (Bolt jne). A. Karbilt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks (koostoimes põhikaristusega) on proportsionaalne tema süü raskusega ja väärteo iseloomuga ning ei loo ületamatuid või ebamõistlikke takistusi naisel vajaliku meditsiiniabi saamiseks. Eelnev karistus pidi andma A. Karbile selge signaali, et taoline käitumine liikluses ei ole lubatav. Kahjuks pärast trahvi tasumist pani ta toime uue samalaadse ja veel raskema rikkumise. J e ättes lisakaristus kohaldamata oleks see põhikaristus ebapiisav karistuse eesmärkide täitmiseks ja A. mõjutamiseks hoiduma edaspidises sõidukiiruse ületamisest. Karbi See on kooskõlas ka kohtupraktikaga. A. Karbi lubadused ei ole piisavad, et olla kindel tema edaspidises õiguskuulekas käitumises. Ta on mõned kuud enne seda juhtumit samuti ületanud sõidukiirust, tasunud talle määratud trahvi ära, aga siis uuesti ületanud kiirust ja seda üsna olulisel määral, s.o 54 km/h võrra. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid tema käitumist. Seega antud juhul ei ole ka õigusvastasust (nagu ka süüd) välistavaid asjaolusid ning M.V peab kandma vastutust toimepandud korduva raske liiklusalase rikkumise eest.

APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE 3. Viru Maakohtu 6. novembri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik M.V , kes ei ole nõus maakohtu otsuse selle osaga, millega võeti temalt ära juhiload 3 kuuks. Nimelt on sõiduk ainus vahend A. Karbile ja tema rasedale naisele rahateenimiseks. Naist on vaja uuringutele viia, mis asub väljaspool Kohtla Järvet. M.V oma süüd täielikult - tunnistanud, tuleviks ei kavatse liikluseeskirju rikkuda. Sellest tulenevalt palub M.V asendada 3 kuud juhilubade äravõtmist üldkasuliku tööga või rahalise karistusega. 4. Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 5. jaanuar 2024 esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti. 5. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha PPA esindaja Annely Roditelev, kes palub Viru Maakohtu otsuse jätta muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, sest otsus on õiguspärane ja vastavuses karistuse mõistmise eri üldpreventiivsete eesmärkidega. - ja

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohta mõistetud lisakaristuse , leiab, et maakohtu otsus A. Karbile osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab isik seda, et talle oli määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning palub see asendada üldkasuliku töö või rahalise karistusega. 7. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendatult lahendanud süüküsimus A. Karbi e LS 227 lg 3 § järgi ning kuna süüditunnistamist apellatsioonis ei vaidlustata, siis sellel pikemalt ei peatu. A. Karbile e osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus Ka mõistetud lisakaristus on põhjalik. 8. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid lisakaristuse muutmiseks või asendamiseks rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud.

Maakohtu otsus on mõistetud lisakaristuse osas põhjalik ja jälgitavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks. Lisaks ei ole seadusest tulenevalt võimalik lisakaristust asendada rahalise karistuse ega üldkasuliku tööga Lisakaristusena on ette nähtud üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi . ne.

4

Maakohus on põhjalikult käsitlenud, et milline on mõjus karistus, arvestades A. Karbile toimepandud tegusid ning isiku varasemat käitumist ning talle mõistetud karistusi. Ringkonnakohus märgib, et isiku suhtes, kellele on varasemalt samaliigiliste rikkumiste eest karistusi kohaldatud, isik on karistuse täitnud, kuid ei ole oma käitumist muutnud, ei ole võimalik kohaldada enam üksnes põhikaristust. Karistus peab olema mõjus ning antud juhul on selleks üksnes põhikaristus koos lisakaristusega. Maakohus on niigi leidnud, et käesoleval ajal ei ole veel põhjendatud isikule täielikult aresti mõistmine, vaid seda on võimalik asendada lähtuvalt tema perekondlikust olukorrast üldkasuliku tööga. Samas, arvestades isiku korduvaid rikkumisi ning asjaolu, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud, on vajalik käesolevalt kohaldada ka lisakaristust. Apellatsiooni alusel ei näe ringkonnakohus põhjust ka põhikaristuse muutmiseks. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Isikule tuleb mõista karistus, mis peab teda mõjutama rikkumisi mitte toime panema. Nii on maakohus põhjendatult tõdenud, et varasemalt mõistetud karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning isiku suhtes, kes jätkab pidevalt uute väärtegude toimepanemist puuduvad argumendid lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kui varasemalt mõistetud rahaline karistus ja selle täitmine ei ole motiveerinud menetlusalust isikut nõuetekohaselt käituma, siis puudub kohtul usk, et taaskordselt samade karistuse kohaldamine mõjutaks . Tegemist ei ole ühekordse eksimusega. M.V

Menetlusalune isik toob apellatsioonis välja samad asjaolud, millele maakohus on juba otsuses tähelepanu juhtinud. Nii on maakohus kirjeldanud, et A. Kar il tuleb leida muud võimalused b oma abikaasa transportimiseks ja liiklemiseks. Apellatsioon jääb edutuks, kuna on põhjendamatu. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg st 1 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab - - ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. novembri 2023 otsuse muutmata ja A. Karbi apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)