1-19-7495/105 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7495 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 15. detsembri 2023 määrus Denis Semenovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Denis Semenov (isikukood 38912222254), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 22. oktoobri 2019 otsusega karistati Denis Semenovi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 9 kuu vangistusega, KarS § 348 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 418 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Semenovile liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 8. aprilli 2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2314 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva, ning mõisteti D. Semenovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 3. juuni 2019. Karistuse kandmise aja lõpp 3. märts 2026. 2. Viru Maakohtu 15. detsembri 2023 määrusega jäeti D. Semenov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed täitmata. 2.1. Maakohus luges positiivseks, et D. Semenov on vangistuses töötanud, õpib keevitajaks, omandas riigikeele ja jätkab õpinguid, omab vabaduses garanteeritud eluja töökohta, on läbinud Eluviisitreeningu, vabanemisfondis on raha ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, kuna viimased kustusid 9. detsembril 2023. 2.2. Kuigi D. Semenovi käitumise nähtub muutus paremuse poole, on Viru Vangla 8. novembri 2023 käskkirjaga kohaldatud D. Semenovile julgeolekuabinõusid lambi lõhkumise eest ehk süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud normikohane. Ka süüdimõistetu isik ja tema

2

varasem elukäik ei räägi tema vabastamise kasuks, kuna vangistuse kandmise aluseks olev narkokuritegu oli toime pandud korduvana ning katseajal. Isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust narkokuriteo eest. Vangistuses viibib neljandat korda ning teda on karistatud lisaks eriliigiliste kuritegude eest. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on D. Semenov määratud kolmel korral, milles 2 kulgesid negatiivselt. Puudub veendumus, et D. Semenovi puhul on nii erikui üldpreventiivsed eesmärgid täidetud. Kriminaalasjas nr 1-19-2314 mõistetud vangistusest oli D. Semenov tingimisi vabastatud 8. aprilli 2019 otsustusega, kuid praegune kuritegu oli toime pandud sel katseajal ning isik vahistati 3. juunil 2019. D. Semenov ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud vähimaidki järeldusi oma käitumise korrigeerimiseks ning käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib ta naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust. 2.3. D. Semenovit mõjutab ning on riskiteguriks grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, uimastite kuritarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. D. Semenovi suhtes puudub kohtul usaldus lähtuvalt tema käitumisest. Olles süüdi mõistetud narkokuriteo eest omandas süüdimõistetu narkootilisi aineid, müüs neid edasi ja tarvitas ka ise. Maakohus oli veendumusel, et D. Semenovi senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tagasiside kohaselt ei ole riskid maandatud, sest isik ei taju probleemi seoses uimastite tarvitamisega – ta sai küll programmis teadmised tarvitamisega toimetulekuks, kuid väljendas soovi vähem tarvitada ja elada seaduskuulekalt. Arvestades D. Semenovi iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab puudulik probleemilahendusoskus, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda narkootikumide tarbimisest. Ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi D. Semenovi senise elukorralduse täielikus muutmises. Kuigi isikul on garanteeritud töökoht, siis on isik töötanud ka varasemalt, kuid see ei ole taganud tema seaduskuulekat käitumist. 2.4. D. Semenov oli täiendava garantiina nõus ka elektroonilise valvele allutamisega. Kuigi elukoht vastab esitatavatele nõuetele leidis maakohus, et see ei ole piisavaks garantiiks. Elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Oht uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge. Seda kinnitab ka asjaolu, et viimase narkokuriteo puhul hoidis ta narkootilisi aineid enda elukohas. 3. Viru Maakohtu 15. detsembri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Semenov, kes palub oma kaebus läbi vaadata. Ta on oma käitumist viimasel ajal muutnud, puuduvad distsiplinaarkaristused, omandab keevitaja eriala, töötab, on läbinud programme ja osa programme on läbimata temast sõltumatutel põhjustel. Vabastamisel on D. Semenovil töökoht ning ta soovib edasi õppida. Süüdimõistetu on valmis järgima määratavaid tingimusi ning palub endale anda võimalus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et D. Semenovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega pole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute

3

kuritegude risk viidud miinimumini. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mis muudaks maakohtu poolt arvestatut. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt)