4-11-1752/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-11-1752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-11-1752 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu TR kaebus Põhja Prefektuuri poolt väärteoasjas nr 230111000007 14.04.2011 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse kohta Kaebuse esitaja TR, i.k. XXX XXX XXX Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 2 ja 3 kohus määras:

Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põhja Prefektuuri 14.04.2011 kaebuse rahuldamata jätmise määrus väärteoasjas nr 230111000007 ja saata materjalid kohtuvälisele menetlejale - Põhja Prefektuuri - väärteomenetluse jätkamiseks. Käesolev määrus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale vastavalt VTMS § 79 lg 5. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei ole käesolev määrus vaidlustatav määruskaebe korras.

Kohtunik, läbi vaadanud kohtusse saadetud materjalid, leidis: Harju Maakohtule laekus 3. mail 2011 Põhja Prefektuuri poolt edastatuna TR kaebus Põhja Prefektuuri poolt väärteoasjas nr 230111000007 14.04.2011 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse kohta. Kaebaja taotles Põhja Prefektuuri (kohtuvälise menetleja) poolt 24.03.2011 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 tunnustel. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse erimenetleja Tõnis Gentsi koostas 24.03.2011 väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 230111000007.

Nimetatud määrusega lõpetas ta kaebaja suhtes KVS § 261 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja esitas 4.04.2011 kohtuvälise menetlejale määruse peale kaebuse, taotledes 24. märtsi 2011 määruse tühistamist ja uue lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Kohtuväline menetleja jättis 14.04.2011 määrusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 18. aprillil 2011 14. aprilli määrusele kaebuse, mille Politseiprefektuur edastas kohtule 2. mai 2011 kirjaga (kohtusse jõudis 3. mail 2011). Kaebuse põhjendused Kaebaja leidis, et tema suhtes on rikutud PS §-s 12 sisalduvat võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna M T ja K F suhtes läbi viidud väärteomenetlustes, mille teo tehiolud olid samad, lõpetati menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuid kaebaja suhtes lõpetas kohtuväline menetleja menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja lõpetas väärteoasjas nr 2301,11,000007 kaebaja suhtes KVS § 261 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuigi antud asjas puudusid väärteo tunnused ning menetlus oleks tulnud lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 tunnustel. Otstarbekuse kaalutlusel on kohtuvälisel menetlejal õigus väärteomenetlus lõpetada, kui isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Samas on kohtuvälisel menetlejal kohustus väärteomenetlus lõpetada, kui väärteoasjas esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Seega oleks kohtuväline menetleja pidanud väärteomenetluse lõpetamise määruses põhjendama ehk motiveerima, mille alusel ta leiab, et antud asjas esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning milliste tõenditega see on tõendatud ja alles peale seda oleks saanud otsustada väärteomenetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel. KVS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne süüteokoosseis eeldab seda, et isikut karistataks, kui ta teadvalt esitab mittetäielikke andmeid. Mõiste "teadvalt" aga eeldab vähemalt otsest tahtlust, mille olemasolu ei ole lõpetamise määruses põhjendatud. Samuti ei olnud kaebaja ametiseisundit omavaks isikuks KVS § 3 lg 2 järgi ja ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus nõustub, et VTMS § 30 lg 1 p. 1 alusel menetluse lõpetamise eeltingimuseks on väärteo koosseisu olemasolu. Olemuselt tähendab VTMS § 30 lg 1 p. 1 alusel lõpetamine isiku süüditunnistamist, kuid karistusest vabastamist. Seega on, tulenevalt väärteomenetluse süütuse presumtsiooni põhimõttest, VTMS § 30 lg 1 p. 1 kohaldamine võimalik ainult juhul, kui menetlusalune isik sellega nõustub. VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS analoogsed sätted on § 202 ja § 203 ja nende kohaldamise eelduseks on kahtlustatava või süüdistatava nõusolek. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku nõusoleku nõude puudumine KrMS § 30 lg 1 kohaldamisel ei tähenda seda, et nõusolekut ei ole vaja, vaid seda, et

nõusolekut eeldatakse. Juhul, kui menetlusalune isik on väljendanud kaebusega, et ta ei ole nõus väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, tuleb nimetatud alusel menetluse lõpetamise määrus tühistada ja viia väärteomenetlus lõpuni – ehk siis tunnistada isik süüdi ja karistada VTMS § 73 lg 1 p. 1 järgi või kui puuduvad väärteotunnused, lõpetada menetlus muuhulgas VTMS 29 lg 1 p. 1 alusel. Kuivõrd kaebuses esitatud ülejäänud küsimuste lahendamine väljub kohtu pädevusest VTMS § 78 järgi kaebuse lahendamisel, jätab kohus neile hinnangu andmata.

Velmar Brett Kohtunik