4-10-2970/3 · 4-10-2970/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtuasja number 4-10-2970

Otsuse kuupäev

11. mai 2011

Kohtunik

Anu Ammer

Väärteoasi

J.E kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse vanem Margo Kukk 19.08.2010 otsusele väärteoasjas nr 2590,10,004625

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: J.E , isikukood XXX; viibimiskoht: xxxx

Kaitsja: Monica Meristo, asukoht: Tallinna 21 Rakvere

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskond, asukoht: F.R.Kreutzwaldi 5a Rakvere Asja läbivaatamise kuupäev

ja koht

11.05.2011.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk 19.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2590,10,004625, millega määrati

J.E-le Liiklusseaduse § 74 64

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni, muutmata ning J.E kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

2

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

08.09.2010.a. on Viru Maakohtule saabunud J.E kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk 19.08.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,10,004625 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse täielikult kuna

otsuses ei ole analüüsitud vastulauses esitatut, pole võetud seisukoha seal esitatud taotluse osas menetluse lõpetamise kohta ning mõistetud karistus on liiga range. Lisaks on kaebuses märgitud, et kuna J.E viibib vahi all, siis on tema suhtes otstarbekas menetlus lõpetada

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning lisatud, et antud juhul on seisud ebavõrdsed, kuna

politseinikke oli kaks ja J.E oli üksi, seega on raske oma süütust tõestada. Kaebuse esitaja on lisanud, et osaleb kohtuistungil kui kohus seda vajalikuks peab.

09.05.2011.a. saabus kohtule kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo kirjalik

seisukoht väärteoasjas nr 2590,10,004625. Esitatu kohaselt on nimetatud väärteoasja menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt järgides

väärteomenetlusõigust. Väärtegu on tõendamist leidnud kohtueelse menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud

karistuse kohaldamise alusega, kergendavate ja raskendavate asjaoludega, samuti

võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline

menetleja palub jätta otsus väärteoasjas muutamata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt

kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et J.E kaebus ei ole põhjendatud.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel,

vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09).

3

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk 19.08.2010.a. väärteootsuse aluseks olev 25.07.2010.a. väärteoprotokoll AB 1138584

on koostatud menetlusaluse isiku J.E kohta ja protokollis on väärtegu kirjeldatud järgnevalt: 25.07.2010.a. kell 04.45 xxxx liikudes xxxx tänava suunas, juhtis

mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Rikkumine tõendatud tunnistaja ütlustega. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 68 p 5 nõuet ja pani toime väärteo Liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides

seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule J.E-le ette heidetakse.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tõendatuks. Väärteoprotokolli AB 1138584 kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on J.E andnud ütlused järgmiselt: „ 25.07.10 sõitsin xxxx, kell oli 04.50. Kui politsei mind kinni pidas ja väidab, et ma sõitsin

ilma turvavööta aga tegelikult oli mul turvavöö peal.“ Tunnistaja M K ülekuulamise

protokollis on ütlused järgnevalt: „25.07.10 olin patrullis koos patrullpolitseinik Tanel Tomingasega. 04.45 ajal teostasime liiklusjärelvalvet xxxx linnas. Olime xxxx tänava ja xxxx tänava ristis, kui märkasin teisel pool raudteed xxxx tänavalt ülesõidu poole liikumas valget kaubikut. Kuna oli juba valge ning kaubikul suured aknad, siis oli näha, et sõidukijuhil oli

turvavöö kinnitamata. Kui sõidukijuht meid märkas, siis haaras turvavöö ja pani peale. Seejärel sõitis ta meist mööda, sõitsime järgi ja andsime peatumismärguande. Sõidukit juhtis

J.E . Algselt isik ütles, et ta just alustas sõitu ning unustas turvavöö kinnitada ning meid märgates pani kohe peale, pärast väitis, et tal oli turvavöö kogu aeg peal.“

VTMS §-st 2 tulenevalt KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kohus leiab, et usaldusväärsem on tunnistaja ülekuulamise protokoll, kuna menetlusalune isik on enda ütlusi muutnud.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt 19.08.2010.a. otsusega määratud

karistus Liiklusseaduse § 7464

lg 1 alusel ning J.E on karistatud rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500 krooni. Liikluseeskirja § 68 p 5 sätestab, et juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Liiklusseaduse § 7464

lg 1 kohaselt sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks on J.E leidnud, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole analüüsitud vastulauses esitatut, pole võetud seisukohta taotluse osas menetluse lõpetamise kohta ja määratud karistus on liiga range, millest tulenevalt ja seoses asjaoluga, et J.E viibib vahi all, taotleb tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

4 Kohtueelses menetluses esitatud vastulause kohaselt J.E ei nõustu väärteoprotokolliga ja väidab, et turvavöö oli kinnitatud. Samas palub väärteoasi lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel ning lisab, et oli rikkumise hetkel üksinda, seega puuduvad temapoolsed tunnistajad. Kohus on seisukohal, et nimetatuga J.E tegelikult tunnistab väärteo toimepanekut, kuid leiab, et tema süü suurust arvestades on võimalik menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Kohus on seisukohal, arvestades eelpool esitatut, et väärteo toimepanemine J.E

poolt on tõendatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Väärtegu kvalifitseerub rikkumisteks Liiklusseaduse § 7464

lg 1 järgi. J.E-le

karistuseks mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmises määras, on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab

tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena. Otstarbekuse kaalutlusel

võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Kohus on seisukohal, et J.E poolt esitatud asjaolu, selle kohta, et ta viibib vahi all

(käesolevaks hetkeks on J.E juba karistust kandma asunud) ei ole aluseks menetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on J.E korduvalt toime pannud nii väärtegusid (sh liiklusalaseid rikkumisi) kui ka kuritegusid, mis

iseloomustab J.E kui mitte seadusekuulekat isikut. Kohus leiab, et isiku suhtes, kes järjepidevalt rikub seadust, ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk

19.08.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,10,004625, muutmata ning J.E kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/allkiri/

Anu Ammer Ärakiri õige

Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus

19. mail 2011.a

Nooremreferent

Tea Toming