2-23-16552/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated2-23-16552/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
9. jaanuar 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-16552;
OÜ Aktiva Finance Group hagi R.L. vastu;
võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;
tsiviilasja hind 4119,34 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479; aadress
A.Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harjumaa)
Hageja esindaja
Sigrid Rahkema (jurist@julianus.ee)
Kostja
R.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx.xx-xx, xxxx
xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)
Asja lahendamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista R.L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhinõue
485,97 eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.
2. Seoses eelnevaga:
2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p
2);
2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Selgitada:
3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg
2);
3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks;
3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või
lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib
nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu
Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
1
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada;
3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on
apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-
tegemisest;
3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil;
3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 21.09.2018 laenulepingu nr
2101819733, mille alusel sai kostja laenu summas 1800 eurot. 2.10.2018 sõlmisid pooled
refinantseerimislepingu nr. 2101822877, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 58
eurot. 1.11.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101829426, mille alusel sai
kostja täiendavalt laenu summas 192 eurot. 2.12.2018 sõlmisid pooled
refinantseerimislepingu nr. 2101837343, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas
0,00 eurot. 2.01.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101844111, mille alusel
sai kostja täiendavalt laenu summas 132 eurot. 2.02.2019 sõlmisid pooled
refinantseerimislepingu nr. 2101850987, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 36
eurot. 5.04.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. 2101866365, mille alusel sai
kostja täiendavalt laenu summas 1725 eurot. 11.08.2020 sõlmisid pooled
refinantseerimislepingu nr. 2101993904, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas
0,00 eurot. Kostja kohustus laenud tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Seega sai
kostja laenulepingute alusel laenu summas 3943 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid
summas 3457,03 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping(ud) on
refinantseerimisleping(ud), millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu
põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja
nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 485,97 eurot, intress 2895,85 eurot,
lepingutasu 201,55 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis
485,97 eurot ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490 eurot ja hageja
õigusabikulud 676 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil xxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx
14.12.2023 ja loetud kättetoimetatuks vastavalt TsMS §-le 3141 lg 3 p 1 ja 2, kostja
tähtaegselt vastanud ei ole;
2
Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,
kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt
teha asjas tagaseljaotsus.
Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,
puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse
võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid
lepingu nr 2101819733 ja refinantseerimislepingud nr 2101822877, 2101829426,
2101837343, 2101844111, 2101850987, 2101866365 ja 2101993904 (dtl 11, 14-15, 18-19,
22-23, 25-27, 30-31, 34-35, 38-41), mille alusel sai kostja laenu 3943 eurot (dtl 13, 16, 20, 28,
32, 36). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 3457,03 eurot (tl 17, 21, 24, 29, 33, 37),
krediidiandja ütles lepingu üles 25.11.2020 (dtl 42). Nõue on loovutatud hagejale 10.03.2021
(dtl 56).
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis
ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole
vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 25.11.2020. Vaidlust ei ole, et kostja on
saanud laenu summas 3943 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud
lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise
kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja
varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1
punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §
4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab
vaidluse korral krediidiandja.
8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et
kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt
kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib
tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral
3
tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks
küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50
lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal, so teostatud
päringud ja pensionikonto sissemaksed, mille alusel on arvutatud isiku sissetulek (dtl 43-55).
Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt
piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika
ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu
taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need
ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest
nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p
55).
13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.
Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda
ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada
tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui
tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud
nõutud andmed esitamata.
14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast
tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on
selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
4
intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest
tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga
seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise
tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu
summas 3943 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 3457,03 eurot. Seega tuleb kostjal
tasuda põhivõlgnevus 485,97 eurot.
16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise
tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud
määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb
laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud
laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega
tasusid.
17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 485,97 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb
jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte
endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli
tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik
5