3-24-56/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-56 Haldusasi Keila linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus Keila linn, Uus tn 1 korter 15 (omanik S. F.) korterisse sisenemiseks loa saamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Keila linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtusse saabus 08.01. Keila linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus Keila linn. Uus tn 1 korter 15 (omanik S. F.) korterisse sisenemiseks loa saamiseks. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3. Korteriühistu liikmete vaheliste vaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju lahendavad maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1. Seega ei ei kuulu Uus 1 Keila KÜ avaldus lahendamine halduskohtu pädevusse ning see tuleb kaebajale tagastada. 4. Korteriühistu võib avalduse esitada praegusel juhul Harju Maakohtule. 5. Korteriühistu võib kaaluda ka korteriomandi võõrandamise nõudmist kohtu kaudu. Tulenevalt KrtS § 32 lg 1, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Lõike 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse § 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 33 lg 1 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi

2 alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Hagi rahuldamise eelduseks kohtus on: 1) kostjad on korteriomanikud; 2) korteriühistu on esitanud korteriomanikele sundvõõrandamise nõude; 3) sundvõõrandamise nõude alus on tõendatud; 4) kostjad on korteriühistu esitatud sundvõõrandamise nõude kätte saanud, kuid ei ole nõuet täitnud. Kohus saab kohustada korteri omanikku võõrandama oma korteriomand ning anda korteri omanikule tähtaeg korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral võõrandatakse korteriomand sundenampakkumisel. 6. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Praegusel juhul kaebaja riigilõivu tasunud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma