Legislator Case Law & Legislation
1-10-15995/2 AI generated

1-10-15995/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-10-15995/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi 1-10-15995 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2011.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-15995 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi J.E süüdistus KarS § 202 lg.2p.1 järgi Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatavad J.E , isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht EV t...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi 1-10-15995

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2011.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-15995 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi J.E süüdistus KarS § 202 lg.2p.1 järgi

Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatavad

J.E , isikukood XXX; EV

kodakondsusega; elukoht EV teadmata, lahkunud Eesti

Vabariigist ; keskharidusega; emakeel vene keel; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral.

Kaitsja Eva Rivis Menetluse liik Lühimenetlus

Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.E KarS § 202 lg.2p.1 järgi

ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60

miinimumpäevamäära suuruse summas (arvestusega, et päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 192 eurot.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise

karistuse 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 128 eurot.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

2

Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber

4100064939 Selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-15995, rahaline karistus.

J.E suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada.

KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista J.E-lt menetluskulud: sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 103,54 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber

2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-15995, sundraha (ja/või) kaitsjatasu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Asjaolud ja menetluse käik;

J.E süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et tegemist on kuriteo

tulemusena saadud varaga, grupis koos Sergei Alhimenkoviga Tallinnas, Kesk- 06.07.2009 Sõjamäe 24 hoone juures omandas Aleksandr Gussarovilt ja Pavel Tugolukovilt 4000 krooni

eest, Swedbank Liising AS'ile kuuluva ja KSkasutuses olnud sõiduauto BMW 528

registreerimismärgiga XXX maksumusega 55 000 krooni, milline sõiduk oli varastatud

Aleksei Gussarovi poolt ajavahemikul 04.07.2009a kella 18.00-st kuni 05.07.2009 kella 13.00-ni Tallinnas Pärnu mnt 110 maja eest.

Seega J.E omandades kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara,

grupi poolt, pani toime KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta järgmistel asjaoludel.

27.05.2010.a. kohtuistungile J.E ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik, oma

mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Tema mobiiltelefon on välja lülitatud. Aadressil XXXTallinnas ta reaalselt ei ela. PP Kriminaalbüroo andmetel on J.E lahkunud Eesti Vabariigist ning asunud elama Venemaale oma naise ja laste juurde.

3

Ülaltoodust tulenevalt kohus leiab, et kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta on

põhjendatud, kuivõrd süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire, hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

J.E kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud.

Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid:

• Kannatanu KS ütlused /kd.1 tl.209-213/;

• Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel /kd.1 tl..215-224/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel /kd.1 tl.225-228/;

• Aleksei Gussarovi kahtlustatavana antud ütlused, tõlge /kd.1 tl.251-258/

• Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, tõlge, fototabel /kd.1 tl.259-271/;

• Kahtlustatava Sergei Alhimenkovi ütlused, tõlge /kd.1 tl.230-236, kd 2 tl. 211-213/;

• Äratundmiseks esitamise protokollid, tõlked, fototabelid /kd.1 tl.237-250/;

• Kahtlustatava Pavel Tugolukov ütlused /kd.1 tl.272-273, kd.2 tl 195-197/;

• Äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel /kd.1 tl 277-279;

• Kahtlustatava J.E ütlused /kd.2 tl.231-233/;

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava poolt

kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et J.E süü talle inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud eelpool nimetatud tõenditega, samuti J.E enda ütlusega ning süü puhtsüdamliku ülestunnistamisega.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.E tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS§ 202 lg.2 p.1 järgi

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning

vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks loeb kosu süü puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav

J.E pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud ühel

korral. Kohus ei pea kohus vajalikuks süüdistatava isoleerimist ühiskonnast ning tema

karistamist kõige raskemaliigilise karistuse –vangistusega, vaid teda on võimalik karistada rahalise karistusega.

Kohus juhindub KrMS § 238; §§ 313- 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik