1-08-6909/36 · 1-08-6909/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-6909 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arri TOOMING Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.T

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt soomlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 02.06.2008 ja lõpp 05.06.2012 RESOLUTSIOON

Vabastada K.T (isikukood xxx) temale Harju Maako htu 02.06.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata

K.T-le

katseaeg

kuni 05.06.2012.

Kohustada K.T katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks k

auemaks kui viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada K.T katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest -

mitte viibida paikades, kus tarvitatakse

alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata

K.T

kriminaalhooldusele

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada K.T karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Rahuldada vandeadvokaat Arri TOOMINGA

taotlus, määrata

tema

poo

lt

K.T-le

osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h.

toimikuga tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arri TOOMING)

kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

3

Viru Vangla esitas 21.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 päeva alates 02.06.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda,

vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on erinev, kuid soodusteguriks on olnud mõnuained. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides

Convictus ja Tee, temaga on toimunud psühholoogilisi konsultatsioone pereprobleemide ja alkoholi kuritarvitamise teemadel. Murru Vanglas asus kinnipeetav õppima 10-ndasse klassi, kuid katkestas seoses uue kuriteo toimepanemisega vanglas, ja osales riigikeele õppes. Viru Vanglas õppis kutseharidussüsteemis keevitaja erialal.

Kinnipeetav asub avavanglas ja töötab xxx. Tasumata rahalised kohustused

kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on säilinud suhted isa, ema ja õega, helistatakse tihti. Kinnipeetav võib alkoholi mõju all käituda agressiivselt. Vangistuses tarvitas 3-metüülfentanüüli, on tarvitanud ka kanepit. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused

vastavad elukogemusele ja vanusele. Ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav

viisakas, kriminaalhooldust peab vajalikuks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on pikka aega olnud vangistuses, mis muudab ühiskonnas kohanemise järjest raskemaks. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et

kinnipeetaval oleks rohkem motivatsiooni seaduskuulekalt käituda, kui võimalik täitmisele pööratav vangistusaeg jääb pikem. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevaid

resotsialiseerivaid programme. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna

kinnipeetavale järgmised lisakohustused: hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning kriminaalsest sõpruskonnast, võtma end töökoha leidmiseni arvele Töötukassas ning

osalema sotsiaalabiprogrammides Agressiooni asendamise treening või Viha juhtimine. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma kasuema juurde.

Tegemist on eramajaga, millest kasuemale kuulub 3 tuba ja köök ning kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava isa ja kasuema. Mõlemad toetavad kinnipeetava vabanemist ning on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetav isa

ja kasuema töötavad. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht

kuupalgaga 500 eurot xxx-s. Kinnipeetaval on põhiharidus ja vanglas omandatud keevitaja kutse, kuid töökogemused vabaduses on vähesed. Kinnipeetava poolt uue

kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kinnipeetava isa on kriminaalkorras

karistatud raske isikuvastase kuriteo eest, kinnipeetav pani kuriteo toime

alkoholijoobes ning alkoholi mõju all võib käituda agressiivselt ja mõtlematult,

vangistuse ajal pani kinnipeetav toime kuriteo KarS §331 järgi, pingelistes olukordades käitub kinnipeetav agressiivselt.

Maakohtu istung

4

Kinnipeetav K.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et asub avavanglas, käib tööl ja vabaduses on tal olemas nii elu- kui töökoht.

Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal viibib kinnipeetav vangistuses alates 06.03.2003, s.o. käesolevaks ajaks 8 aastat 2 kuud ja

karistust on veel kanda jäänud 1 aasta ja 1 kuu. Kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse ajal puuduvad, on ta viimase kuriteo sooritanud vangistuses viibimise ajal (kohtuotsus 02.06.2008, KarS §331).

Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja kuriteo toimepanemine vangistuses on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise, tuleb

arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav viimasel ajal käitunud seadusekuulekalt (viimane distsiplinaarkaristus 05.03.2009), tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud tunduvalt kauem, kui on karistust kanda jäänud, samuti tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 13 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

5

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 13 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama eramajja, kus elamistingimused seda võimaldavad. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava isa ja

kasuema, kellega on kinnipeetaval suhted säilinud, suhted on toetavad. Maakohus

leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks

kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Nimetatud ettevõttest antud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat hinnatakse seal, kuna ta tunneb erinevaid töölõike ja -ülesandeid ning on rõõmsameelne, aktiivne, energiline, avatud ja suhtlemisaldis inimene.

Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavat viimasel korral karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on oma sõltuvusprobleemiga aktiivselt tegelenud ja osalenud erinevates

vanglas pakutavates sotsiaalprogrammides – Convictus, Tee, samuti Peresidemete hoidmine ja taastamine. Ka on kinnipeetav osalenud psühholoogilistel nõustamistel alkoholi kuritarvitamise teemadel. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et pärast viimast narkootikumide tarvitamist aprillis 2008 ei ole ta neid tarvitanud ja mingeid

pahandusi tal seoses narkootikumidega ei ole. Maakohus leiab, et kinnipeetava sõltuvusainetest vaba elu 3 aasta jooksul näitab selgelt, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. 3 aastat on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal veel üle aasta pikkuse katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi.

Rahalised kohustused on kinnipeetaval vangistuse ajal tasutud.

Kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega on toetanud nii Viru Vangla, kriminaalhooldusametnik, kui ka prokuröri abi maakohtu istungil.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo

toimepanemise riske ja sõltuvusainete taas tarvitama hakkamist on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 05.06.2012.

6

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse

sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab

vaba aega. Keeld mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi (nt. restoranid, baarid, pubid) ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva

loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka

sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses

kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Lisaks sellele leiab maakohus, et seoses väga pika vangistuses viibitud ajaga on kinnipeetaval soovituslik

läbida sotsiaalprogramme, mis on seotud resotsialeerumisega vabadusse. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus.

Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda

summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamisega jätab Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik