2-22-17605/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-17605 Tsiviilasi K.H. avaldus lapse ainuhooldusõiguse saamiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.H määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: M.H (isa), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja: K.H. (avaldaja, ema), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Puudutatud isik I: A.A. (laps) ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Puudutatud isik II: B.B. (laps), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Kadrina vald (vallavalitsuse kaudu), rk 75007824

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta K.H., M.H ja Kadrina valla menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta A.A. ja B.B. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K.H. (avaldaja, ema) esitas 22. novembril 2022 avalduse, milles palus anda avaldajale ainuhooldusõigus A.A. (puudutatud isik I, laps) viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes, samuti määrata kindlaks avaldaja ja B.B. (puudutatud isik II, laps) suhtluskord selliselt, et avaldaja võtab igal teisel reedel kell 16.00 lapse X koos õppimiseks vajalike asjadega ja viib X. Avalduse kohaselt sõlmiti tsiviilasjas nr 2-22-9534 kompromiss, mille kohus kinnitas

28. septembril 2022. Kompromissi kohaselt sai M.H (isa) laste B. ja A. ainuhooldusõiguse nende viibimiskoha määramiseks. Lapsed saavad emaga suhelda üle kahe nädalavahetuse ainult päevasel ajal. Kompromissi sõlmimisel avaldajal esindajat ei olnud. Isa koos esindajaga survestas avaldajat nõustuma kompromissiga. Avaldaja käib tööl, tal on korralik korter, kus kummalegi lapsele on oma tuba. Isa juures selliseid tingimusi ei ole, kuna ta elab enda ema juures. Avaldaja tegeleb oma terviseprobleemidega ja külastab psühholoogi. Depressioon tekkis isaga kooselu tagajärjel. Laps A. soovib elada emaga. XXXXXXXXX koolis on olemas talle õppekoht. Vanas koolis on ta kannatanud koolikiusamise all. Õppeedukus on väga madal. A. igatseb ema järgi.

2. Isa vaidles avaldusele vastu. Avaldaja on kohtusse pöördunud vähem kui kolm kuud pärast tsiviilasjas nr 2-22-9534 kompromissmääruse tegemist. Laste ema oli nõus, et hooldusõigus läheb osaliselt isale üle. Avaldaja ei ole toonud välja uusi asjaolusid, mis annaksid aluse hooldusõiguse kohta uue lahendi tegemiseks. Avaldaja pole ka enda väiteid tõendanud. Ema tervislik seisund ei võimalda laste eest hoolt kanda ega tagada lastele turvalist elukeskkonda, seega ei ole ka võimalik, et lapsed viibivad ema juures pikemalt. Avaldaja elab kolmandale isikule kuuluvas korteris. Samas elab A. koos oma õe, isa ja vanaemaga vanaema majas, kus lastel on omaette tuba. Majas elab laste vanaema, kes on pensionär, seega ei ole lapsed omapead.

3. Laste advokaadist esindaja leidis, et avaldus ei ole põhjendatud. Avalduses ei ole märgitud põhjendusi, miks on ainuhoolduse osaline üleandmine vajalik. Laps soovib küll ema juures elada, kuid selle põhjuseks võib olla soov ema toetada.

4. Kadrina vald märkis, et lapsevanemate perelepitusteenus on tunnistatud 13. detsembril 2022 edutuks. Lapsed ja isa elavad isa ema juures. Emal on kolmetoaline mugavustega üüritud korter. Korter on sisustatud tagasihoidlikult, kodu on korras ja puhas. Laps on korduvalt avaldanud, et soovib elada ema juures, kuid põhjustena, miks ta ema juures elada soovib, on igatsus ema järele ja ta ei taha, et ema elaks üksinda. Ei nähtu asjaolusid, et isa ei suudaks hooldusõigust teostada.

5. Laps B.B. ütles ärakuulamisel, et ta tahab elada isa juures. Tema jaoks ei ole oluline, kus ta õde elab. Lapsele sobib, et ema tuleb Rakverre vastu, vahest tuleb ka X vastu. Kuna lapsed on juba suured, siis saavad nad ka X ema juurde ise minna.

6. Laps A.A. ütles ärakuulamisel, et ta soovib ema juurde kolida ja on seda ka emaga arutanud ning isale oma soovi väljendanud. Laps tahaks kooli vahetada sügisest. XXXXX on koolis koht juba olemas. Laps on nõus minema XXXXXXXXX kooli. Õega saab koos olla siis, kui õde ema juures käib ja tema saab ka isa juures käia. Laps tahab rohkem emaga olla, kuid soovib ka isaga suhelda. Laps ütles, et ta saab ise hakkama, kui ema tuleb hiljem koju töölt ja peab kolm tundi üksinda olema. Laps teatas, et ei soovi senise elukorralduse jätkamist. MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Viru Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2023 määruse avalduse, lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse A.A. üle ja andis emale ainuhooldusõiguse lapse eluja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse B.B. suhtluskorra selliselt, et avaldaja võtab igal teisel reedel kell 16.00 lapse B.B X koos õppimiseks vajalike asjadega ja viib X. Tagasi toob avaldaja avaldaja lapse B.B. X tema elukoha juurde pühapäeval hiljemalt kell 18.00. Maakohus tegi Kadrina vallale ettepaneku laste ning ema toimetuleku kontrollimiseks teha kodukülastusi ja kohustas ema neid lubama.

Avaldaja, ema, isa ja valla menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda, laste riigi õigusabikulud riigi kanda. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise õiguslikud alused on sätestatud PKS §-s 137, mille lõike 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Maakohus tuvastas, et laps A.A., kes on 12-aastane, soovib emaga koos elada.

Sellist soovi on ta muu hulgas avaldanud kohtunikule ärakuulamisel. Laps on valmis elukoha vahetuseks ja sellest tulenevateks muutusteks. Ta saab aru ja on nõus, et õde B jääb elama isa juurde, samuti et tal tuleb uude kooli minna. TsMS § 5521 lg 1 esimese lause kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul on laps A.A. suuteline omama seisukohta ning kohtu hinnangul tuleb sellega arvestada. Samuti tuleb kohtu arvates arvestada B.B. seisukohaga, kes soovib isa juurde elama jääda, kuid samas regulaarselt ema juures käia.

B on nõustunud sellega, et õde elab koos emaga. Ärakuulamisel on selgunud, et laste suhted ei ole sellised, milledest tingituna neid tuleks jätta lahutamata. Maakohus leidis, et laste ema tervislik seisund ei ole käesoleval juhul aluseks ema juures elamise korral lapse äravõtmiseks või ema hooldusõiguse piiramiseks/peatamiseks. Mitmed asjas kirjeldatud haigushood ja sündmused on aset leidnud enne menetluse algust. Laste ema on põhistanud, et suudab ravimitega haigushood kontrolli all hoida. Samuti ei ole ilmnenud, et hiljuti tõsisemaid haigushooge esinenud oleks või laste heaolu seetõttu ohus oleks olnud.

Istungil on avaldaja teatanud, et alates 16. oktoobrist 2023 asub ta tööle X ja töötab tööpäeviti kuni kella 16.45ni. Seega töötab avaldaja kodu lähedal, samuti võimaldab tööaeg olla õhtul lastega. Laste praeguses elukohas on laste eest hoolitsenud mitte niivõrd laste isa, kuivõrd laste isa ema (laste vanaema). Laste ema suudab lastele laste tema juures viibimise ajal tagada piisava vanemliku hoolitsuse. Muutunud asjaolud, lapse A. nõusolek ja ema valmisolek lapse enda juurde võtmiseks on aluseks avalduse rahuldamiseks. Samuti puuduvad sisulised vastuväited

B. ja ema suhtluskorra määramiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

8. Laste isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud ühist hooldusõigust uuesti lõpetada, kuna see oli lõpetatud kompromissiga juba tsiviilasjas nr 2-22-9534 ja hooldusõigus oleks tulnud esmalt taastada. Laps soovib elada emaga, kuna muretseb tema pärast. Lapse praeguses koolis vägivalda ei esine. Avaldaja on kolme aasta jooksul vahetanud viiel korral töökohta, kusjuures ühel korral on töökoha vahetust olnud tingitud tema terviseprobleemidest. Laste isal on stabiilsem sissetulek. Emal on terviseprobleemid, ta põeb migreeni ja epilepsiat.

9. Ema vaidles määruskaebusele vastu. Avalduse esitamisega ema taotles sisuliselt hooludusõiguse taastamist. Määruskaebuse põhjendused on otsitud. Lapse ema vanad haiguslood ei puutu asjasse, samuti ema töökohad. Laps soovib elada emaga.

10. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et määruskaebuses esile toodud väited väärivad tähelepanu ja kontrolli, kas maakohus on otsusust tehes teinud kaalutlusvigu või eksinud menetlusnormi kohaldamisel.

11. Kadrina vald vaides määruskaebusele vastu. Viru Maakohus ei ole eksinud määruskaebuses esitatud küsimustes. Kohus on lähtunud määruse tegemisel laste parimatest huvidest ning ei ole määruse tegemisel hinnanud valesti tõendeid ja määrus on põhjendatud. Määrus on ka seaduslike esindajate huvides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab laste menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

13. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-22-9534 lõpetati menetlus 28. septembril 2022 kompromissiga, mille kohaselt sai laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse laste isa, ei välistanud avaldaja õigust kohtusse pöörduda nõudega, et ainuhooldusõigus määrata lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise üle otsustamisel laste emale. TsMS § 138 lg 1 teine lause sätestab, et juhul kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. See säte kehtib ka juhul, kui ühine hooldusõigus on lõpetatud osaliselt. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et laste ema pidanuks taotlema esmalt ühise hooldusõiguse taastamist. TsMS § 138 lg 1 teine lause võimaldab vanemal taotleda ka hooldusõiguse üleandmist, mida on ka ema avalduses teinud. Seega tuleb kontrollida, kas kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

14. Tsiviilasjas nr 2-22-9534 tehtud kompromissmäärusest endast ei nähtu, millistel asjaoludel menetlusosalised kokkuleppele jõudsid. Tsiviilasjas nr 2-22-9534 esitatud avaldust on isa põhjendanud laste ema tervise ja töökoha sobimatusega laste kasvatamisel. Toimikust ei nähtu, et tsiviilasja nr 2-22-9534 menetlemisel oleks maakohus ära kuulanud lapsed, samuti ei ole üheselt tuvastatav, kas tsiviilasja 2-22-9534 menetlemisel soovis laps A.A. elada ema või isaga. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolu kohtusse uuesti pöördumiseks võib olla lapse selge soov elada koos emaga. Samuti võib uuesti kohtusse pöördumist õigustada laste ema tervisliku seisundi paranemine ja töökoha muutus. Väärib ka tähelepanu, et laste emal ei olnud eelmises tsiviilasjas esindajat ning ta taotles riigi õigusabi, kuid riigi õigusabi taotlust ei jõudnud kohus enne kompromissi sõlmimist lahendada. See võis laste ema suunata kompromissi sõlmima, et üle jõu käiv menetlus lõpetada. Samuti ei reguleerinud kompromiss suhtluskorda, mille kindlaksmääramiseks on avaldaja praegusel juhul samuti kohtusse pöördunud. Last puudutavates asjades tuleb eelistada avalduse menetlemist, kuna menetluse eesmärgiks on luua laste huvisid kõige paremini tagav kohtulahend. Järelikult võis avaldaja hooldusõiguse üleandmiseks uuesti kohtusse pöörduda PKS § 138 lõike 1 teise lause alusel ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks PKS 143 lg 21 alusel.

15. Hooldusõiguses muudatuste tegemine ja suhtluskorra kindlaksmääramine PKS § 143 lg 21 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui maakohus on rikkunud materiaalvõi menetlusõiguse norme või oluliselt muul viisil ületanud kaalutluspiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määrust põhjendanud kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 ja kohtu veendumuse kujunemine on arusaadav ning jälgitav. A.A. on praegusel ajal 12-aastane ja ta on kogu menetluse kestel avaldanud ühest soovi elada alaliselt koos emaga. Sellises vanuses lapse selge sooviga mittearvestamiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Laste isa ei ole selliseid kaalukaid põhjusi esile toonud ega tõendanud. Toimikust nähtuvalt on laste emal esinenud varasemal ajal probleeme tervisega ning ta on saanud ravi, kuid põetud haigused ei ole sellised, mis välistaksid lapse kasvatamise võime. Teine laps, B.B., on ärakuulamisel nõustunud A.A. ema juurde elama asumisega ning ei näe selles probleemi laste elukorraldusele. Ka kohalik omavalitsus on vastuses määruskaebusele leidnud, et maakohtu määrus on laste parimates huvides. Seega ei ole ringkonnakohtul põhjust sekkuda maakohtu tehtud kaalutlusotsusesse.

16. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus ema, isa ja valla menetluskulud nende endi kanda ja laste riigi õigusabi kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/