3-22-1217/65 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1217

Haldusasi

W.R kaebus Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirja nr 5-

3/22/500 ja Tallinna Vangla 22.05.2022 vaideotsuse nr

5-15/22/154-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Asja läbivaatamise vorm

Kaebaja – W.R

Vastustaja – Tallinna Vangla

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.02.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1217

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 21.04.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/500 kinnipeetava W.R-i (W.R) tööle

majandustöödele abitööliseks alates 23.04.2022 kuni 23.08.2022 tunnitasuga 0,63 eurot, mida

makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.

2. W.R esitas 21.04.2022 käskkirja peale Tallinna Vanglale 09.05.2022 vaide, milles leidis, et

õiglane töötasu on 2 eurot tunnis ja teatas, et tema keeldub töötamast 0,63 eurot tunnis makstava

tasu eest. Vaides sisaldus ka kahjunõue mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 72 500 eurot.

3. Tallinna Vangla jättis 22.05.2022 vaideotsusega nr 5-15-22/154-2 vaide rahuldamata. Tallinna

Vangla jättis 28.06.2022 otsusega nr 5-37/22/89-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 01.06.2022 W.R-i (kaebaja) venekeelne kaebus, tõlge saabus

kohtule 09.06.2022. Kaebaja palus tühistada Tallinna Vangla 22.05.2022 vaideotsuse ning taotleb

kahju hüvitamist summas 72 500 eurot.

5. Tallinna Vangla (vastustaja) esitas 17.01.2023 kirjaliku vastuse kaebusele.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2023 määrusega kaebajale kaebuse kahju hüvitamise

nõude osas ning muutis kaebuse nõuet- tühistamisnõude asemel menetleda Tallinna Vangla

21.04.2022 käskkirja nr 5-3/22/500 ja Tallinna Vangla 22.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/154-2

õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Menetlusosalistele anti täiendavate seisukohtade ja

menetlusdokumentide esitamiseks tähtaeg 04.12.2023 ning kohus määras kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aja. Manetlusosalised täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente ei

esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja nõue ja seisukohad

7. Kaebaja ei ole rahul sellega, et Tallinna Vangla määras ta 21.04.2022 käskkirjaga nr 5-

3722/500 kinnipeetavana tööle majandustöödele abitööliseks alates 23.04.2022 kuni 23.08.2022

tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele. Kaebaja

leiab, et Eesti Vabariik peab maha võtma piirangud, mis puudutab töö õiglast tasustamist.

8. Kaebaja leiab, et Eesti valitsuse 28.11.2000 määrus nr 382 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb

tunnistada kehtetuks osas, mis puudub kinnipeetud isikule töötasu määramist 53% ulatuses

määrast vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. Kaebaja leiab, et kinnipeetav

peab saama õiglast töötasu. Kaebaja leiab, et nii Tallinna Vangla käskkiri kui ka vaideotsus ei ole

õiguspärased.

Vastustaja seisukohad

9. Tallinna Vangla kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

10. Vastustaja hinnangul on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe esitatud kaebusega saada vastustajalt

rahalist hüvitist. Kaebaja ei ole nõudnud kohtueelses menetluses varalise kahju hüvitamist,

milleks võib olla mh saamata jäänud töötasu, vaid mittevaralise kahju hüvitamist summas 72500

eurot. Vastustaja arvates on asjakohaseks nõudeks õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus saab

hinnata, kas vastustaja määras ajavahemikuks 23.04.−23.08.2022 kaebajale töötasu õiguspäraselt

või mitte.

11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Vangla on seisukohal, et

Tallinna Vangla 21.04.2022. a käskkiri nr 5-3/22/500 vastab eeltoodud tunnustule.

2(6)

3-22-1217

12. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS

§ 29 lõikest 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab

seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult

juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38

lõike 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega

kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Vastavalt VangS § 37 lõikele

3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. VangS § 38 lõike 1 kohaselt vanglateenistus

kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid

võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda

võimaluse korral vangla majandustöödel. Vangla majandustööde all mõistetakse töid, mis on

suunatud vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele. Majandustööd on kergemat laadi tööd, mis ei

nõua vastavat kvalifikatsiooni.

13. Kuna kaebajal VangS § 37 lõikest 2 tulenevaid vastusnäidustusi töötamiseks ei esinenud ja

vanglal ei olnud võimalik teda muu tööga kindlustada, määrati ta majandustöödele.

14. Kinnipeetavate tööle vormistamist reguleerib justiitsministri 07.02.2021. a määrus nr 9

„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi Kord).

Tallinna Vangla 21.04.2022. a käskkiri nr 5-3/22/500 sisaldab Korra § 4 lõikes 1 sätestatud

nõutavaid andmeid. Vaidlustatud käskkirja on andnud pädev haldusorgan, selge on selle

haldusakti adressaat, nimetatud akt ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning märgitud on

õigusaktis nõutud ulatuses adressaadi õigused ja kohustused. Kehtivas kohtupraktikas on

nenditud, et kinnipeetava tööle määramine pole tavapärane haldusmenetlus ja enamaid

põhjendusi ei pea käskkirjas ära näitama.1

15. Kinnipeetava töö tasustamine on reguleeritud VangS §-s 43. VangS § 43 lg 1 kohaselt

makstakse kinnipeetavale töötamisel, sh ka majandustöödele rakendamisel, töötasu. VangS § 43

lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) §

29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja

töötatud ajast. VangS § 43 lg 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise korra Vabariigi Valitsus.

16. Seega seab VangS § 43 lg 2 kinnipeetava miinimumtöötasu väga selgesse ja ühemõttelisse

sõltuvusse TLS alusel kehtestatud töötasu alammäära muutumisest. Korra § 2 lg 3 kohaselt on

ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu (käitis)

pakutavatel töödel 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt

on 2022. aastal tunnitasu alammäär 3,86 eurot. VangS § 43 lg-st 2 tulenev 10 protsenti sellest

alammäärast oleks seega 0,386 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa vangla tegevust kaebajale 0,63

euro suuruse tunnitasu määramisel pidada õigusvastaseks. Sama on tõdenud ka Tallinna

Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus.2

17. Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse

esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning

vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kuna W.R-i tööle määramine on toimunud

õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust.

18. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et W.R-i tööle määramine oli õiguspärane ning

kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

3(6)

3-22-1217

20. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja, millega ta määrati kinnipeetavana tööle vangla

majandustööle abitöölise ametikohale. Kaebaja peab vaidlusaluseid käskkirju õigusvastaseks

põhjusel, et neis määratud töötasu on liiga väike ning kaebaja on nõudnud vanglalt, et tunnitasu

tõstetaks 2 euroni.

21. Käesoleva haldusasja raames lahendab kohus Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirja nr 5-

3/22/500 ja Tallinna Vangla 22.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/154-2 õigusvastasuse tuvastamise

nõuet. Kaebajal ei ole tänasel päeval enam vaidlusaluse käskkirja alusel töötamise kohustust, sest

töötamise aeg oli määratud tähtajaliselt (23.04.-23.08.2022) ning töötamise lõpukuupäev on

saabunud. Vastustaja vastusest selgus, et kaebaja tööle ei asunudki. Samuti on tänaseks selgunud,

et kaebaja on vanglast ennetähtaegselt vabanenud, kiriminaalhooldusele suunatud ning peab

määratud tingimuste kohaselt otsima tööd ning asuma tööle vabaduses.

22. Kinnipeetava töötamist reguleerib eelkõige vangistusseadus. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb

üldine kinnipeetava kohustus töötada, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnipeetava tööle

rakendamine ei ole vastuolus põhiseadusega. PS § 29 lg 2 näeb ette, et kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

23. Tartu Ringkonnakohus on 24.08.2023 kohtuotsuses haldusasjas 3-22-905 (p 20) märkinud: …

Kinnipeetava töökohustust aktsepteerib ka EIÕK art 4 p 3a. Selle sätte järgi ei loeta inimõigusi

rikkuvaks kohustuslikku töötamist, kui töö on selline, mida harilikult nõutakse EIÕK art 5 kohasel

kinnipidamisel. Õiguskirjanduses on samuti leitud, et kinnipeetavalt töö nõudmist võib pidada

õigustatuks, kui see teenib ühiskonda taasintegreerimise eesmärki ning kui töö on nö harilik

Euroopa põhimõtete kontekstis1. Vangla majandustööde olemus ja eesmärk ei erine põhiosas

sellest, kuidas ühiskonnas hoiab iga inimene korras teda ennast ümbritsevat elukeskkonda,

mistõttu saab seda pidada harilikult nõutavaks tööks EIÕK art 4 p 3a tähenduses, mitte

õigusvastaseks tööle sundimiseks või sunnitööks.

24. Kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu ja kinnipeetaval

puudub lepingu sõlmimise vabadus. Seega ei teki kinnipeetava tööle määramisel kinnipeetava ja

vangla vahel lepingulist suhet. Kinnipeetava töötamine vormistatakse vangla haldusaktiga

(käskkirjaga), mille puhul peavad olema täidetud haldusaktile kehtestatud nõuded vastavalt

haldusmenetluse seadusele (HMS §-d 54-57).

25. Tallinna Vangla on oma käskkirjas (dtl 28) põhjendanud kaebaja tööle määramist järgmiselt:

kinnipeetaval on kohustus osaleda tööhõives, mis on oluline taasühiskonnastamiseks,

majandusliku toimetuleku õppimiseks ning individuaalse täitmiskava täitmise tagamiseks. Kuna

vanglal ei ole kinnipeetavale muud tööd pakkuda ja majandustööd ei nõua eriharidust,

rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel. Oma vastuses on vangla selgitanud lisaks, et

kuna kaebajal VangS § 37 lõikest 2 tulenevaid vastusnäidustusi kaebajal töötamiseks ei esinenud

ja vanglal ei olnud võimalik teda muu tööga kindlustada, määrati ta majandustöödele. Seega oli

kaebaja tööle määramine majandustööde abitööliseks õiguspärane.

26. VangS § 43 lg 1 järgi makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla

majandustöödel. VangS § 43 lg 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise korra Vabariigi Valitsus, kes on konkreetse korra määranud 28.11.2000 määrusega nr

382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Nimetatud sätte kohaselt peab

kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. VangS § 43 lg 2 seab kinnipeetava

miinimumtöötasu väga selgesse ja ühemõttelisse sõltuvusse töölepingu seaduse alusel

kehtestatud töötasu alammäära muutumisest. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1

kohaselt oli 2022. aastal tunnitasu alammäär 3,86 eurot. VangS § 43 lg-st 2 tulenev 10 protsenti

4(6)

3-22-1217

sellest alammäärast oleks seega 0,386 eurot. Kaebajale vanglas majandustööde abitöölisena

töötamise eest määratud 0,63 euro suurune tunnitasu oli kooskõlas VangS § 43 lg-s 2 sätestatuga.

27. Kaebaja tunnitasuks oli vaidlusaluses käskkirjas määratud 0,63 eurot tunnis, mis on ligi kaks

korda kõrgem õigusaktides sätestatud kinnipeetavate tunnitasu alammäärast. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud kaebajale 0,63 euro suuruse tunnitasu määramine õigusvastane.

28. See tunnitasu on küll madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, kuid

seda ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks ega kaebajat diskrimineerivaks.

Kinnipeetava töötamise eesmärgiks ei ole esmajärjekorras tulu teenimine, vaid pigem on tegemist

tööharjumuse kujundamise protsessiga, millega soovitakse kinnipeetavat suunata õiguskuulekale

käitumisele.

29. Kinnipeetavate töötasu suurust on varasemalt kohtupraktikas analüüsitud ka

põhiseaduspärasuse aspektist. Kinnipeetaval ei ole oma igapäevase elu korraldamisega seotud

vabaduses viibiva isikuga sarnaseid rahalisi väljaminekuid. Kui vabaduses viibiv isik peab ise

tasuma oma eluaseme, toitlustamise ja transpordi kulud, siis kinnipeetava eest katab need kulud

riik. Töökohustuse otstarbeks on eelkõige peetud vangistuse üldiste eesmärkide saavutamise

soodustamist isikute tööalase kvalifikatsiooni tõstmise, sotsiaalse vastutuse arendamise, füüsilise

ja vaimse võimekuse parandamise ja eneseteadvuse tõstmise kaudu. Nende eesmärkide

saavutamiseks tuleb põhjendatuks pidada kinnipeetavate töö tasustamist. Samas oleks nimetatud

eesmärkide saavutamisega vastuolus töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas

määras. Sel juhul asetataks kinnipeetavad, kes ei osale enda igapäevakulude kandmisel,

vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, moonutades sellega ka vangistuse

kui karistuse olemust. Sarnastel seisukohtadel, mis tuginevad ka asjakohasel erialakirjandusel, on

olnud kohtud ka varasemas praktikas (nt Tartu Halduskohtu otsused asjas nr 3-14-51719 (p 14),

nr 3-17-1599 (p 13.2) ja nr 3-19-1720 (p 12)).

30. Samuti on õiguskantsler oma seisukohtades - 06.03.2015 nr 6-1/150287/1501020 ja

22.05.2015 nr 6-1/150605/1502316 (leitavad õiguskantsleri kodulehelt õiguskantsler.ee) leidnud,

et kuivõrd kinnipeetavate ja vabaduses viibivate isikute töötamise eesmärgid on erinevad, samuti

on erinevad nendele isikutele makstava töötasu alammäärade kehtestamise kaalutlused, siis on

lubatav nendele gruppidele erinevate töötasu alammäärade kehtestamine. Seetõttu ei esine

õiguskantsleri hinnangul kirjeldatud olukorras PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse riivet.

31. Eeltoodust tulenevalt leian, et Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkiri nr 5-3/22/500 oli

õiguspärane. Vaidlustatud käskki on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas.

32. Kuna minu hinnangul oli vaidlustatud käskkiri õiguspärane, oli ka selle vaidlustamiseks

esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus õiguspärane.

33. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis

tulenevalt 109 lg 1 ls 3 järgi kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

5(6)

3-22-1217

6(6)