2-22-146685/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-22-146685

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1858,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja AV

Kostja: XX (isikukood: x; elukoht hagiavalduses: x x

x, x x, x x, x x; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud 16.12.2023

avalikult [teadaanne number 2166540])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi XX vastu.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

Tsiviilasi nr 2-22-146685

2 (5)

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.12.2022 OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1780,47 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2022 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.01.2023 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 16.01.2023 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja

esitada oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuda täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata

krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist.

2. OK Incure OÜ esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX vastu põhivõlgnevuse

1382,60 euro, intressi 203,84 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 207,22 euro ja

sissenõudekulude 65 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 315,00 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS (kreeditor) ja kostja sõlmisid 24.10.2019 krediidilepingu

nr x, mille kohaselt võimaldas IPF DIGITAL AS kostjale krediiti limiidiga 1100,00 eurot,

intressimääras 45,96% aastas, krediidi kulukuse määraga 57,98% aastas. 16.11.2020

krediidilimiidi suurendamise lepinguga 4933659, tõsteti kostja krediidilimiiti 1300,00 euroni,

intressimääras 47,88% aastas, krediidi kulukuse määraga 60,96% aastas. 19.01.2021

krediidilimiidi suurendamise lepinguga 4976385, tõsteti kostja krediidilimiiti 1400,00 euroni,

intressimääras 47,16% aastas, krediidi kulukuse määraga 59,84% aastas. Kokku on kostja

kasutanud perioodil 24.10.2019 – 24.03.2022 krediiti summas 3040,42 eurot. Kostja poolt on

lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimakseid kokku 3092,13 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 1657,82 eurot ja intressi katteks 1434,31 eurot. Viimane tagasimakse on tehtud

Tsiviilasi nr 2-22-146685

3 (5)

22.06.2022. Kuna kostja minimaalse kuumakse võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses 15.07.2022, 15.08.2022, 15.09.2022 miimimum osamakse tasumisega, loeti leping

krediidiandja poolt ülesöelduks 07.10.2022 seisuga ning antud nõue loovutati hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot ning

mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kohtu nõudel hageja 18.04.2023 selgitas, et krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto

väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. IPF

Digital AS on Finantsinspektsooni järelevalve all tegutsev krediidiandja. Sektoris, kus

väljastatavad krediidisummad igakordsel laenamisel on nö väikesed ja kus tarbijad eeldavad

kiireid otsuseid, ei saa eeldada samal tasemel krediidivõimelisuse hindamist nagu seda on nt

kodulaenude puhul. Krediidiandjatele on jäetud kaalutlusruum krediidivõimelisuse hindamise

sisemise korra kehtestamiseks. Nii lepingu sõlmimisel kui muutmistel esitas kostja taotluses

oma sissetulekuks 1100 eurot ning kohustusteks kokku 400 eurot. Veendumaks krediidi

sobivuses ja jõukohasuses kostja jaoks, kogus Credit24 lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse

hindamiseks lisaks andmeid Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, peale mida tehti

krediidiandaja poolt tehti kasutatav vaba raha jäägi arvutus. Kostjal puudusid kehtivad

maksehäired. Ka kostja maksekäitumine alates 24.10.2019 sõlmitud lepingust näitab, et

krediidiandaja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti, kuna kostja tasus igakuiseid arveid

tähtaegselt, jäädes võlgnevusse arvete tasumisega alates juulist 2022.

3. Pärnu Maakohus võttis 21.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 2166540). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 30.11.2023. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.12.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 02.01.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 24.10.2019 sõlmitud

krediidilepingust nr x tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja

krediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401

lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja

käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja

Tsiviilasi nr 2-22-146685

4 (5)

lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse

krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

8. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale krediidi

andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest, Eesti Väärtpaberi Keskregistri

Pensionikontolt ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus

juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate

laenusummade puhul. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest,

et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et

krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja

lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole.

Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud

andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle

tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni

oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise

kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud.

9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

Tsiviilasi nr 2-22-146685

5 (5)

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei

ole hageja kohtule esitanud.

10. Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse

tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise

makseteks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud perioodil 24.10.2019 – 24.03.2022 krediiti kokku

summas 3040,42 eurot. Kostja poolt on lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimakseid kokku

3092,13 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1657,82 eurot ja intressi katteks 1434,31

eurot. Eelmärgitust tulenevalt ületavad tasutud maksed saadud krediidisummat, mistõttu hageja

nõue põhivõlgnevuse 1382,60 eurot väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS §

162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud,

mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik