1-11-3454/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-3454

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-3454 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsus O.T süüditunnistamises ja karistamises KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 pde 7 ja 9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava O.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava O.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi ja Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati O.T karistati KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 7. veebruari 2011. a

kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu 25 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 14.03.2011. a.

2. mõisteti süüdi selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna O.T

taas 14. märtsil 2011. a kella 20.00 ajal Tallinna Kaubamaja Toidumaailma osakonnas grupis kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga püüdis varastada 26 pakki erinevat marki sigarette kokku

76,35 euro väärtuses. Kuritegu jäi nende tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid O.T pärast turvaväravate läbimist kinni.

2(3)

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, milles vaidlustab üksnes O.T suhtes üldkasuliku töö kohaldamata jätmist. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et süüdistatava süü ei ole suur ja tema poolt toime pandud kuritegu ei ole raske. Varaline kahju puudub. Süüdistatav on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud,

miks on reaalne vangistus O.T-le ainuvõimalik karistus. Kaitsja leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks J. Valuškina suhtes piisav mõjutusvahend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata

sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning O.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Enda ülekuulamist ta ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud O.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema

astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt

sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud

süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, varalise kahju ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

4.5 KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § 73 või 74

sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 4 kohaselt on lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule.

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab

elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on kulutanud enamuse kohtuotsuse mahust põhjendustele, miks saab olla O.T-le mõistetav karistus reaalne vangistus. Seetõttu ei nõustu

3(3) kohtukolleegium kaitsja väitega, et kohus ei ole O.T suhtes üldkasuliku töö kohaldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist

väita, et O.T puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69

kohaldamise eelduseks. Kuigi tema puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku

töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi

karistusena süüdlasele, keda on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt

karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta on korduvalt pannud kuritegusid toime kohtu poolt

määratud katseajal ja on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks, sest üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on tema puhul väga kõrge.

Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks O.T hoiduma kuritegude

toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. 5. mõistetud karistus Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.T-le on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola