2-24-215/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

T. P. hagi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 191/2023/828

Tsiviilasja nr

2-24-215

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine, hagi

tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja T. P. , isikukood xxxxxxxxxx;

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid);

kostja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood 70000349.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast T. P. hagi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

191/2023/828.

2. Jätta rahuldamata T. P. taotlus hagi tagamiseks.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Osas, milles kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, võib määruse peale esitada

määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks, ei saa määrusele

määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. T. P. (hageja) esitas 5. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariik Maksu-

ja Tolliameti kaudu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 191/2023/828. Ühtlasi esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes hagi tagamise

korras peatada täiteasja menetluse kuni käesoleva menetluse lõppemiseni.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja hagi tagamise avaldus

rahuldamata.

3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-st 1, lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei

mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

6. Hageja on kohtule esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221

lg 1 alusel. Hageja toob esile, et sundtäitmine on lubamatu, kuna täitedokumendist

tulenev nõue on aegunud. Hageja toob esile, et Maksu- ja Tolliamet on 23. aprillil 2018

koostanud vastutusotsuse nr 13-7/00806-6, mille osas hakkas aegumine kulgema 1.

jaanuaril 2019 ja lõppes 31. detsembril 2023. Maksuhaldur on aga 22. novembril 2023

esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille alusel on

kohtutäitur 23. novembril 2023 täiteasjas nr 191/2023/828 täitemenetluse algatanud.

7. Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti koostatud vastutusotsus, mistõttu tuleneb

nõude aegumisele eriregulatsioon maksukorralduse seadusest (MKS). MKS § 132 lg 1

sätestab, et deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava

maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab

kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132

lg 5 p 1 sätestab, et sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla

sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. MKS § 132 lg 6 sätestab, et uue

sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse

äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

8. Hageja on küll korrektselt arvestanud nõude esialgse aegumistähtaja MKS § 132 lg 1

alusel, kuid jätnud tähelepanuta MKS § 132 lg 5 p 1 ja lg 6 mõju tähtaja kulgemisele

ning ekslikult juhindunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg-st 1. Nimelt

sätestab MKS § 132 lg 5 p 1 sõnaselgelt, et sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb

kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Seega ei oma

antud sätte mõttes tähtsust asjaolu, et maksuhaldur võib olla alustanud

täitetoimingutega enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist, vaid aegumise

katkemise toob kaasa kohtutäiturile täitmisavalduse esitamine. Hagiavalduses toodud

andmetel ei olnud kostja nõue kohtutäiturile avalduse esitamise ajal veel aegunud.

9. MKS § 132 lg 6 järgi arvestatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist tähtaja

katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Riigikohus on

selgitanud, et sellises olukorras tuleb leida, et aegumine katkes ja sundtäitmise

katkemise alus langes kohe ära täitemenetluse alustamisega (vt RKTK 10.10.2018, 2-

17-12525, p 17.2). Seega katkes nõude aegumine kohtutäiturile avalduse esitamisega

ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist tuleb arvestada alates 1. jaanuarist

2024. Arvestades, et hagi esitatud 5. jaanuaril 2024, ei saa hagiavalduse esitamise ajaks

kuidagi olla möödunud seadusest tulenev viieaastane aegumistähtaeg.

10. Seega ei ole hageja esile toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ja nende õigsust

eeldades hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, kuna hageja esitatud asjaolude

pinnalt ei saa nõue olla aegunud. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud muid

aluseid, mis võiksid kaasa tuua sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, seega ei ole

hagiavaldusega taotletud eesmärki võimalik ka saavutada.

11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2

alusel.

12. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse

hagi tagamiseks.

13. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjal

käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

14. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus tasutud

riigilõivu tagastamiseks. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kohus ei tagasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik