2-23-16476/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-16476 Tsiviilasi

R. A. hagi K. A. vastu pärimistehingu vaidlustamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. A. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja K. A.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata R. A. hagi K. A. vastu pärimistehingu vaidlustamiseks.

2. Jätta menetluskulud R. A. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. R. A. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse K. A. (kostja) vastu pärimistehingu vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja vaidlustada XXX majaga toimunud pärimistehingu. Hageja arvab, et tal võis olla õigus pärandile.

2. 24. novembri 2023 kohtumäärusega jättis kohus hageja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada selge nõue, välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid tõendada ning esitada kostja isikuandmed.

3. 25. novembri ja 28. novembri 2023 hagiavalduse täienduses selgitab hageja, et eesõigus oli E. A. pärandile, kes suri 9. augustil 2021. Pärimismenetluse tulemuseks oli pärija K. A.. Hagejal oli pärandile eesõigus, sest hageja oli vanem pärandaja lapselaps. Hageja esimene nõue on, et sugulased ei saa nõuda kinnistult lahkumist ja teine nõue, et pärimisõiguse eesõigus on hagejal, aga kinnistut hageja enda nimele ei soovi olukorras, kus hagejal on kehtiv kohtutäituri nõue. KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist (TsMS § 371 lg 1 p 11).

6. Kohtu ülesanne on tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, mistõttu on oluline, et kohus ei võtaks menetlusse ebaselgete asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldusi. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena saab käsitada asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKTKo 16.11.2005 3-2-1-113-05, p-d 13, 14).

7. Hagiavalduse kohaselt väljendab hageja rahulolematust pärimismenetlusega. Hageja märgib, et tal on eesõigus E. A. pärandile, sest tema on vanem pärandaja lapselaps. Hageja on esitanud järgmised nõuded: sugulased ei saa nõuda kinnistult lahkumist ja pärimisõiguse eesõigus on hagejal. Kohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolud liiga pealiskaudsed ja puudulikud. Kohtule ei nähtu, miks hageja leiab, et ta on ebaõiglaselt pärandist ilma jäänud. Hageja ei ole toonud välja taotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kuna hageja ei ole piisavalt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid, jääb hageja õiguste rikkumine ebaselgeks. Samuti ei ole hagiavaldusest aru saada, mida hageja soovib. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud selget nõuet (nõudeid). Kohus leiab, et käesolevalt esitatud hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

8. Kohus ei menetle hagi ka juhul, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hagiavalduses hageja ja kostja isiku tuvastataval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Kohtu hinnangul puuduvad hagiavalduses andmed, mis võimaldaksid kostja tuvastamist. Seega esineb ka teine alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks (TsMS § 371 lg 1 p 11).

9. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus muid asjaga seotud lahendamata taotlusi.

10. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

11. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

12. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste kohtunik