2-23-17251/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-17251

Tsiviilasi

R. L. hagi L.L. A. vastu isaduse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx,

xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post

xxxxxxx@xxxx.xx)

Kostja alaealine L.L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress

xxxxx xx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx

xxxxxxx)

Kostja seaduslik esindaja K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx;

aadress xxxxx xx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx,

xxxxxxxx xxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lugeda tuvastatuks, et L.L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb R. L.st (L., isikukood

xxxxxxxxxxx).

3. Saata kohtulahend peale jõustumist registrikannete tegemiseks perekonnaseisuasutusele.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi

kanda, et määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. R. L. esitas 06.12.2023 Tartu Maakohtule hagi L.L. A. vastu isaduse tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on menetlusosalised teinud 17.11.2023 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis

bioloogilise suguluse hindamise ekspertiisi, mille kohaselt sai hageja teada, et ta on kostja

bioloogiline isa. Hageja soovib, et kostja sünnitunnistusele kantakse teda isana.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 29.12.2023 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati

kostja seaduslikule esindajale.

4. Kostja seaduslik esindaja saatis oma kirjaliku vastuse kohtule 03.01.2024. Kostja seaduslik

esindaja avaldas, et ta nõustub hagiavaldusega ning asjaoluga, et L.L. A. sünnitunnistusele kantakse

R. L. andmed.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3

hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava

ja põhjendava osa.

6. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

7. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab

menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesoleval juhul oleks kulude kostja kanda jätmine ebamõistlik, kuna kostja on alaealine laps.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 2 kohaselt isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse

kohtuotsuse alusel. Kohus saadab lahendi peale jõustumist täitmiseks perekonnaseisuasutusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

2(2)