2-23-4222/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. jaanuar 2024

Tsiviilasja number

2-23-4222

Tsiviilasi

ALGNE MAHE MULK OÜ pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ALGNE MAHE MULK OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja ALGNE MAHE MULK OÜ

(registrikood 12879196)

ajutine haldur Vladimir Kutšmei, määruskaebuse esitaja

esindaja Priit Janu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. septembri 2023. a

määrus tsiviilasjas 2-23-4222 osas, milles maakohus

määras ajutise pankrotihalduri Vladimir Kutšmei

tasuks 1110 eurot ületava summa (maakohtu määruse

resolutsiooni p 5). Teha selles osas uus määrus, millega

määrata ajutise halduri tasuks 1110 eurot. Samuti

tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus

mõistis võlgnikult täiendavalt välja 240 eurot ületava

summa (maakohtu määruse p 7). Teha selles osas uus

määrus, millega mõista ALGNE MAHE MULK OÜ-lt

välja ajutise halduri tasu 1110 eurot ja määrata, et

sellest summast 870 eurot kuulub hüvitamisele riigi

vahenditest.

2. Kohtumääruse kehtiv tervikresolutsioon on järgnev:

2.1.

Lõpetada

ALGNE

MAHE

MULK

OÜ

pankrotimenetlus

pankrotti

välja

kuulutamata

raugemise tõttu.

2.2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida ALGNE

MAHE MULK OÜ seaduses sätestatud tähtaja jooksul

käesoleva

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta.

2.3. Vabastada Vladimir Kutšmei ALGNE MAHE

MULK OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

võlgniku kustutamist äriregistrist.

2.4. Määrata ALGNE MAHE MULK OÜ dokumentide

hoidjaks Priit Janu (ik 37307160360).

2.5.

Määrata

ajutise

pankrotihalduri

Vladimir

Kutšmei tasu suuruseks 1110 eurot (sh käibemaks 185

eurot).

2.6. Mõista ALGNE MAHE MULK OÜ-lt välja ajutise

halduri tasu 1110 eurot (sh käibemaks). Määrata, et

sellest summast 870 eurot kuulub hüvitamisele riigi

vahenditest. Tasu kuulub maksmisele FIE Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei arvelduskontole nr

EE191010011596520222.

2.7. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada väljaandes

Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada

Tartu Maakohtu registriosakonnale, ajutisele haldurile ja

võlgniku juhatuse liikmele.

3. Rahuldada

ALGNE

MAHE

MULK

OÜ

määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud

ALGNE

MAHE

MULK

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. ALGNE MAHE MULK OÜ (likvideerimisel) (võlgnik) esitas 17. märtsil 2023 Tartu

Maakohtule pankrotiavalduse. Maakohus võttis 10. mai 2023. a määrusega pankrotiavalduse

menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (ajutine haldur), kes esitas

oma tegevuse aruande 6. juunil 2023. Ajutine haldur palus määrata enda tasu suuruseks 1300 eurot,

millele lisandub käibemaks 260 eurot. Aruande kohaselt kulus ajutisel halduril oma ülesannete

täitmiseks 13 töötundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palus

määrata oma tasu osaline hüvitamine riigi vahenditest.

MAAKOHTU LAHEND

2. Maakohus lõpetas 18. septembri 2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgnik

seaduses sätestatud tähtaja jooksul alates määruse jõustumisest ilma likvideerimismenetluseta.

Ühtlasi vabastas maakohus ajutise halduri kohustustest ning määras kindlaks tema tasu.

Maakohus määras ajutise halduri tasu suuruseks 1560 eurot, millest 870 eurot kuulub

väljamaksmisele riigi vahenditest ning 690 eurot mõistis välja võlgnikult.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Ajutise halduri aruande põhjal leidis kohus, et võlgnikul ei ole piisavalt vara,

mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed

kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik pankrotiseaduse

(PankrS) § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning kohtu määratud tähtajaks

ei ole kohtu deposiiti raha laekunud, siis esineb alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Ka maksejõuetuse teenistus teatas kohtule, et ei esita antud asjas

ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud

kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi.

Ajutise halduri tasu osas leidis maakohus, et tema tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei

ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära. Kohus leidis, et arvestades töö mahtu ja

keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1300 eurot, millele lisandub

käibemaks 260 eurot, so kokku 1560 eurot. Sellest 870 eurot tuleb välja maksta riigi

vahenditest. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ehk 690 eurot mõistis maakohus välja

võlgnikult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu 870 eurot ületavas osas ja

mõistis seda ületavas osas võlgnikult välja.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud valesti küsimata võlgniku arvamuse

halduri kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse kohta. Halduri töömaht on osaliselt ebavajalik.

Seetõttu on põhjendatud vähendada halduri tasu 690 euro võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ja § 659 alusel sõltumata määruskaebuse väidetest tühistada osas, milles

maakohus määras ajutise halduri tasuks 1110 eurot ületava summa ja osas, milles maakohus

määras, et võlgnikult kuulub väljamõistmisele 240 eurot ületav summa. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse ja määrab ajutise halduri tasuks 1110 eurot, mõistab selle

võlgnikult välja ja määrab selle hüvitamise riigi vahenditest 870 euro osas. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel määruse tervikresolutsiooni.

5. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks ajutise

halduri tasu ning mõistis selle osaliselt võlgnikult välja. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

määrust ajutise halduri kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 5–

7), sest ajutise halduri tasu kindlaksmääramine ja riigi arvelt hüvitamisele ja võlgnikult välja

mõistetav osa on omavahel lahutamatult seotud.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud valesti PankrS § 23 lg-d 4 ja 51, kui

määras, et riigi vahenditest kuulub hüvitamisele ajutise halduri tasu tasumääraga 100 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 4 esimene lause sätestab, et kui võlgniku

avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Maakohus on seda otsustanud, kuid mõistnud võlgnikult välja 690 eurot, s.o osa, mis ei kuulu

riigi vahenditest välja maksmisele. Seaduse sõnastuse järgi tuleks võlgnikult välja mõista kogu

ajutise halduri tasu, kuid määrata, et osaliselt kuulub see hüvitamisele riigi vahenditest.

Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 5–7 sõnastust, jättes

sh resolutsioonist välja p-i 6.

Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta PankrS § 23 lg 51 ja selle alusel kehtestatud

justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (kord), mille § 1 lg 1 järgi arvestab kohus sellises olukorras ajutise halduri

tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Sama määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega

ei saanud maakohus määrata riigi arvel hüvitamisele 66 euro suurust tunnihinda ületavat ajutise

halduri tasu. See tähendab, et riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa

ületada 66 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 79 eurot 20 senti.

7. Ajutine haldur on palunud aruandes määrata ajutise halduri tasu osaline hüvitamine riigi

vahenditest maksimaalses PankrS § 23 lg 4 viimases lauses nimetatud piirmääras (s.o 725 eurot,

millele lisandub käibemaks) ja mõista ülejäänud tasu välja võlgnikult.

Ringkonnakohus selgitab, et grammatiliselt tõlgendades saaks korra § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 järgi

määratud tasu olla üksnes 33 korrutis, kuivõrd tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning tasu

on 33 eurot poole tunni kohta. See aga muudaks üldjuhul raskendatuks saada ajutisel halduril

tasu riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmääras (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Seda põhjusel, et nt 11 töötunni eest oleks tasu 726 eurot (11*66), mis aga ületab PankrS

§ 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära ühe euro võrra. Piirmäära ületavat summat on samas keelatud

riigi vahenditest hüvitada. Samas oleks sellise tõlgenduse puhul praeguse piirmäära puhul

võimalik saada ajutisel halduril maksimaalselt tasu 10 tunni ja 30 minuti töö eest, kusjuures sel

juhul jääks tal suurema ajakulu korral riigi arvel saamata tasu ligikaudu 29 minuti töö eest, mis

ületab maksimaalselt hüvitatavat tööaega 10 tundi ja 30 minutit. Kui tasu oleks võimalik

arvestada minuti täpsusega, siis oleks hüvitatav ligikaudu 10 tunni ja 59 minuti töö

(725/66=10,985). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud selline lahendus olla seadusandja tahe

ning see võib olla tekkinud põhjusel, et korras sätestatud tasumäär ja hüvitatava tasu ja kulutuste

summa piirmäär (PankrS § 23 lg 4 viimane lause) ei ole omavahel kooskõlas. Seetõttu tuleb

mõista korra § 1 lg-t 2 selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui

maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu

piirmääras (s.o praegu 725 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse

piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule

kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda

jääb selle võrra väiksem summa. Samuti oleks vastasel juhul sisutühi korra § 1 lg 2 osas, milles

see puudutab ümardamist järgmise täisarvuni, sest 33 ükskõik mitmekordsel korrutamisel on

tulemuseks alati täisarv.

8. Kuivõrd ajutine haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu osaliselt (725 euro osas,

millele lisandub käibemaks) hüvitatuks riigi vahenditest, siis võib sellest järeldada tahet

määrata talle tema töö eest hüvitis riigi arvelt võimalikult suures summas. Kuna riigi

vahenditest tasu hüvitamisel on ajutise halduri tunnihind korra § 2 lg 1 järgi 66 eurot, millele

lisandub käibemaks, siis on võimalik eelmises punktis selgitatu kohaselt määrata, et ajutise

halduri tööajast 11 tunni tasu kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. See tähendab, et riigi arvelt

hüvitatakse 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnevast tulenevalt määras maakohus

kokkuvõttes õigesti, et ajutise halduri tasust hüvitatakse riigi arvel 725 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk 870 eurot.

Eelnev ei välista aga seda, et see osa ajutise halduri tööst, mis ületab riigi arvelt hüvitatava tasu

piirmäära, ei oleks hüvitatav tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks. Praegu luges

maakohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga.

9. Võlgnik leiab kaebuses peamiselt seda, et haldur on kulutanud erinevatele toimingutele liiga

kaua aega. Töö äriregistriga ei võta tema hinnangul aega 30 minutit. Samuti ei saa kuluda

tsiviilasja nr 2-22-10291 materjalidega tutvumisele aega tund aega ega kinnistute

müügilepinguga tutvumisele 20 minutit. Halduri aruande ja arvamuse maksejõuetuse põhjuse

kohta oleks pidanud saama haldur võlgniku hinnangul koostatud 2 tunni ja 30 minutiga.

10. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku etteheidetega. Ajutine haldur on usutavalt 6. novembri

2023. a menetlusdokumendis selgitanud, et tsiviilasja 2-22-10291 toimik koosnes sellega

tutvumise ajal 226 leheküljest, millega ei saagi kiiremini kui tunni ajaga tutvuda. Kinnistute

müügilepinguga tutvumise aeg hõlmab ka lepingu saamiseks kulunud aega. Samuti selgitab

haldur, et äriregistris olid ka kandeavaldused, osaniku otsused jm äriregistrile esitatud

dokumendid, mille kõigega tutvumine võttis 30 minutit. Samuti ei saa koostada ajutise halduri

aruannet kiiresti olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada teavet tema vara, kohustuste ja

tegevuse kohta ja haldur peab seda otsima muudest allikatest. Ringkonnakohtu hinnangul on

ajutise halduri ajakulu põhjendatud ja vajalik ning ei ole põhjust selles osas maakohtust

erinevale seisukohale asuda.

11. Samuti ei ole põhjendatud maakohtule ette heita seda, et ta ei küsinud Priit Janult ajutise

halduri kulude kohta seisukohta. Ajutine haldur esitas oma tasuarvestuse koos aruandega

6. juunil 2023. Pärast seda kritiseeris Priit Janu ajutise halduri aruannet sisuliselt kohtule

28. juunil 2023 saadetud kirjas. Seega oli ta teadlik, millise tasu kindlaksmääramist ajutine

haldur kohtult taotleb. Veel kirjutas Priit Janu kohtule 8. augustil 2023, 9. augustil 2023, 10.

augustil 2023, 16. augustil 2023, 5. septembril 2023 ja 15. septembril 2023. Seetõttu ei saa

väita, justkui oleks Priit Janu jäetud ilma võimalusest esitada oma seisukohti. Samuti sai ta

esitada oma arvamuse ajutise halduri kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta

määruskaebuses.

12. Kokkuvõttes saab võlgnikult täiendavalt välja mõista ajutise halduri tasu osas, milles seda

ei kaeta riigi vahenditest, ehk 2 tunni töötasu tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o 240 eurot (2*120).

13. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

14. PankrS § 23 lg 7 järgi võivad määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise

kohta tehtud kohtumääruse peale esitada võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur. PankrS § 5 lg 2 sätestab, et

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on

käesolevas seaduses ette nähtud. PankrS ei näe ette kahekordset kaebeõigust ajutise halduri tasu

ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale. Küll aga on Riigikohus leidnud, et

kulude kindlaksmääramise peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse, kui see ületab TsMS

§ 178 lg-s 2 nimetatud summat (RKTKm 10.04.2013 3-2-1-23-13, p 11). Seega saab käesoleva

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)