2-20-1067/112 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1067

Kohtuasi

OÜ Muldkeha hagi aktsiaseltsi Eesti Raudtee vastu

alusetult saadu hüvitamiseks, alternatiivselt kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Muldkeha määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

OÜ

Muldkeha

(registrikood

10285564),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja

advokaat Raul Kartsep

Kostja:

aktsiaselts

Eesti

Raudtee

(registrikood

11575838), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marit

Savi ja Tauno Tark

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.10.2022 määrus osas, millega mõisteti OÜ-lt

Muldkeha aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulude hüvitis 46 365

eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

OÜ-lt Muldkeha aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks välja mõistmata 46 365 eurot

ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata, täiendades

määruse põhjendusi.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega mõisteti OÜ-lt Muldkeha aktsiaseltsi

Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) 3400

eurot.

3. Rahuldada OÜ Muldkeha määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Mõista OÜ-lt Muldkeha aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulude

hüvitis 46 365 eurot.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-1067

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus 22.06.2021 otsusega rahuldas OÜ Muldkeha (hageja) hagi osaliselt ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus 10.03.2022 otsusega tühistas

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maakohtumenetlusega

seotud kulud hageja kanda. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäeti hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20.06.2022 määrusega, millega jäeti hageja

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda.

Aktsiaselts Eesti Raudtee (kostja) menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema

menetluskulud kokku 62 611,10 eurot, millest:

− õigusabikulud maakohtus 48 425 eurot (käibemaksuta);

− õigusabikulud ringkonnakohtus 10 692,50 eurot (käibemaksuta), millele lisandub

02.02.2022 istungi ajakulu eest 93,60 eurot (käibemaksuta);

− riigilõiv apellatsioonkaebuselt 3400 eurot.

2.1. Kostjale osutati maakohtus õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) 372,5 tundi.

Kostjale osutati ringkonnakohtus õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) 82,25 tundi,

millele lisandub menetluskulude nimekirjas märkimata jäänud 02.02.2022 istungi ajakulu 43

minutit (0,72 tundi). Ehkki nimekirjas märgiti istungil osalemise eest ajakulu 1 tund, kestis

istung 1 tund ja 43 minutit. Kostja esindaja palus 02.02.2022 kohtuistungil arvestada osalemise

kulu vastavalt istungi toimumise ajale tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).

Hageja ei esitanud maakohtus seisukohta kostja menetluskuludele. Pooled avaldasid

ringkonnakohtus 02.02.2022 istungil, et ei esita vastaspoole menetluskulude kohta vastuväiteid

ning jätavad nende vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus 20.10.2022 määrusega mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 62 684,33 eurot.

4.1. Kohus ei tuvastanud kostja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude osas

selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pidanud vajalikuks kõigi

toimingute osas kulude analüüsi pikemalt esitada. Kostja poolt väljatoodud toimingud on

kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on

mõistlik ning kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Arvesse võeti, et tsiviilasi oli keskmisest

keerukam ja mahukam ning menetlus toimus kahes kohtuastmes. Seejuures osundati, et hageja

esindaja ajakulu (388,4 tundi) ei jää oluliselt alla kostja lepingulise esindaja ajakulule.

2-20-1067

4.2. Kostja ei soovi käibemaksu hüvitamist ja on kinnitanud, et kõik kulud seonduvad

kohtuasjaga. Kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeti õigusteenuse osutamisel maa- ja

ringkonnakohtus kokku 456 tundi ja 2 minutit. Tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) peeti

tavapäraseks ja põhjendatuks. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on õigusabikulud

59 284,33 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 3400 eurot.

Põhjendatud menetluskulud kokku 62 684,33 eurot, mille hageja peab kostjale hüvitama.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, taotledes selle täpsustuses vaidlustatud määruse tühistamist

kogu ulatuses, v.a osas, milles hageja on kohustatud kostjale hüvitama riigilõivu 3400 eurot.

Hageja palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitis kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetavas ulatuses arvestades kaebuse põhjendusi,

kuid mitte suuremas ulatuses kui 37 626,83 eurot. Uue määrusega paluti vähendada maakohtu

pool6t põhjendatuks peetud kostja õigusabile kulunud 456,2 tundi minimaalselt 192,75 tunni

võrra vastavalt hageja kaebuse põhjendustele. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus ületas diskretsiooni piire ning sisuliselt ei hinnanud kostja kulude põhjendatust

ja vajalikkust. Kaalutlusõigus jäeti põhjendamatult teostamata ja jõuti nii ebaõige kui

ebaõiglase lahenduseni. Ainsa põhjendusena tõi kohus kostja kulude kindlaksmääramisel välja,

et hageja esindaja ajakulu (388,4 tundi) ei jää oluliselt alla kostja esindaja ajakulule (456 tundi

ja 2 minutit). Kulude mõistlikkust ja põhjendatust tuleb kohtul hinnata eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

5.2. Kostja esitas kogu menetluse vältel korduvalt suures mahus asjassepuutumatuid väiteid ja

tõendeid, mis kõik jäid kohtute poolt tähelepanuta. Valdavas osas samasisuliste

menetlusdokumentide puhul ei ole suured esindajakulud põhjendatud. Kostja menetluskulude

nimekirja põhjal on raske tuvastada, kas kostja esindajad on mingeid töid dubleerinud. Väga

suure hulga toimingute puhul ei ole võimalik kindlaks teha, mis on olnud toimingu tegelik sisu.

Kirjeldused on esitatud pinnapealselt ja koosnevad tihti üldsõnalistest kirjeldustest nagu

„materjalide analüüs“ või „õiguslik analüüs“. Kohtumenetluse tulemusel välja mõistetavad ca

60 000 eurot on hagejale karistuseks riigiettevõtte vastu kohtusse pöördumise eest. Eesti

õiguskord karistuslikku kahjuhüvitist ei tunne.

5.3. Põhjendamatud on kostja õigusabikulud seoses rahuldamata jäänud menetluskulude

tagatise taotlusega perioodil 12.02.2020-18.02.2020, mida palutakse vähendada tervikuna 7

tundi viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg-le 3. Samuti palub hageja

vähendada järgmist õigusabi ajakulu: Hagi vastuse koostamisega seoses vähemalt 40 tunni

võrra; 09.04.2020 tehtud kulutusi tervikuna 2 tunni 45 minuti ulatuses seoses hageja teabenõude

analüüsi ja sellega seotud kliendisuhtlusega; Kostja 01.06.2020 seisukohale kulunud aega 30

tunni võrra; Maakohtu 13.11.2020 istungiks valmistumiseks 09.11.2020-13.11.2020 kulunud

aega 12 tunni võrra; Vahemikus 17.11.2020-30.12.2020 kostja 30.12.2020 seisukoha

koostamisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlusele aega 30 tunni võrra; 12.01.2021

kostja kulutatud aega seoses ringkonnakohtu otsusega seondunud suhtluseks ja analüüsiks 1

tunni võrra, kuna käesolevas menetluses tuli ringkonnakohtu otsus 2022. aasta märtsis;

12.01.2021 kuni 25.03.2021 istungini kulunud aega menetlusliku olukorra analüüsile,

sisemistele aruteludele ja kliendile ülevaadete tegemisele 20 tunni võrra; 01.04.2021 kuni

19.04.2021 istungini kulunud aega analüüsile, sisemistele aruteludele ja nõupidamistele, sh uue

istungi ettevalmistusele 20 tunni võrra. Ehkki analüüs, sisemised arutelud ja kliendisuhtlus on

üks osa esindaja tööst, ei peaks seda kostjale hüvitama hageja; Kostja apellatsioonkaebuse

koostamise aega 22.06.2021 kuni 21.07.2021 vähendada 30 tunni võrra.

2-20-1067

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

6.1. Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kohtumäärusest nähtuvad vastavad kaalutlused. Kohus on teostanud sisulise kontrolli kulude

osas ega ole diskretsiooni piire ületanud. Kostjal on õigus ja kohustus oma huve

kohtumenetluses kaitsta kõikide seaduslike vahenditega ja seda kostja ka edukalt tegi. Kostja

menetluskulude maht oli otseses seoses hageja õigusliku positsiooni muutmisega menetluse

kestel ja asjasse mittepuutuvate seisukohtade esitamisega. Kõik kaebuses esitatud vastuväited

kostja menetluskulude nimekirja osas on esitatud hilinenult ja tuleb jätta arvestamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

kostja menetluskulud 46 365 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue määruse, millega jätab menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 46 365 eurot

ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse

põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses ei vaidlusta hageja

määrust osas, millega hageja on kohustatud kostjale hüvitama riigilõivu 3400 eurot. Kostja ei

ole maakohtu määrust vaidlustanud (palub jätta maakohtu määruse muutmata). Seega on

maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel

jõustunud osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud

(riigilõiv apellatsioonkaebuselt) 3400 eurot.

Vastuseks määruskaebusele, et menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane

karistus ja kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata ning kostja väited jäid

arvestamata, märgib ringkonnakohus järgmist. Lõpptulemusena osutus kohtumenetlus kostjale

edukaks ja hageja hagi jäeti rahuldamata. Hageja pidi arvestama pöördudes hagiavaldusega

kohtusse, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb kanda kostja menetluskulud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 162 lg 1). Seejuures menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses ei kohaldu TsMS § 169 lg 3. Lahend, millega kulude jaotus kindlaks määrati ja

kulud tervikuna hageja kanda jäeti, on jõustunud. See tähendab, et menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi peale edasi kaevates ei saa hageja enam vaidlustada rahuldamata

jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud

menetluskulusid. Kohus saab arvestada sellega menetluskulude jaotamisel, mitte enam nende

kindlaksmääramisel (vt nt TlnRnKm 13.04.2022, 2-21-5625, p 13.3; TsMS I komm

(2017) § 169, p 3.4 d). Samuti ei kohaldu TsMS § 162 lg 4 menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Menetluskulude väljamõistmise

õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1

2-20-1067

esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17).

Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb ka arvestada, et õigusabiteenus on

mitmekülgne. Õigusabi hõlmab ka muid toiminguid lisaks menetlusdokumentide koostamisele.

Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nt kohtumine ja suhtlus kliendiga,

menetlusdokumentide koostamiseks vajalikud muud toimingud) on käsitatav vajaliku

ajakuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja

mõista. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes

menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning

komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja

asjaolude läbi arutamist. Kliendisuhtlus (sh e-kirja kaudu) on mõistlikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt RKTKm 13.06.2016, 3-2-

1-48-16, p 13). Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult

vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (advokatuuriseadus § 44 lg 1 p 2

ja VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621).

Käesolevas asjas on kostja lepingulised esindajad menetluskulude nimekirjades eraldi välja

toonud piisava põhjalikkusega tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Asja sisuline

menetlus toimus maakohtus ja ringkonnakohtus ning asjas toimusid kohtuistungid. Kostja

menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, koostamisest (sh

hagiavalduse vastuse ja apellatsioonkaebuse) ning kohtule esitamisest ja suhtlusest kliendiga

ning kohtuistungitel esindamisest. Märgitud menetlustoiminguid ei ole dubleeritud.

Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja lepingulised esindajad on osutanud

õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) maakohtus 372,5 tundi ja

ringkonnakohtus 82,25 tundi, millele lisandub menetluskulude nimekirjas märkimata jäänud

02.02.2022 istungi ajakulu 43 minutit (0,72 tundi). Kostja taotletud õigusabi ajakulu maa- ja

ringkonnakohtus on kokku 455,47 (=372,5+82,25+0,72) tundi.

Hageja esitas tähtaegselt kaebuse koos selles sisalduvate vastuväidetega maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise määrusele. Olenemata sellest, et põhimenetluses hageja ei

esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid, tuleb ringkonnakohtul kaebuse lahendamisel

hinnata, kas maakohus on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kaalumispiire ületanud (vt ka RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).

Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või

kuludokumendis. Maakohus on arvestanud tsiviilasja keerukust, asja sisu ja mahtu ning

jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes järeldusele, mille kohaselt saab põhjendatud ja

vajalikuks pidada kostja lepinguliste esindajate ajakulu esimeses ning teises kohtuastmes kokku

456 tundi ja 2 minutit. Maakohus on kostja lepinguliste esindajate tundide kokku arvutamisel

teinud vea (456 tunni ja 2 minuti asemel on õige 455,47 tundi), kuna arvestas 02.02.2022 istungi

ajakulu rohkem kui istung kestis ja kostja 02.02.2022 istungil taotles. Ringkonnakohus

kõrvaldab maakohtu minetuse ja lähtub kaebuse lahendamisel kostja lepinguliste esindajate

taotletud õigusabi ajakulust maa- ja ringkonnakohtus kokku 455,47 tundi.

Maakohus ei ole hinnanud kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust võrrelduna

samas asjas hageja esindaja kulude või töömahuga. Maakohus üksnes osundas, et hageja

2-20-1067

esindaja ajakulu ei jää oluliselt alla kostja lepingulise esindaja ajakulule. Arvestades, et

põhimenetluses lahendatud vaidlus oli õiguslikult piisavalt keerukas, peab ka ringkonnakohus

kostja vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasuks vastavalt taotletule

130 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust

asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletud osas.

16.1. Põhjendatud on hageja kriitika seoses kostja 09.04.2020 õigusabitoimingutega (hageja

teabenõude analüüs ja sellega seotud kliendisuhtlus) kokku 2 tundi ja 45 minutit (2,75 tundi).

Kostjal ei olnud võimalik käesolevas asjas teha kõnealuseid õigusabitoiminguid. Tsiviilasja

toimikust ei nähtu hageja teabenõuet perioodil pärast kostja vastuse esitamist hagile 09.03.2020

kuni 09.04.2020. Materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtuasjas menetlusdokumendi

30.04.2020, millele kostja esitas 01.06.2020 seisukoha ja mille eest taotleb kostja eraldi

menetluskulude hüvitamist. Kostja taotleb eraldi menetluskulude hüvitamist ka 09.03.2020

vastuse eest hagile. Kõnealused 09.04.2020 toimingud ei ole seostatavad kostja 09.03.2020 ja

01.06.2020 menetlusdokumentidega ning hageja 30.04.2020 menetlusdokumendiga. Taotletud

ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud tervikuna 2,75 tunni ulatuses.

16.2. Põhjendatud on ka hageja kriitika seoses kostja 12.01.2021 õigusabitoiminguga

(ringkonnakohtu otsusega seotud suhtlused ja analüüs ajakuluga 1 tund). Kuna 2021. aasta

jaanuaris ei olnud asjas ringkonnakohus otsust teinud ja menetlus toimus maakohtus, siis ei

olnud võimalik käesolevas asjas nimetatud toiminguid teha ega ringkonnakohtu otsuse peale

kaebust esitada. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike toimingutega, mille kulu peaks hageja

hüvitama. Taotletud ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud tervikuna 1 tunni ulatuses.

16.3. Osaliselt on põhjendatud ka hageja kriitika seoses maakohtu poolt järgmiste kostja

lepinguliste esindajate õigusabitoimingute ajakulu hindamisega.

16.3.1. Kostjal kulus 09.03.2020 hagi vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks

(sh materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendisuhtlus) perioodil

27.01.2020 kuni 09.03.2020 (v.a menetluskulude tagatise ja tähtaja pikendamise taotluse

koostamine) kokku aega 89,75 tundi. Maakohus pidas kõnealuse menetlusdokumendi

koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga selles, et kõnealuste õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kostjal oli hagi vastuse koostamiseks vaja analüüsida hagiavaldust sisulise

tekstiga ligikaudu 12 lehel ja selle lisasid (22 lisa kokku 102 lehel). Õigusliku positsiooni

kujundamine oli keerukas. Hageja esitas kostja vastu nõude erinevatel alustel ja haginõude osas

tuli käsitleda erinevaid õiguslikke küsimusi (sh raudtee muldkeha osas). Arvestada tuleb ka

seda, et menetluse alguses eeldab dokumentide koostamine põhjalikumat asjaolude

väljaselgitamist ja materjalidega tutvumist. Arvestades 09.03.2020 hagi vastuse mahtu (sisulist

teksti ligikaudu 18 lehel, millele lisanduvad lisad) ja sisu ning asja keerukust, peab

ringkonnakohus toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 60 tundi tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta). Kolleegium peab seejuures eraldi vajalikuks märkida, et menetlusdokumendi

koostas ja toiminguid tegi kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, mistõttu eelduslikult on

õigusteenuse osutamine ja toimingute tegemine efektiivsem ning menetlusdokumendi

koostamiseks ja toiminguteks kulub vähem aega kui ühel esindajal. Taotletud ajakulu ei ole

vajalik ja põhjendatud seega 29,75 (=89,75-60) tunni ulatuses.

16.3.2. Kostjal kulus 01.06.2020 seisukoha koostamiseks vastuseks hageja 30.04.2020

menetlusdokumendile ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh materjalide analüüs, õigusliku

positsiooni kujundamine ja kliendisuhtlus) perioodil 12.05.2020 kuni 01.06.2020 kokku aega

2-20-1067

48 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi koostamisega seotud kulusid

täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

kõnealuste õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostjal oli seisukoha

koostamiseks vaja analüüsida hageja 30.04.2020 dokumenti sisulise tekstiga ligikaudu 13 lehel

ja selle lisasid (11 lisa kokku 68 lehel). Hageja peamiselt kordab 30.04.2020 dokumendis enda

varasemaid seisukohti täiendavate põhjenduste ja uute tõenditega. Kostja 01.06.2020

seisukohas samuti kordab enda varasemaid hagi vastuse seisukohti, kuid täiendavalt on kostja

pidanud esitama seisukohad hageja esitatud uute tõendite kohta. Arvestades kostja 01.06.2020

seisukoha mahtu (sisulist teksti ligikaudu üheksal ja poolel lehel, millele lisanduvad lisad), selle

sisu ja seda, et selles korratakse varasemaid seisukohti ning kostja esindajad on varasemalt

hagile vastust koostades põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud

ning arvestades, et menetlusdokumendi koostas kaks vandeadvokaati, peab ringkonnakohus

toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).

Taotletud ajakulu ei ole seega vajalik ja põhjendatud 28 (=48-20) tunni ulatuses.

16.3.3. Kostjal kulus maakohtu 13.11.2020 istungil osalemiseks ja ettevalmistusega seonduvalt

perioodil 09.11.2020 kuni 13.11.2020 kokku aega 24,75 tundi, millest istungi kestvusest 2,45

tundi nähtuvalt moodustab ettevalmistus istungiks 22,3 (=24,75-2,45) tundi. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga selles, et istungi ettevalmistuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Arvestades, et kostja esindajad on eelnevalt põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja

õiguslikku positsiooni kujundanud, siis on kahe esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud

ajakulu kokku 10 tundi. Taotletud ajakulu seonduvalt istungi ettevalmistusega ei ole

põhjendatud seega 12,3 (=22,3-10) tunni ulatuses.

16.3.4. Kostjal kulus 30.12.2020 seisukoha koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh

materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendisuhtlus) perioodil 15.12.2020

kuni 30.12.2020 kokku aega 27,5 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi

koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga selles, et kõnealuste õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kostja 30.12.2020 seisukohas kordab enda varasemaid seisukohti, kuid

täiendavalt on kostja selles esitanud seisukohad hageja avaldatule 13.11.2020 istungil ja ka uue

tõendi koos põhistustega raudtee muldkeha väärtus arvutamise kohta. Arvestades 30.12.2020

seisukoha mahtu (sisulist teksti ligikaudu seitsmel ja poolel lehel, millele lisandub Exceli tabeli

lisa), selle sisu ja asja keerukust ning seda, et kostja esindajad varasemalt põhjalikult

materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning arvestades, et

menetlusdokumendi koostas kaks vandeadvokaati, peab ringkonnakohus toimingute

põhjendatud ajakuluks kokku 18 tundi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Taotletud

ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud seega 9,5 (=27,5-18) tunni ulatuses.

16.3.5. Kostjal kulus maakohtu 25.03.2021 istungi ettevalmistusega seonduvalt perioodil

17.03.2021 kuni 25.03.2021 kokku aega 20,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

istungi ettevalmistuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et kostja esindajad

on eelnevalt põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, siis

on kahe esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku 10 tundi. Taotletud ajakulu

seonduvalt istungi ettevalmistusega ei ole põhjendatud seega 10,5 (=20,5-10) tunni ulatuses.

16.3.6. Kostjal kulus maakohtu 19.04.2021 istungil osalemiseks ja ettevalmistusega seonduvalt

perioodil 16.04.2021 kuni 19.04.2021 kokku aega 21,25 tundi, millest istungil osalemiseks 6

tundi ja ettevalmistusega seonduvalt 15,25 tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et kostja esindajad on eelnevalt

põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, siis on kahe

2-20-1067

esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku 10 tundi. Istung kestis protokollist

nähtuvalt 3,08 tundi, mistõttu on istungil osalemiseks kulunud aeg põhjendatud 3,08 tundi.

Taotletud ajakulu ei ole põhjendatud seega 8,17 tunni (=21,25-10-3,08) ulatuses.

16.3.7. Kostjal kulus 21.07.2021 apellatsioonkaebuse koostamiseks ja selleks vajalikeks

toiminguteks (sh materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendisuhtlus)

perioodil 22.06.2021 kuni 21.07.2021 kokku aega 53 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse

kaebuse koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kõnealuste õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies

ulatuses põhjendatud. Arvestades 21.07.2021 kaebuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu 23 lehel),

sisu ja seda, et kostja esindajad varasemalt põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku

positsiooni kujundanud ning arvestades, et selles korratakse ka varasemaid seisukohti, peab

ringkonnakohus toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 30 tundi tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta). Taotletud ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud seega 23 (=53-30) tunni

ulatuses.

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses

toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepinguliste esindajatega seotud menetluskulusid maa- ja

ringkonnakohtus kokku vähendada 124,97 (=2,75+1+29,75+28+12,3+9,5+10,5+8,17+23)

tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja lepinguliste esindajate

kulud maa- ja ringkonnakohtus põhjendatud 330,5 tunni (=455,47-124,97) ulatuses

tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta), mis rahaliselt moodustab 42 965 eurot (=330,5 x 130),

millele lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt 3400 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja

kasuks väljamõistmisele menetluskulud 46 365 eurot. Ringkonnakohus vähendas hageja poolt

kostjale hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu määratust 16 319,33 euro võrra (=62 684,33–

46 365). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja

keerukusega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg