2-22-129715/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.jaanuaril 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-129715

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja P. M.

Kostja: A. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.

V. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista A. V.t võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A. V. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 395 eurot

3. Välja mõista A. V.lt hagimenetluse kulud 395 (kolmsada

üheksakümmend viis) eurot ja viivis menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing

EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

A. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks 40 eurot, millest leppetrahvi võlgnevus on 30 eurot ja

sissenõudekulu 10 eurot ning menetluskulud ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki numbrimärgiga

XXX (edaspidi ka sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvi väljastamise ajal kostja, kes

parkis sõiduki 14.02.2020 EP opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 15 (EP25) Tallinn,

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue number 1481 4022 0153

1057, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 28.02.2020, mis on käesoleva ajani tasumata.

Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud parkimistingimused, millega ta esitas

omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati

nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. EP tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes

on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas

leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohustuse täitmist

meelde tuletada. Parkimistingimuste rikkumisest tulenev leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata. Hagejal tekkisid tasumata leppetrahvinõude sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10

eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud

elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi EP tegema ka tasulised päringud Transpordiametile

ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja ei ole vastuväidet

esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Vastuväite kohaselt ei tunnista kostja nõuet täies ulatuses. Hageja (üürileandja) ja Eltika

Engineering OÜ (üürnik) vahel oli sõlmitud leping, mille tulemusel sõidukile XXX oli

väljastatud parkimiskaart XXX, millega oli lubatud parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.2020-

29.02.2020 ja sama perioodi eest oli väljastatud arve 9406667. Kostja ei nõustu, et

parkimiskaart XXX ei kehtinud, kuna arve oli tähtaegselt tasumata ja EP väljastas kreeditarve.

Hageja ei ole lepingut erakorraliselt üles öelnud, kuid väljastas trahviteate. Kostjale teadaolevalt

pole üürnikule edastatud kreeditarvet 2022335, kohtule esitatu on koostatud tagantjärele

17.08.2022 14:11. Üürnik tasus arve 9406667, millele hageja oli väljastanud kreeditarve

2022335 summaga 70,62 eurot, täissummas 128,00 eurot 29.05.2020. Hageja oleks pidanud

teada saama, et arve tasuti. Kui ta võttis tasu, siis ta kinnitas tagantjärele, et parkimiskaart XXX

lubas parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.2020-29.02.2020, seega leppetrahv 1481 4022 0153

1057 on tühine. Hageja pidi teadma, et kostja ekslikult tasus parkimistasu. Kostja arvab, et

hageja on alusetult rikastunud võttes tasu nii arve 9406667 alusel, kui ka mobiilparkimise abil

samas tsoonis17.02.2020, 18.02.2020, 19.02.2020, 20.02.2020 ja 21.02.2020 kokku 60,00 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt

opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada,

et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele

viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla

sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt

oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud,

et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma

jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg

1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku

kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja

oli parkimise ajal kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust antud asjaolu üle. Hagiavaldusele lisatud

fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja

oli oma sõiduki parkinud 14.02.2020 EP opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 15 (EP25)

Tallinn parkimisalale, mille eest talle väljastati 14.02.2020 leppetrahvinõue number 1481 4022

0153 1057, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 28.02.2020 ning, et sõiduki armatuurlaual

ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg

parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel

lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise

korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos

fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud

leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole

sõidukit numbrimärgiga XXX hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta

oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva

parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset

parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.

6. Kostja vastuväited selle kohta, et leppetrahv 1481 4022 0153 1057 on tühine põhjustel, et

sõidukile XXX oli väljastatud parkimiskaart XXX hageja ja Eltika Engineering OÜ vahel

sõlmitud lepingu alusel, millega oli lubatud parkida tsoonis EP25 perioodil 01.02.2020-

29.02.2020, ei välista leppetrahvinõude rahuldamist, kuna hageja on mobiilse parkimise

väljavõttega, arvega nr 9406667, parkimislepingu üldtingimustega, kreeditarvega 2022335 ja

kliendi aasta väljavõttega tõendanud, et sõiduki parkimise eest ei ole leppetrahvi väljastamise

kuupäeval - 14.02.2020, tasutud ning, et parkimiskaart XXX ei kehtinud, kuna arve oli

tähtaegselt tasumata ja EP väljastas seetõttu kreeditarve. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui

lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse

täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. EUROPARK ESTONIA OÜ parkimisloa ostu- ja kastutustingimuste punkti 4.1. järgi

kohustub üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt lepingu eseme kasutamise eest üüri.

Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Punktidest 6.6 ja 7.2 tulenevalt

puudus hagejal kohustus kostjat teavitada, sest pool võis lepingu ilma etteteatamata üles öelda,

kui teine pool on lepingust tulenevat kohtustust oluliselt rikkunud ja kui lepingu ütleb

erakorraliselt üles üürileandja, lõpetatakse automaatselt parkimisloa kehtivus. Eeltoodust

tulenevalt võis hageja keelduda parkimisõiguse andmisest seni, kuni kostja on tasunud

parkimisperioodi eest esitatud arve. Väljavõttega kliendile 106447 koostatud arvete kohta

perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020 on tõendatud, et hageja koostas kreeditarve 29.02.2020

arvele nr 9406667, maksetähtajaga 12.02.2020. Kreeditarve on tehtud perioodile 14.02.2020

kuni 28.02.2020, kuna leping lõpetati 14.02.2020 seoses võlgnevusega. Seega on kostja väide, et

kreeditarve nr 2022335 on koostatud tagant järele 17.08.2022 14:11 ebaõige. Kostja tasumine

sõiduki numbrimärgiga XXX parkimise eest mobiilselt 17.02.2020 kuni 22.02.2020, annab alust

järeldada, et kostja teadis parkimiskaardi nr XXX mittekehtivusest arve tasumata jätmise tõttu.

Kostja väited, et hageja on alusetult rikastunud ei ole kooskõlas hageja esitatud tõenditega. Nii

nähtub kostja vastusest ja esitatud tõendist, et arve nr 9406667 tasuti alles 29.05.2020. Hageja

raamatupidamise andmetest nähtuvalt on enamtasutud 70.62 eurot seotud 31.05.2020 arvega

9368151, väljastatud 05.06.2019 A. V.le. Sõidukile XXX väljastatud parkimiskaarte on tellitud

nii A. V. kui ka Eltika Engineering OÜ nimele. Järelikult ei ole kostja ümber lükanud hageja

hagis esile toodud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et leppetrahvi väljastamise ajal 14.02.2020

ei olnud kostjal kehtivat parkimiskaarti ja parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiilselt.

7. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Sissenõudmiskuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja nõudekirjaga

on tõendatud, et kohtueelselt saatis ta e-kirja teel nõudekirja kostja e-maili aadressile

V.@gmail.com, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega

asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks

summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja

vastu kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu,

täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

9. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-

19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel

on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud.

10. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ

töötaja, tunnihinnaga 110 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud

on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud

koosnevad vastuväitega tutvumisest, kirjavahetusest kostjaga, hagiavalduse koostamisest, lisade

komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 08.11.2022 vastusega tutvumisest ning sellele hageja

taotluse koostamisest ja maakohtule esitamisest 30 minutit, kokku 2 tundi 30 min. Hageja

lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 275 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

11. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus võttes arvesse hageja

esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud

hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, kahte seisukohta ja seisukohtade

avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud

hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega

seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on

põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses kokku 275 eurot.

Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 395 eurot (100+20+275). TsMS §

lg

kohaselt

märgib

kohus

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik