2-23-136855/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5)

2-23-136855

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-136855

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi Jxxxxx Kxxxxxxx vastu

võla nõudes

Hagihind

3033,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju

maakond);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: Jxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxx

küla,

xxxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxxxmaakond).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group OÜ hagi Jxxxxx Kxxxxxxx vastu võla nõudes

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finance Group kanda. Kostjal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

2 (5)

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 14.11.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 20-29)

Jxxxxx Kxxxxxxx vastu krediidikonto lepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja

taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1764,79 eurot,

intressi summas 178,02 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 334,58 eurot, samuti edasiulatuvad viivised määras 40% aastas kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Kohus võttis hagi 15.11.2023. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

3. Kostjale Jxxxxx Kxxxxxxxxx toimetati hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega

kätte isiklikult 25.11.2023. a aadressil xxxxxxxx, xxxxxx küla,xxxxxxxx vald, xxxxxx

maakond. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja

määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

4. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS

§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hagi asjaolude kohaselt on kostja Jxxxxx Kxxxxxxx sõlminud 09.03.2020. a Placet Group

OÜ-ga krediidikonto lepingu nr KK3527615, millega kostjale võimaldati krediidilimiiti 2000

eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles Placet Group

OÜ kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.05.2023, andes eelnevalt kostjale kahenädalase tähtaja

võlgnevuse likvideerimiseks. Placet Group OÜ loovutas 26.05.2023 kostja vastase nõude

hagejale, s.o OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja on seisuga 01.04.2023. a kasutanud krediiti summas 1764,79 eurot, millest tulenevalt

on ka tema põhivõlg 1764,79 eurot. Lepingu kohaselt kohaldub põhisummale intress määraga

40% aastas, s.o 0,11% päevas. Kostja kohustus intressi tasuma talle esitatud arvete alusel.

Eeldusel, et kogu krediiti võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus

kokkulepitud tingimustel, kuulub tasumisele maksekorraldusel toodud kohustuslik osamakse,

mis koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud

summadest. Kostja puhul oli igakuiselt tagasimakstavaks summaks 78,70 eurot. Placet Group

OÜ esitas kostjale järgmised makseteatised: nr KK3527615 maksetähtajaga 10.12.2022. a (dtl

50, nr KK3527615 maksetähtajaga nr 10.01.2023. a (dtl 49), nr KK3527615 maksetähtajaga

10.02.2023. a (dtl 48), nr KK3527615 maksetähtajaga 01.03.2023. a (dtl 47), nr KK3527615

3 (5)

maksetähtajaga 01.04.2023. a (dtl 46) ja nr KK3527615 maksetähtajaga 01.05.2023. a (dtl

45). Makseteatiste kohaselt on arvestatud intressi vastavalt 61,59 eurot, 61,59 eurot, 58,93

eurot, 53,13 eurot, 57,73 eurot ja 55,48 eurot. Intressivõlgnevus on kostjal alates 11.03.2023.a

kuni 25.05.2023. a summas 178,02 eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2

sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1764,79 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast kalendripäevast, s.o 26.05.2023. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

14.11.2023. a laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% aastas kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 334,58

eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

15.11.2023. a lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.

7. Kostja hagile vastanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud 11.10.2023. a

nõudele vastuväite (dtl 10-11). Kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega põhjusel, et on

igakuiselt tasunud talle esitatud arved summa 78,70 eurot ning sellist võlgnevust tal

krediidiandja ees olla ei saa.

8. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata Placet Group OÜ-le 09.03.2020. a

sõlmitud krediidikonto lepingus nr KK3527615 kokkulepitud põhikohustuse eest 1764,79

eurot, intressid 178,02 eurot ja viivised summas 334,58 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud

võlgnevuse sissenõudmiskulu 50 eurot. Placet Group OÜ on oma nõuded kostja vastu

loovutanud hagejale (dtl 57).

Kohtule on esitatud vaidlusaluse krediidikonto põhitingimused (dtl 30), millelt nähtub, et

kostjaga sõlmiti leping, millega kostja sai tähtajatult laenu 2000 eurot, intressiga 40% aastas

(3,33% kuus), krediidi kulukuse aastamääraga 49%. Laenuandja esitas kostjale 10.05.2023. a

teate laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 56) põhjusel, et kostja oli viivituses kolme

üksteisele järgneva osamaksega. Teatise kohaselt oli kostja põhiosa võlgnevus 44,19 eurot ja

intressi võlgnevus 148,61 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ja laenuandja ütles lepingu

alates 25.05.2023. a üles. Hageja saatis kostjale 01.06, 31.07 ja 21.08.2023. a võlateatised (dtl

81-87). Viimase, s.o 21.08.2023. a teatise kohaselt on kostja põhivõlgnevus 1774,79 eurot,

viivisevõlgnevus summas 174,25 eurot, muude kulude võlgnevus summas 196,11 eurot, võla

sissenõudmiskulud 50 eurot.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

omal algatusel. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1, 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(krediidivõimelisus)

ja

hindama

tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

4 (5)

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute

ulatuse

vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7,

lg 2 p-des 1-3, lg 3 p-des 1-3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kostja märkis laenutaotluses (dtl 59) enda

sissetulekuks sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot

ning majapidamiskulud 0 eurot. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamiseks kohtule kostja suhtes tehtud krediidianalüüsi (dtl 59-74), lepingu ning

sellega seonduva teabe (dtl 30; 33-44) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl

31-32). Kohus on seisukohal, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ega ka

lepingueelne täiendav teave (dtl 33-36) ei tõenda seda, et konkreetne laenuandja oleks

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingueelne täiendav teave täiendab ja

selgitab Euroopa standardinfo tarbijakrediidi teabelehte ning on informatiivse tähendusega.

Laenuandja jõudis kostja taustauuringut tehes järeldusele, et kostja on võimeline tasuma

krediidikonto lepingus ettenähtud makseid summas 78,70 eurot (dtl 62). VÕS § 4034 lg 7

kohaselt kui krediidiandja sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt viidatud paragrahvi lõigetele 3, 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-10661 tehtud

otsuses leidnud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks

(sotsiaaltoetus/hüvitis) märkinud 476,83 eurot ja väljaminekuteks ülalpeetavatele 300 eurot.

Laenuandja on laenu väljastamise otsustuse aluseks võtnud sissetuleku 476,83 eurot ja

väljaminekud 450 eurot (300 eurot ülalpeetavatele ning 150 eurot majapidamiskulu) ning

jõudnud järeldusele, et laenusaaja taustakontroll on korras ning kostjal on reserv 248,13 eurot.

Kohus on seisukohal, et laenuandja ei käitunud kostjale laenu väljastades vastutustundlikult.

Kostja sissetulekuks on üksnes sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot ning kostja

ülalpidamisel on alaealised, kelle igakuine ülalpidamiskulu on 300 eurot. Olukorras, kus

laenuandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, oleks ta pidanud ka

nendest andmetest lähtuma, mitte looma kunstliku reservi (248,13 eurot). Hagiavaldusest ei

nähtu, millist krediidi andmise seisukohast tähtsust omavat teavet laenuandja kostja kohta

avalikest andmebaasidest teada sai. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Kuivõrd kostjal laenuandja

märgitud reservi laenumaksete tasumiseks tegelikkuses ei olnud ning kõik kostja kohustused

ei olnud arvesse võetud ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga

5 (5)

09.03.2020. a sõlmitud krediidilepingut nr KK3527615 sõlmida.

9. Hageja on kostja vastu esitanud intressinõude summas 178,02 eurot. VÕS §-st 94 tulenev

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

alates 01.01.2020. a laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul

vaidlusalusele krediidilimiidilepingule kohaldada intressimäära 0,00%. Eeltoodust tulenevalt

ei kuulu hageja intressinõue kostja vastu rahuldamisele.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse

huvi või usalduskahju hüvitamine (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710). Kooskõlas kohustuse

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede

(mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist.

Krediidikonto leping nr KK3527615 on lõppenud 25.05.2023. a. Hageja saab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

Hagimaterjalide kohaselt on kostja saanud kogu perioodil 10.03.2020. a kuni 30.04.2023. a

krediiti 2298,58 eurot. Kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid kokku summas 2673,11

eurot, millest laenuandja luges põhiosa katteks 531,72 eurot ja intressi katteks 2141,39 eurot

(dtl 75-80). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 374,53 eurot rohkem

(2673,11-22298,58) kui laenuandja oleks õigustatud saama.

Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 334,58 eurot. Hageja arvestab viivist

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023. a kuni hagiavalduse esitamiseni

14.11.2023. a. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata. Kostja on tasunud laenuandjale rohkem

kui laenuandja oli õigustatud saama, mistõttu puudub hagejal viivisenõue TsMS § 367 alusel.

VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt ei võlgne tarbija krediidiandjale vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral muid tasusid. Seega ei ole põhjendatud hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot. Arvestada tuleb sedagi, et kostja on

tasunud perioodil 22.07.2020. a kuni 06.03.2023. a meeldetuletuskirjade hüvitiste katteks

kokku 40 eurot.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluses osalenud ei ole ja seega puuduvad kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik