3-23-2101/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2101

Haldusasi

DIAMOND

SKY

OÜ

kaebus

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi 03.08.2023 otsuste ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.09.2023 otsuse nr

116-23/265056 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

(vaidlustaja)

–

DIAMOND

SKY

OÜ

(registrikood 12439103), esindaja vandeadvokaat

Keidi Kõiv

Vastustaja (hankija) – Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium, esindaja GV

Kolmas isik – NyxAir OÜ (registrikood 14361523),

esindaja vandeadvokaat Erki Fels

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

DIAMOND SKY OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata DIAMOND SKY OÜ taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil.

2. Jätta DIAMOND SKY OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 08.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-2101 muutmata.

3. Mõista DIAMOND SKY OÜ-lt NyxAir OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

1900 eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas 23.05.2023 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Avaliku liiniveo teostamine Tallinn-Kuressaare-

Tallinn ja Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliinidel“ (viitenumber 265056) hanketeate. Hange oli

jagatud kaheks osaks: osa 1 – avaliku liiniveo teostamine Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliinil;

3-23-2101

2(10)

osa 2 – avaliku liiniveo teostamine Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil. Pakkumused tuli

esitada 24.07.2023 ning nimetatud päevaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat, sh

DIAMOND SKY OÜ ja NyxAir OÜ.

2. Hankija tunnistas 03.08.2023 vastavusotsusega hanke osades 1 ja 2 vastavaks NyxAir OÜ

pakkumuse ning lükkas DIAMOND SKY OÜ pakkumuse tagasi kui vastavustingimustele

mittevastava (dtl 2–6, 9–23).

Hankija tugines DIAMOND SKY OÜ pakkumuse tagasi lükkamisel riigihangete seaduse

(RHS) § 114 lg-le 2, kuna pakkumus ei vastanud kehtestatud vastavustingimusele ja pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihankes esitatud

tingimustele. Pakkuja esitatud kütusekulu tõendist ei nähtunud selgelt vastavustingimuses

nõutud andmed (kütuse hind koos lisatasudega). Hankija tegi 25.07.2023 pakkujale päringu

asjaolude selgitamiseks (dtl 76). Pakkuja tunnistas vastuses eksimust (dtl 76) ning lisas

vastusele uue tõendi (dtl 77), millele märgitud kütusekulu erineb oluliselt hankedokumentide

IV vormil märgitud kütusekulust. Pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva esitatud

dokumentidega ei saa pakkumuses esitatud dokumente ja andmeid ning pakkumuse sisu

muuta. Rakendada ei saa RHS § 117 lg-t 3, mis sätestab arvutusvea parandamise võimaluse

pakkumuses, sest tegemist ei ole arvutusveaga. Pakkuja soovib asendada pakkumuses olevaid

andmeid uute andmetega.

Hankija tunnistas 03.08.2023 otsusega edukaks NyxAir OÜ pakkumuse (dtl 7–8).

3. DIAMOND SKY OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija 03.08.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab vaidlustaja

pakkumuse tagasi lükkamist ning NyxAir OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist.

VAKO jättis 12.09.2023 otsusega nr 116-23/265056 vaidlustuse rahuldamata ja mõistis

DIAMOND SKY OÜ-lt NyxAir OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud 3520 eurot (dtl

286–308).

Ehkki hankija 03.08.2023 otsuse põhjendused on mõnevõrra ebaselged, saab neist järeldada,

et vaidlustaja pakkumus lükati tagasi, sest vaidlustaja pärast pakkumuse esitamist esitatud

selgitusest ja uuest esitatud dokumendist tuleneb, et vormis „HD IV Hinnapakkumuse jaotus

ja lennuki tehnilised andmed“ (vormid HD IV-1, HD IV-2) esitatud kütuse hind ja kütuse

hinna tõendamiseks esitatud 26.07.2023 dokumendil olev kütuse hind on erinevad ning

hankija hinnangul pole võimalik nõustuda vaidlustajaga selles, et pakkumuses esitatud ühe

reisi maksumused saavad kütuse hinna erinevust arvestades jääda samaks. Hanke

vastavustingimustest (vormid HD IV-1 ja IV-2 ning osa „Kütuse hinna tõendamine“) tuleneb,

et lisaks hinnapakkumustele pidi pakkuja tõendama kütuse hinda vabas vormis dokumendiga,

kus oleks hinna komponentidena eristatavad juunikuu kütuse maailmaturu hind ja teised

kulud (lisatasud). Vabas vormis dokumendis pidi olema ka kütuse hind, mis oli toodud

hinnapakkumuste real 2.3. Vaidlustaja esitatud vabas vormis dokumendi põhjal polnud aga

võimalik kindlaks teha kütuse hinnakomponente, välja polnud toodud kütuse maailmaturu

hinda ega eristatud hinna komponente. Hankija küsis 25.07.2023 vaidlustajalt selgitust, kes

vastas 26.07.2023, esitades hankijale kütuse hinna, mis erines hinnapakkumustes toodust.

Seega jättis vaidlustaja hinnapakkumustes esitatud kütuse hinnad tõendamata, mis on

vastuolus vastavustingimustega. Vaidlustaja pakkumuses oli oluline puudus ning see lükati

õigesti tagasi.

Taotlus tunnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise otsus on

põhjendamatu. Küsimus on selles, kas hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmanda isiku

pakkumuste maksumused võisid olla põhjendamatult madalad, ja seetõttu tuli korraldada

kontrollimenetlus (RHS § 115). Mingit üldkohalduvat lävendit, millal peaks hankijal tekkima

kahtlus, ei eksisteeri. Eelkõige tuleb lähtuda vaidlustaja toodud põhjendustest, kuna temal on

3-23-2101

3(10)

tõendamiskoormus, tuues välja, millest pidanuks hankijal tekkima kahtlused. Ainult

vaidlustaja oma pakkumusele ja teistele riigihangetele viitamisest ei piisa. Vaidlustaja viide

RHS § 115 lg-le 9 ja ka ristsubsideerimise keelule on asjakohatu. Praegusel juhul pole

võimalik järeldada, et kõik kulud peaksid pakkujatel olema enam-vähem samad ja et 14,8%

ning 6,72% hinnavahe viitab selgelt põhjendamatult madalale maksumusele. Kolmas isik

nimetas vaidlustusmenetluses kulusid, mis võivad olla erinevad. Hankija selgitused

põhjendamatult madalas maksumuses kahtluse mittetekkimise kohta on veenvad.

4. DIAMOND SKY OÜ esitas 22.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija

03.08.2023 otsuste ning VAKO 12.09.2023 otsuse tühistamiseks.

Riigihanke alusdokumentides (RHAD) esitatud tingimused on mitmeti mõistetavad ja

pakkumusi ei hinnatud samadel alustel. Pooled mõistsid hanketingimusi väga erinevalt ja

seega ei saanud laekunud pakkumused olla omavahel võrreldavad.

Vastavustingimusest nr 7 tuleneb selgelt, et pakkumuses esitatud hind peab põhinema AS-i

Tallinna Lennujaam lepingulise kütusepartneri hinnal. See on kooskõlas hinnapakkumuse p-s

2.3 märgituga, et hind peab olema sama, mis vedaja lepingulise kütusepartneri kütuse hind.

Pakkumuses ei oma maailmaturu hind tähtsust.

VAKO seisukoht, et vastavusnõudest tuleneb selgelt, et pakkuja pidi esitama lisadokumendi,

millest pidi nähtuma juunikuu kütuse maailmaturu hind ja teised kulud, pole õige. AS-il

Tallinna Lennujaam on kaks kütusepartnerit, kes kehtestavad oma hinna ühetaoliselt, st iga

kuu alguses teatakse jooksva kuu kütuse hind, mis põhineb eelmise kuu maailmaturu hinnal

koos lisatasudega. Pakkujatelt nõuti selgelt kütusepartneri eelmise kuu hinda. Pakkumuses

esitatud hind ei saanud korraga baseeruda lepingulise kütusepartneri juunikuu hinnal ja

juunikuu maailmaturu hinnal, sest lepingulise partneri juunikuu hind põhineb alati maikuu

keskmisel maailmaturu hinnal. Hankija pidi igal juhul aru saama, et dokumendiga „kütuse

hind 1“ oli esitatud kehtiv kütuse hind, mis sisaldas maailmaturu hinda. Dokumendiga

„kütuse hind 2“ esitas kaebaja juunikuu maailmaturu hinna.

Hankija väide võimatusest võtta välja ühe kindla kuu kütuse maailmaturu hind on vale, kuna

just seda kütusepartnerid hinnakujunduses kasutavadki. Varasemates hankemenetlustes on

hankija alati küsinud tõendit AS-i Tallinna Lennujaam lepingulise kütusepartneri kinnitatud

reaalse kütuse hinna osas hankija nõutud kuupäeva seisuga (nt hanked viitenumbriga 204103,

213197).

Sellega, et pakkujal on võimalus küsida hankijalt hankemenetluses selgitusi, ei saa hankija

pääseda nõudest kehtestada selged ja proportsionaalsed hanketingimused.

Hankija kinnitas vaidlustusmenetluses esitatud vastuses, et mõistis kütuse hinna kujunemist

kahest komponendist, s.o maailmaturu hinnast ja lisatasudest. Kaebaja esitas kõik nõutu

dokumentides „kütuse hind 1“ ja „kütuse hind 2“. Hankija oleks pidanud valdkonna

asjatundjana hinna kujunemist mõistma.

VAKO hindas meelevaldselt kaebaja 26.07.2023 vastust hankija päringule. Vastuses kaebaja

kinnitas, et esitas pakkumuses kütuse hinna hanke tähtajale eelneval kalendrikuul kehtinud

hinna alusel, kuid on pärast hankija päringut esitanud veel ka kütuse maailmaturu hinna

juunikuu viimase kuupäeva seisuga. Kaebaja täitis korrektselt vastavustingimuse „HD IV

Hinnapakkumuse jaotus ja lennuki tehnilised andmed“ vormi. Kuigi kaebaja oli esitanud ka

hankes tähtsust mitteomavaid andmeid (kütuse juulikuu lõpphind), siis ei oleks hankija

pidanud nendest lähtuma. Kaebaja ei muutnud pakkumust ja hankija pole ka väitnud, et

kaebaja hind ei sisaldanud maailmaturu hinda. Kaebaja ei esitanud tõendit tagantjärele, vaid

täpsustas hiljem numbrilist näitajat, mis sisaldus pakkumuse hinnas ja pakkumusega esitatud

3-23-2101

4(10)

tõendis. Numbrilise näitaja sisaldumine esialgses pakkumuses on lihtsa lahutustehtega

kontrollitav.

Kaebajale on laekunud teave, et ka kolmas isik esitas oma pakkumusega kütuse hinna tõendi

sarnaselt kaebajaga, kuid ometi koheldi pakkujaid erinevalt.

Hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. RHAD

p-st 3.1 tulenes ristsubsideerimise keeld. Pakkujad pidid oma pakkumuse hinnastama selliselt,

et see katab osutatava teenuse maksumuse tervikuna. Vormil „hinnapakkumuse jaotus ja

lennuki tehnilised andmed“ on hankija kehtestanud iga rea täpse sisu. Lisaks võimalikele

hinnakomponentidele on hankes reaalne probleemkoht reisijatasude hinnastamisel, millise

arvu määramise jättis hankija ettevõtjate riisikosse. Reisijate arvu valesti määramisel

realiseerub olukord, kus pakkumuse maksumus ei kata tervikuna osutatava teenuse

maksumust ning ei ole seega kooskõlas RHAD punktiga 3.1.

7% ja 15% hinnaerinevus on märkimisväärne. Arvestades, et 2022. a luhtunud hankes oli

kolmanda isiku pakkumuse hind 7,5% kõrgem ja kulud on sealt alates tõusnud, siis ei saa

pakutud hind kõiki kulusid katta. Kaebaja pakkumusest madalama reisijatasuga liini

opereerimine ei ole kulude katvuse osas võimalik.

5. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja NyxAir OÜ palusid jätta kaebus

rahuldamata, nõustudes VAKO otsuse põhjendustega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2185 eurot.

6.1. Vaidluses on olulised järgmised hanketingimused:

Vastavustingimuste osa „HD IV-1/2 HINNAPAKKUMUSE JAOTUS JA LENNUKI

TEHNILISED ANDMED“ näeb ette vormide „HD IV-1/IV-2 Hinnapakkumuse jaotus ja

lennuki tehnilised andmed“ esitamist pakkumuses ja järgmised nõuded (kehtib mõlemas

hanke osas): „HD IV-1 kohases hinnapakkumuse jaotuses ja lennuki tehnilised andmed

peavad olema täidetud kõikide hankija poolt tühjaks jäetud andmete ja maksumuste lahtrid.

HD IV-1 kohase hinnapakkumuse jaotuse ja lennuki tehnilised andmed maksumused

esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkujal on keelatud muuta, täiendada

või teha muid tegevusi MS Exceli failis, mis ei ole vajalikud ega seotud HD IV-1

Hinnapakkumuse jaotus ja lennuki tehnilised andmed täitmise kohustusega (näiteks kaitstud

ja lukustatud MS Exceli faili avamine nimetatud funktsioonidest, valemite, makseartiklite

loetelu, nimetuste, tööde kirjelduste, parameetrite, mõõtühikute, mahtude muutmine ja/või

kustutamine, ridade lisamine ja kustutamine jms nimetamata tegevus)“ (dtl 363).

Hinnapakkumuste real 2.3. tuli esitada kütuse hind järgmiselt: „hind peab olema sama, mis

vedaja lepingulise kütusepartneri kütuse hind pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva

kalendrikuu seisuga (eur/l ja ilma käibemaksuta)“ (dtl 503–505).

Vastavustingimuste osa „KÜTUSE HINNA TÕENDAMINE“ nägi ette järgmist:

„Pakkuja esitab HD IV-1 ja/või HD IV-2 Hinnapakkumuse jaotuses ja lennuki tehnilised

andmed pakutud kütuse hinna tõendamiseks AS Tallinna Lennujaama lepingulise

kütusepartneri kütuse hinna. Hind peab sisaldama 1) pakkumuse esitamise tähtpäevale

eelneva kalendrikuu kütuse maailmaturu hinda ja 2) teisi lisanduvaid kulusid. Nimetatud

hinna komponendid tuleb tõendaval dokumendil esitada selgelt eristatuna. Maksumused tuleb

esitada eurodes ja ilma käibemaksuta. (Vabas vormis dokument)“ (dtl 363).

6.2. Kaebaja tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-le 2 ja leidis, et

avalikkusele suunatud hanketingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistlike isikute, kelleks

on valdkonna spetsialistid, arusaamast. See lähenemine on põhimõtteliselt õige, kuid toodud

3-23-2101

5(10)

põhimõtte rakendamine eeldab, et üldse esineb hanketingimuste ebaselgus, mitmeti

mõistetavus, küsitavus vms. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga ning VAKO

leidis õigesti, et vastavustingimustes seatud nõue tõendada kütusehinda on selge. Vabas

vormis dokumendiga (kütuse hinna tõendiga) tuli tõendada AS-i Tallinna Lennujaam

lepingulise kütusepartneri kütuse hinda, mille kaebaja hinnapakkumuse real 2.3 esitas, ning

tõend pidi selgelt eristatavalt väljendama kütusehinna kaht komponenti: 1) pakkumuse

esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu kütuse maailmaturu hinda; 2) teisi lisanduvaid

kulusid.

6.3. Kaebaja arvates tuli hinna esitamisel „ära eristada see, milline osa summaarselt on AS

Tallinna Lennujaama kütusepartneri poolt rakendatav kütuse hind pakkumuse esitamise

tähtpäevale eelneval kalendrikuul ning milline osa summaarselt on muud lisanduvad kulud

kütuse hinnas.“ Seega jättis kaebaja maailmaturu hinna üldse tähelepanuta ja asendas selle

komponendi „kütusepartneri poolt rakendatava kütuse hinnaga“, mille puhul jääb

arusaamatuks, mis on sellise hinna sisu. Kaebaja lähenemine on ebaloogiline, kuna

vastavustingimuste osast „Kütuse hinna tõendamine“ tulenes selgelt, et maailmaturu hind ja

lisanduvad kulud pidid kokku andma lepingupartneri hinna.

Kaebaja tõi esile, et kui hinnapakkumuse real 2.3 nõuti kütuse hinna esitamist, mis pidi olema

sama lepingulise kütusepartneri kütuse hinnaga pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva

kalendrikuu seisuga, siis osas „Kütuse hinna tõendamine“ nõuti eelneva kalendrikuu

maailmaturu hinna väljatoomist. Kaebaja väited tingimuste vastuolulisusest on alusetud.

Asjaolu,

kui

korraga

tuli

esitada

nii lepingulise

kütusepartneri

juunikuu

hind

(hinnapakkumuse real 2.3) kui ka selles sisalduv juunikuu maailmaturu hind (kütuse hinna

tõendil), võis tekitada mõnevõrra segadust, kui praktikas arvestatakse lepingupartneri

kütusehinnas eelmise, mitte sama kuu maailmaturu hinda. Kui selliselt oli lepingulise

kütusepartneri kütuse hinna ja maailmaturu hinna esitamine võimatu, siis oleks kaebaja

pidanud tingimusi vaidlustama. Samuti oleks saanud küsida selgitusi vastuolu kohta. Kaebaja

seda aga ei teinud ega pannud maailmaturu hinna eristamise nõuet üldse tähele, mis nähtub

tema 26.07.2023 vastusest hankija päringule. Seega ei ole kaebaja argument tingimuste

vastuolulisusest määrav.

6.4. Kaebaja pakkumus ei vastanud tingimustele. Ainult hinnapakkumuse real 2.3 kütuse

hinna esitamine polnud piisav. Pakkumuse koosseisus kütuse hinna tõendamiseks esitatud

tõend (vabas vormis dokument) ei vastanud vastavustingimuse „Kütuse hinna tõendamine“

nõuetele, sest seal polnud selgelt eristatud kütuse juunikuu maailmaturu hinda ja lisakulusid,

mis kokku andsid lepingulise kütusepartneri kütuse hinna. Tõendilt ei ole arusaadav, kas

ühikus EUR/liiter toodud hind (edaspidi X EUR/liiter) on (juunikuu) maailmaturu hind või

lepingulise kütusepartneri hind. Lisatasude puhul pole arusaadav, millised neist on käsitatavad

„lisanduvate kuludena“ vastavustingimuste mõistes, mis maailmaturu hinnaga pidid kokku

andma lepingulise kütusepartneri hinna (s.o kas kõik toodud lisatasud olid asjakohased).

Hankija küsis eeltoodud põhjusel 25.07.2023 kaebajalt selgitusi (RHS § 46 lg 4), tuues välja,

et esitatud tõendil puudus info maailmaturu hinna kohta ning tõendile ei olnud märgitud

kütusehinda koos lisadega. Õige pole kaebaja väide, et päringus väljus hankija

vastavustingimuste raamidest. Kuna kaebaja kütuse hinna tõend oli ebaselge ja polnud

arusaadav, mida kujutas endast hind X EUR/liiter (s.o kas see hõlmas juba kõike või lisandus

sellele midagi), siis küsis hankija õigustatult selgitusi maailmaturu hinna ja kütuse hinna

kohta, mis hõlmaks ka lisanduvaid tasusid. Kaebaja selgitas 26.07.2023 vastuses, et

maailmaturu hind jäi tähelepanuta. Kaebaja pakkumus oli seega mittevastav, kuna selle

koosseisus esitatud tõend ei vastanud nõuetele ning kaebaja 26.07.2023 vastus koos uue

tõendiga ei kõrvaldanud ebaselgust, vaid vastupidi, selles esitati uusi numbrilisi näitajaid, mis

3-23-2101

6(10)

ei sobitunud esialgse pakkumusega. Seega lükkas hankija kaebaja pakkumuse õigesti RHS §

114 lg 2 alusel tagasi.

6.5. Kaebajale ei ole ette heidetud seda, et tema hinnapakkumuses esitatud hind ei ole

kütusepartneri juunikuu hind või et ajalise kriteeriumi järgi oleks kütuse hind mittevastav.

Küsimus on kütuse hinna tõendamise dokumendi mittevastavuses, sh ebaselgustes, mida ei

kõrvaldatud.

Kaebaja tugineb põhjendamatult sellele, et hankija pole väitnud, nagu kaebaja poolt

pakkumuse lisades esitatud hind ei oleks maailmaturu hind ning hankija pidi kaebaja

dokumendist „kütuse hind 1“ ise aru saama, et kehtiv kütuse hind sisaldas maailmaturu hinda.

Kütusehinna komponentide, sh juunikuu maailmaturu hinna selge eristamine oli pakkuja

ülesanne. Hankija ei pidanud seda ebaselgetest dokumentidest ise tuletama.

Kaebaja enda seisukohad on vastuolulised – vaidlustusmenetluses nimetas ta dokumendis

„kütuse hind 1“ esitatud hinda maailmaturu hinnaks, millele lisanduvad lisatasud;

kohtumenetluses nimetas ta täpselt sama, dokumendis „kütuse hind 1“ esitatud hinda

lepingulise kütusepartneri juunikuu hinnaks, mis sisaldab maailmaturu hinda. Tõendi „kütuse

hind 1“ sõnastus ja ülesehitus, mille kohaselt esitati tõendi alguses hind X EUR/liiter ja

seejärel lisati „Juhime tähelepanu, et hinnale lisanduvad järgmised /…/ lisatasud: /…/“, toetab

pigem järeldust, et koos pakkumusega esitatud tõendis „kütuse hind 1“ ei olnud hind

lepingulise kütusepartneri lõpphind, vaid sellele pidid veel lisanduma tasud.

Kaebaja 26.07.2023 vastusest ja uuest tõendist koosmõjus võib välja lugeda, et kaebaja esitas

kütuse hinnana uue numbri, rõhutades, et see sisaldab kõiki tasusid. Kaebaja nentis, et

kütusehind on erinev, kuid väitis, et see ei mõjuta hinnapakkumiste lõpphindasid. Kuigi

kaebaja 26.07.2023 vastuses ja uues tõendis viidati juulikuule, mis ei ole kooskõlas

vastavustingimustega (kus nõuti juunikuu maailmaturu hinda ja kütusepartneri hinda), ei

pidanud hankija sellest järeldama, et kaebaja oli segaduses või temalt oleks pidanud veel

selgitusi küsima. Ka asjaolust, et kaebaja tõendist „kütuse hind 2“ nähtus viide juulikuule

2023, ei pidanud hankijale olema selge, et kaebaja ei soovinud juulikuu hinnale tugineda ja

pakkumust muuta põhjusel, et vastavustingimustes nõuti kütusepartneri juunikuu hinda.

Hankija võis arvestada võimalusega, et pakkumus ongi mittevastav ja selles on tuginetud vale

kuu kütuse hinnale.

6.6. Hanketingimused olid kõigile pakkujatele ühetaolised. Kui kaebajal on informatsioon, et

kolmas isik esitas sarnase tõendi nagu kaebaja, siis ei välista see, et kolmandalt isikult

selgituste küsimisel andis ta piisava ja ebaselgusi kõrvaldava vastuse, erinevalt kaebajast.

Asjaolu, et kaebaja küsis hankemenetluses hankijalt selgitusi, ei oma tähtsust, sest selgitusi

küsiti teisel teemal.

6.7. VAKO otsus on põhjendatud ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja

väidetava põhjendamatult madala maksumuse küsimuses.

Kolmas isik selgitas vaidlustusmenetluses põhjalikult, miks tema pakkumus ei ole

põhjendamatult madal ja hankijal ei pidanud sellist kahtlust tekkima, sh millest võisid

tuleneda maksumuse erinevused võrreldes kaebaja pakkumusega (VAKO otsuses punktid

6.2.2–6.2.8, 6.3.2–6.39). Kaebaja omistab liiga suurt tähtsust hankija arvamusele, et

pakkumuse maksumuses on oluline osakaal kütuse hinnal. Ka kütuse hind võib olenevalt

kokkulepetest lepingupartneriga pakkujatel mõnevõrra erineda. Teiseks rõhutas kolmas isik

asjakohaselt, et lisaks kütuse hinnale tuleb arvestada veel 16 komponendiga, millest olenes

pakkumuse maksumus. Kaebaja väited kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalast

maksumusest on seda enam alusetud, et riigihanke viitenumbriga 255429 luhtumise tõttu

osutab kaebaja praegu Kärdla lennuliinil teenust otselepinguga ning teeb seda veel odavamalt,

kui pakkus kolmas isik siinses vaidlusaluses hankes.

3-23-2101

7(10)

6.8. VAKO käsitles ristsubsideerimise keelu küsimust otsuse p-s 8.4.2 ning leides õigesti, et

asjakohatu väitega ei ole vaja pikemalt tegeleda, kuna küsimus oli selles, kas pakkumuse

kogumaksumus pidi hankijas hinna osas kahtlusi tekitama, kuid vastus sellele on eitav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. DIAMOND SKY OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus

esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus ei hinnanud RHAD-is sätestatud tingimusi õigesti. Vastavustingimus sätestas

kaks komponenti, mis pidid AS-i Tallinna Lennujaam lepingulise kütusepartneri hinnas

sisalduma. Halduskohus jõudis arusaamatult seisukohale, et maailmaturu hind ja lisanduvad

kulud pidid kokku andma lepingupartneri hinna. Sellist nõuet vastavustingimus ei sätestanud.

Selline nõue oleks ka turgu kahjustav, sest AS-i Tallinna Lennujaam lepingulise

kütusepartneri hind kujuneb peamiselt maailmaturu hinna ning kütuse partneri enda

marginaali kogumis, millele lisanduvad kulud vastavalt sellele, millise lennuga on parasjagu

tegemist. Hankija ei saa hakata hanketingimustega reguleerima seda, kuidas saavad edaspidi

hinda kujundada AS-i Tallinna Lennujaam kütusepartnerid. Vastavustingimus sätestas seega,

et AS-i Tallinna Lennujaam lepingulise kütusepartneri hind pidi sisaldama maailmaturu hinda

ja lisanduvaid kulusid. Vastavustingimustest ei tulenenud, et AS-i Tallinna Lennujaam

lepingulise kütusepartneri hind tuleks esitada mujal kui vormil „Hinnapakkumuse jaotus ja

lennuki tehnilised andmed“. Kaebaja ei pidanud lõpphinda märkima vabas vormis esitatud

dokumendil.

Halduskohus heitis kaebajale põhjendamatult ette hanketingimuste vaidlustamata jätmist.

Hankija asus üllatuslikult enda tingimusi tõlgendama varasemast erinevalt ning teadaolevalt

esitasid kõik ettevõtjad lepingulise kütusepartneri hinna ühetaoliselt.

Kuna kaebaja ei pidanud kütuse tervikhinda esitama mujal kui hinnapakkumise vormil, on

alusetud hankija ja halduskohtu etteheited, et kaebaja esitas kütuse hinna ka mujal. Kaebaja

esitas kõik nõutavad kütusehinna komponendid, lisad „Kütuse hind 1“ ja „Kütuse hind 2“

kinnitavad kaebaja vastavust kõigile hanketingimustele. Kaebaja ei esitanud tõendit

tagantjärele, vaid üksnes täpsustas numbrilist näitajat. See on kooskõlas Riigikohtu lahendiga

nr 3-19-1501. Numbrilise näitaja tegelikkusele vastavus ja sisaldumine esialgses pakkumuses

on lihtsa matemaatilise lahutustehtega kontrollitav. Lisalt „Kütuse hind 2“ nähtuv hind oli

2023. a juulikuu hind, milline ei saanud olla pakkumuse aluseks, sest pakkumuses nõuti

lepingulise kütusepartneri juunikuu hinda. Kaebaja palus juulikuu hinda mitte arvestada.

Seega jäi kaebaja pakkumuses esitatud hind kogu aeg samaks.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et hankija pole pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Kaebajale

teadaolevalt esitasid kaebaja ja kolmas isik kütuse hinna tõendi samalaadselt, sh samas

suurjärgus ning sarnase ülesehitusega. Ebavõrdne kohtlemine nähtub kaebajalt selgituste

küsimises,

milles

hankija

on

asunud

kaebaja

teavet

meelevaldselt

tõlgendama.

Hanketingimused olid sedavõrd ebaselged, et võimaldasid hulganisti erinevaid tõlgendusi.

Põhjendatud pole kohtu järeldused kolmanda isiku hinnakujunduse osas. RHAD p 3.1 nägi

ette ristsubsideerimise keelu. Reisijate arvu valesti määramisel realiseerub olukord, kus

pakkumuse maksumus ei kata tervikuna osutatava teenuse maksumust ning on seega

põhjendamatult madal. Hankija pidi seega kontrollima, kas lennuliini teenindamine on

võimalik ja nõuetekohane ka siis, kui reisijate arv ei ole keskmine, vaid täituvus on suur. Kui

ettevõtja on arvestanud reisijatasudeks liiga väikese summa, ei ole pakkumus

hanketingimustele vastav. Hankija on kinnitanud, et ta ei ole sellist kontrolli teinud. Seega ei

ole pakkujate hindamine toimunud õiguspäraselt.

3-23-2101

8(10)

Ka muude kulude osas on teenuse olemust arvestades 7% ja 15% hinnaerinevus

märkimisväärne. Varasemas luhtunud hankes esitas kolmas isik 22.11.2022 pakkumuse, mis

oli 7,5% kõrgem. Kuna tänaseks on kulud tõusnud, ei ole madalama pakkumuse esitamine

eluliselt usutav. Kaebaja pakkumus lähtus lennuliini tegelikest opereerimise kuludest.

Hankija väitis, et kütuse hind moodustas suure osa pakkumuse hinnast. Halduskohus ei saanud

asuda seisukohale, et hankija selline hinnang ei oma asjas tähtsust.

8. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja pakkumuses esitatud andmed olid ebapiisavad, hilisem selgitus sisaldas vastuolulisi

andmeid. Kaebaja tõi 26.07.2023 vastuses pakkumuse lisa „Kütuse hind 1“ kohta küll välja,

millised lisatasud lähevad arvesse, kuid ei selgitanud, et märgitud on ka maailmaturu hind ja

et see on juunikuu oma. Vastusega pani kaebaja kaasa uue kütusehinna arvestuse, kus oli

selgelt märgitud juunikuu maailmaturu hind ning muud lisanduvad tasud. Seega esitas kaebaja

26.07.2023 uue tõendi, kuid ei selgitanud piisavalt algsel tõendil olevaid andmeid.

Õige pole kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi dokumendist „Kütuse hind 1“ ise mõistma,

milline on maailmaturu hind. Halduskohus leidis õigesti, et kütusehinna komponentide, sh

juunikuu maailmaturu hinna selge eristamine oli pakkuja ülesanne.

Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kolmas isik andis selgituste küsimisel piisava ja

ebaselgusi kõrvaldava vastuse.

9. NyxAir OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal. Kaebaja väidab

paljasõnaliselt, et kolmanda isiku pakutud hind ei kata kõiki kulusid. Kogumaksumuste

erinevus ei ole nii suur. Lisaks jaguneb kogumaksumus 17 erineva hinnakomponendi vahel.

Kaebaja pakub praegu teenust veelgi odavamalt.

Ristsubsideerimine ei oma vaidluses tähtsust. RHS §-s 115 sätestatud pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrolli teostamise eelduseks on see, et hankijal peab tekkima kahtlus

pakkumuse maksumuse põhjendamatuses. Sellist kahtlust ei tekkinud. Kolmanda isiku

pakkumuse vastavus ei ole vaidluse all, sest selles osas pole kaebaja vastustaja 03.08.2023

otsust vaidlustanud. Küsimus, kas reisijatasud peaksid olema hinnastatud pakkujate endi

poolt, ei ole vaidluse all. Tähtaegselt vaidlustamata RHAD-d on kehtivad ja siduvad. Pole

midagi ebamõistlikku selles, et lennuki täituvusele annab hinnangu pakkuja.

Kaebaja liialdab, väites, et kütuse hind moodustab väga suure osa pakkumusest. Kolmanda

isiku pakkumuses moodustab see võrdlemisi väikese protsendi. Tõele ei vasta ka kaebaja

väide, et kõikide ettevõtjate kütuse hind peab olema sama. Baashind on kõikide kütusemüüjate

jaoks tõesti sama, kuid lõpptarbijale kujuneb hind kliendipõhiselt. Baashinnale lisanduvad

teised tasud, mis on iga ettevõtja ja tema partneri vahelise läbirääkimise tulemus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja esitas halduskohtu 08.11.2023 otsusele 20.11.2023 apellatsioonkaebuse, kus

märkis, et soovib apellatsioonkaebuse kirjalikku menetlemist. Ringkonnakohus võttis

apellatsioonkaebuse 22.11.2023 menetlusse. Vastustaja ja kolmas isik esitasid 04.12.2023

vastused apellatsioonkaebusele ning nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus otsustas 06.12.2023 määruses lahendada asja kirjalikus menetluses ning

määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja.

3-23-2101

9(10)

Kaebaja esitas 15.12.2023 täiendava seisukoha ning taotles HKMS § 131 lg-le 2 tuginedes

asja läbivaatamist kohtuistungil. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele asunud muutma

riigihankes tehtud otsuste põhjendusi ja esitanud seisukohti, mida pole varem esitanud. Seega

on tekkinud olukord, kus vaidluse all olevate asjade hulk on pidevas muutumises, mistõttu

soovib kaebaja tagasi võtta oma varasemalt antud nõustumuse kirjaliku menetluse kohta.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus pole põhjendatud. HKMS § 131 lg 2 eeldus pole täidetud,

sest tegemist pole menetlusolukorra olulise muutumisega. Kohus kontrollib vaidlustatud

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), mistõttu on alusetu

kaebaja väide, et vaidluse all olevate asjade hulk on pidevas muutumises. Lisaks tuleb silmas

pidada, et tegemist on erimenetlusega (HKMS 28. ptk). Hankeasja saab ringkonnakohus alati

läbi vaadata lihtmenetluses, s.o kohtuistungit pidamata. Vastavalt HKMS § 275 lg-le 2 tuleb

hankeasi läbi vaadata 45 päeva jooksul. Selleks, et nimetatud tähtaega oleks võimalik järgida,

peavad menetlusosalised istungisoovist teada andma esimesel võimalusel. Kaebaja 15.12.2023

taotluse rahuldamisel pikeneks seaduses sätestatud tähtaeg oluliselt, sest istungi pidamine ja

otsuse tegemine ei oleks järelejäänud 15 päeva jooksul olnud enam võimalik. Asjaolu, et

HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud tähtaja järgimine on oluline, nähtub muu hulgas HKMS §-st

277.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Menetlusosaliste vahel on jätkuvalt vaidlus, kuidas pidi kütusehinda pakkumuses

kajastama.

RHAD p 3.2 järgi tuli pakkumuse maksumus ja HD IV maksumused esitada eurodes

täpsusega kaks kohta peale koma ilma käibemaksuta. RHAD p 3.3 kohustas pakkujat esitama

täielikult täidetud HD IV vormi MS Exceli tabelina. HD IV vormi p 2.3 sisaldas komponenti

„kütuse hind“ ning vormil antud selgituse kohaselt pidi hind olema sama, mis vedaja

lepingulise kütusepartneri kütuse hind pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu

seisuga. Vastavustingimuste kohaselt tuli kütuse hinna tõendamiseks esitada vabas vormis

dokument AS-i Tallinna Lennujaam lepingulise kütusepartneri kütuse hinna kohta. Hind pidi

sisaldama pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu kütuse maailmaturu hinda

ning teisi lisanduvaid kulusid. Hinna komponendid tuli dokumendil esitada selgelt eristatuna.

Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et kaebaja poolt koos pakkumusega

esitatud dokument „Kütuse hind 1“ 2023. a juunikuu kütuse hinna kohta (dtl 74) ei olnud

vastavustingimuste nõuetega kooskõlas. Halduskohus järeldas õigesti, et selles näidatud

kütuse hind ei kajastanud lõpphinda, sest peale hinna esitamist on selgesõnaliselt kirjas:

„Juhime tähelepanu, et hinnale lisanduvad järgmised kolmandate osapoolte lisatasud: /---/“.

Samuti ei nähtunud dokumendist pakkumuse esitamise tähtpäevale eelnenud kalendrikuu

kütuse maailmaturu hinda. Kaebaja arutlus sellest, kas sellise tingimuse seadmine oli

õigustatud, pole asjakohane, sest tegemist on kehtiva hanketingimusega. Hankija ei pea

nõutud hinnakomponente asuma ise arvutustehete kaudu leidma. Eeltoodust tulenevalt küsis

hankija 25.07.2023 põhjendatult dokumendi kohta täiendavaid selgitusi.

Kaebaja 26.07.2023 vastusest (dtl 76) ei nähtu, et kaebaja hinnangul oli nõuetekohase

dokumendi esitamine võimatu. Kaebaja möönis algses dokumendis esinevaid puudusi ning

esitas dokumendi „Kütuse hind 2“, kus kajastas 2023. a juulikuu kütuse hinda, mistõttu oli

kütuse lõpphind erinev dokumendis „Kütuse hind 1“ juunikuu kohta välja toodud hinnast.

HD IV vormi p-s 2.3 tuli kajastada kütuse hinda 2023. a juunikuu seisuga. Järelikult pidi ka

kütuse hinna tõendamiseks esitatud vabas vormis dokument kajastama sama perioodi, sest

vastavustingimuste kohaselt tuli dokument esitada HD IV nimetatud hinnapakkumuse jaotuses

3-23-2101

10(10)

pakutud kütuse hinna tõendamiseks. Dokument „Kütuse hind 2“ sellele tingimusele ei vasta,

sest ei tõenda HD IV vormis kajastatud hinda. Eelnevat arvestades leidis vastustaja

põhjendatult, et kaebaja pakkumust ei saa tunnistada vastavaks. Apellatsioonkaebuses esitatud

väiteid ei kinnita vastupidist.

13. Kaebaja on leidnud, et vastustaja poolt soovitud kujul ei olnud kütuse hinna väljatoomine

võimalik, sest 2023. a juunikuu hinda tuli kajastada nii HD IV vormil kütuse lõpphinna osas

kui ka vabas vormis dokumendis kütuse maailmaturu hinna osas, kuid praktikas põhineb

kütusepartneri jooksva kuu kütuse hind eelmise kuu maailmaturu hinnal.

Ringkonnakohus kordab juba eelnevalt märgitut, et kaebaja ei ole hanketingimusi

vaidlustanud. Samuti ei toonud ta vastuses hankija järelpärimisele esile, et nõutava dokumendi

esitamine ei ole võimalik. Seega ei olnud hankija väidetavast takistusest teadlik.

14. Põhjendamatud on kaebaja etteheited, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kaebaja rikkus ise

hanketingimusi, esitades vastuseks hankija 25.07.2023 pöördumisele andmed 2023. a juulikuu

hinna kohta, jättes seeläbi hinnapakkumises toodud kütusehinna tõendamata. Hankija ei ole

kaebaja teavet meelevaldselt tõlgendanud.

15. Halduskohus ja VAKO on igakülgselt põhjendanud, miks ei pidanud hankijal tekkima

kahtlust, et kolmanda isiku pakkumusel on põhjendamatult madal hind. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis vajaksid ringkonnakohtu poolt täiendavat

analüüsimist. Asjaolu, et kaebaja osutab praegusel ajal sama teenust kolmanda isiku

pakkumuses esitatust madalama hinnaga, kinnitab kaudselt, et hankijal ei pidanud tekkima

küsimust RHS § 115 rakendamise vajalikkusest. Kaebaja väide ristsubsideerimise kohta on

paljasõnaline.

Kolmas isik on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti esile toonud, et küsimus, kas

reisijatasud peaksid olema hinnastatud pakkujate endi poolt, ei ole vaidluse all. Kaebaja ei ole

hankedokumente selles osas vaidlustanud.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas

isik taotleb esindajakulude hüvitamist 3002 eurot.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Üldjuhul ei saa teise kohtuastme menetluskulud ületada esimese kohtuastme

kulusid. Halduskohus pidas kolmanda isiku kulusid põhjendatuks 2185 euro ulatuses (taotleti

4484 eurot).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Seda silmas pidades hindab

ringkonnakohus kolmanda isiku vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1900 eurot

(ilma käibemaksuta). Vastav kulu tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)