3-23-2204/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2204

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK

Puudutatud isik – X, esindaja adv Kristina Ivanova

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2204.

2. Jätta rahuldamata taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-2204 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

4. Vabastada X määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse

sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.

5. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.10.2023 Tallinna Vanasadama D-terminalis

kinni isiku, kes esitas oma isiku tuvastamiseks Y (sünd. X.XX.XXXX) nimele väljastatud

Belgia ID-kaardi (varastatud 26.09.2023). Isikul oli pilet Soome väljuvale laevale. PPA pidas

isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. Isik esitas

04.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA tuvastas isiku tema ütluste alusel kui

Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku Q (sünd. XX.XX.XXXX). Isiku sõnul elab ta

3-23-2204

2(7)

Prantsusmaal ja Belgias (Prantsusmaal ligi viis aastat) ja on seotud sealsete jalgpalliklubidega.

Isiku eesmärk Eestisse tulemisel oli liikuda edasi Soome, et taotleda asüüli.

2. Tallinna Halduskohus andis 05.10.2023 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 05.12.2023.

3. Isik andis 19.10.2023 tunnistajana kriminaalmenetluses ütlusi ning selle käigus tuvastati

isik tema muudetud ütluste alusel kui X (sünd. XX.XX.XXXX).

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 27.11.2023 taotluse pikendada

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku

jätkuv kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning valeandmete ja võltsitud dokumendi esitamise tõttu

esineb isiku puhul VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isikuga toimus

rahvusvahelise kaitse menetluses 24.11.2023 intervjuu. Algselt väitis isik, et saabus Euroopasse

2020. a-l ning elas seejärel Prantsusmaal ja Belgias, kuid ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse

taotlust. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikule on rahvusvahelise kaitse menetluses

selgitatud, et tema taotlus võib jääda rahuldamata ja ta võidakse saata tagasi Kongo DV-sse

ning talle võidakse kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Kuna isik on

kinnitanud, et ta ei kavatse kodakondsusjärgsesse riiki naasta, siis esineb tema puhul ka VSS §

68 p 6 kohane põgenemisoht. Isiku kinnipidamine on põhjendatud mh VRKS § 361 lg 2 p 5

alusel, sest ta peeti esmalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel ja alustati lahkumisettekirjutuse menetluse

küsitlusele eelneva suulise vestlusega, mille raames esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

Adekvaatselt käituvalt rahvusvahelise kaitse taotlejalt saab eeldada, et ta uurib välja riiki

seaduslikult sisenemise võimalused ning selle, kuidas ja kelle käest rahvusvahelist kaitset

taotleda. Isiku väide, et tema käitumine (Lätis varjupaiga taotlemata jätmine, Eestis varjupaiga

taotlemisega viivitamine, võõra dokumendi ja valeandmete esitamine) lähtus temale antud

juhtnööridest, ei ole eluliselt usutav. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning lootis võõrast

dokumenti kasutades jõuda Soome. Seega ei olnud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine isiku

eesmärk. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib isik liikuda edasi Soome

või mõnda teise Schengeni riiki. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik rakendada

leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul puuduvad mistahes sidemed Eestiga ning tal ei ole ka

vahendeid Eestis toimetulekuks. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema tervise

või turvalisuse kaalutlustega.

5. X selgitas 29.11.2023 kohtuistungil, et tal ei oleks kuhugi põgeneda ja ta on algusest peale

teinud PPA-ga koostööd. Varastatud dokumendid sai isik Lätis ning ta ei saanud Lätis

varjupaika taotleda, kuna teda ähvardati selle eest surmaga.

6. Tallinna Halduskohus pikendas 29.11.2023 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5

alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 29.03.2024. Tulenevalt

kohtupraktikast võib isikut VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui rahvusvahelise kaitse

taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise

tagamiseks VSS alusel ning on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu

15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17;

Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj). Isikut VSS § 15 lg 1 alusel

kinni pidades oli PPA jõudnud järeldusele, et isikul pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust,

ning alustas tema suhtes lahkumiseks kohustamise menetlust. Suulise vestluse käigus esitas isik

rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega toimus isiku kinnipidamine Eestist lahkuma kohustamise

menetluse raames. Asjaoludest tulenevalt on ka alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on

3-23-2204

3(7)

esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik selgitas kinnipidamisel, et soovib minna Soome, ja see

versioon kattub Soome minevale laevale suundumisega. Samuti selgitati isikule kinnipidamisel,

et Schengeni alal ebaseaduslikult viibiva isiku saadetakse tagasi tema elukohariiki. Puudutatud

isiku käitumine ja selgitused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist

lahkuda. Isik esitas kinnipidamisel teisele isikule kuuluva dokumendi, mis osutus varastatuks,

ning väitis istungil, et sai selle Lätis ja soovis seda kasutada rahvusvahelise kaitse taotlemisel.

Samas ei ole isik selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta väidetavalt Prantsusmaal elas ja miks

ta ei taotlenud seal rahvusvahelist kaitset. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamise, kuna need ei oleks tõhusad. PPA-l tuleb rahvusvahelise

kaitse menetluses teha täiendavaid toiminguid, eelkõige põhjusel, et isik on menetluse kestel

oma ütlusi muutnud. Isiku kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuu võrra on proportsionaalne.

Isik on praeguseks viibinud KPK-s vähem kui 2 kuud ning jätkuv kinnipidamine ei oleks ka

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 04.12.2023 määruskaebuses (täiendatud 15.12.2023) tühistada halduskohtu

29.11.2023 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

PPA ei ole selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on isikuga vaja teha ning millised asjaolud

vajavad veel välja selgitamist. Puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust

hilinenult, vaid kinnipidamisega samal päeval. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd ja

andnud mh detailseid selgitusi oma Eestisse saabumise kohta. Puudutatud isiku eesmärk oli

jõuda mõnda turvalisse Euroopa Liidu liikmesriiki ja isegi kui ta soovis algselt jõuda Soome,

siis ei välista see isiku esmast eesmärki tagada enda turvalisus. Hinnata tuleks seda, milline

võiks olla isiku motiiv praegusel hetkel Eestist põgeneda, mitte võtta aluseks tema mitme kuu

taguseid selgitusi. PPA seisukoht, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jääb

rahuldamata ning ta saadetakse riigist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu, viitab sellele,

et puudutatud isikut peetakse kinni üksnes väljasaatmise täideviimise tagamiseks, mis ei saa

olla VRKS alusel kinnipidamise eesmärgiks. PPA selgitused taotluse põhjendamatusest ei

suurenda iseenesest põgenemisohtu, tegemist on üksnes otsitud ja alusetu spekulatsiooniga.

Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne, kuna tema põgenemise oht ei

ole piisavalt suur. Sellekohane põhjalik analüüs puudub. Kinnipidamise pikendamiseks peavad

esinema kaalukamad asjaolud, võrreldes algse kinnipidamisega. Praegu ei ole PPA toonud välja

ühtegi uut asjaolu, mis võiks põhjendada jätkuvat vajadust isikut kinni pidada. Puudutatud isik

soovib määruskaebuse lahendamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda prantsuse keele tõlgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi

väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida

PPA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

9. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli

halduskohtul korraldada PPA 27.11.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS

§ 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks seda

arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 istungil,

3-23-2204

4(7)

millest võttis osa prantsuse keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses

tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse

väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus

kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku taotlust tõlgi kaasamiseks tuleb

seetõttu käsitada taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 05.12.2023 määruses, et Xle menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses

osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi

määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt

ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul

prantsuse keelde.

10. PPA tugines 27.11.2023 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ning

põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on

tagada, et taotleja oleks vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) PPA-le

kättesaadav. Seega esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud

alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361

lg 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui soovitud eesmärki oleks tõhusalt võimalik saavutada VRKS

§ 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti olukorras, kus kinnipidamine

oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

11. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus

nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA järeldas puudutatud isiku

põgenemisohtu tema poolt kinnipidamisel valeandmete ja võõra dokumendi esitamisest ning

asjaolust, et puudutatud isik on PPA-le kinnitanud oma soovimatust päritoluriiki naasta.

12. Loataotluse esitamisel peab PPA välja tooma mh kinnipidamise vajalikkust selgitavad

põhjendused ja sõnastama kinnipidamise eesmärgi (nt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-

56, p 14). Kuigi PPA ei ole taotluses üksikasjalikult esile toonud, millised asjaolud vajavad

täiendavat väljaselgitamist või millised menetlustoimingud on tegemata, on need mõistlikult

tuvastatavad esitatud 24.11.2023 vestluse protokolli (dtl 83–91) pinnalt. Protokollist nähtub, et

isiku väitel kujutavad talle Kongo DV-s ohtu surnud isa poolsed sugulased, kes nõuavad temale

vastuvõetamatu tava järgimist ning sellest keeldumise tõttu on ähvardanud puudutatud isiku ja

tema ema nõiduse või musta maagia abil tappa. Samuti olevat puudutatud isikut ja tema peret

pidevalt ohustanud mässulised. Pärast keskkooli lõpetamist otsustati koos emaga, et puudutatud

isik peab minema turvalisse Euroopasse, kus saab jätkata õpinguid, et hiljem aidata perekonda

(ema ja venda). Kuna puudutatud isik ei ole osanud PPA-le anda täpsemaid selgitusi tava kohta,

mille täitmist isapoolne perekond temalt väidetavalt surma ähvardusel nõuab, tuleb PPA-l neid

väiteid täiendavalt uurida. Samuti tuleb PPA-l koguda täiendavat päritolumaa teavet selle kohta,

kui tõsist ohtu võivad mässulised kujutada Kongo DV pealinnas Kinshasas elavatele inimeste

elule ja tervisele. Tõenäoliselt on PPA-l tarvis pärast asjaolude täiendavat uurimist korraldada

isikuga uus vestlus. PPA ei ole ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise 6-kuulist tähtaega ning puudub alus järeldada, et PPA oleks toimingute

tegemisega põhjendamatult viivitanud. KPK-s kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata

3-23-2204

5(7)

esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku

kinnipidamist õigustavad.

13. Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotlemisel algselt PPA-le enda kohta

valeandmeid (vale nime ja ebaõiged selgitused selle kohta, et põgenes Kongost Euroopasse juba

2020. a-l ning elas Prantsusmaal ja Belgias, kuigi saabus Euroopa Liitu tegelikkuses 2023. a-l

Valgevene kaudu), siis esineb tema puhul VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole Eestist lahkumisel teise isiku dokumendi esitamine siiski käsitatav VSS § 68

p-s 2 nimetatud asjaoluna, kuivõrd tegemist ei ole Eestis viibimiseks seadusliku aluse või selle

pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse ega ka isikut tõendava dokumendi

taotlemisega. Varastatud dokumendi esitamine, et kinnitada Eestis viibimiseks seadusliku aluse

olemasolu (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei

ole samastatav viibimisaluse taotlemisega VSS § 68 mõttes. Põgenemisohu põhjendamisel ei

saanud PPA sellele alusele järelikult tugineda (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus

nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15).

14. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan

järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust

ei ole selles, et puudutatud isiku esialgne eesmärk oli liikuda Valgevenest Läti ja Eesti kaudu

Soome. Ehkki isik on 24.11.2023 vestlusel selgitanud, et tema ise soovis jõuda üksnes ohutusse

Euroopasse ning teekonna Soome pani paika vahendaja, kelle meelevallas puudutatud isik oli,

ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla kindel, et KPK-st vabastamise korral isik oma teekonda

ei jätkaks, vaid oleks PPA-le jätkuvalt kättesaadav. Isik on 24.11.2023 vestlusel märkinud, et

ei soovi mingil juhul kodumaale naasta ning kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, kavatseb

ta minna mõnda teise riiki, kus saadakse tema rahvusvahelise kaitse vajadusest aru (vt protokolli

p 53). PPA 24.11.2023 vestlusel antud selgitustest (vt protokolli p-d 42–43, 46, 49) nähtuvalt

on isikule ilmselt arusaadav, et PPA esialgsel hinnangul rahvusvahelise kaitse vajadus puudub.

Seega on usutav, et puudutatud isik ei jääks KPK-st vabastamise korral ootama ära menetluse

tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Tegemist ei ole pelgalt spekulatsiooniga,

vaid isikuga seotud asjaoludel tugineva prognoosiga. Põgenemise ohtu ei kõrvalda asjaolu, et

isikul puuduvad hetkel rahalised vahendid, millega korraldada Eestist lahkumine nt Soome, sest

on võimalik, et tema tuttavad või lähedased saaksid aidata kulude katmisel. Seega tuvastas PPA

isiku põgenemise ohu VSS § 68 p 6 alusel õigesti.

15. Alates 16.08.2022 kehtiva VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma

kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isiku rahvusvahelise

kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Nimetatud seadusmuudatus on tehtud õigusselguse huvides selleks, et VRKS § 361 lg 2 p 5

sõnastus vastaks paremini selle aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013

direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d (vt Riigikogu XIV koosseisu 630 SE seletuskiri, lk 10).

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2023 määruses (p-d 11–12) ja 20.11.2023 määruses

(p-d 11–13) haldusasjas nr 3-23-246, et isiku esialgset kinnipidamist alates 18.06.2022 kehtiva

VSS § 15 lg 1 alusel n-ö ettevalmistava menetluse tarbeks, mille tulemusena peaks mh selguma,

kas esineb vajadus algatada välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus, ei saa käsitada

välismaalase kinnipidamisena Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5

tähenduses. Sellele vaatamata ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust,

sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

(st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks.

16. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 04.10.2023 kell 15.41 kinni VSS § 15 lg 1 alusel,

kuna PPA-l oli alust arvata, et isik on esitanud teisele isikule kuuluva dokumendi (dtl 11–12).

3-23-2204

6(7)

Isikusamasuse tuvastamise protokolli (dtl 31–32) kohaselt toimus isikusamasuse tuvastamine

05.10.2023 kell 00.10–01.10. Seejärel esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning

peeti VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni 05.10.2023 kell 01.05 (dtl 17–18). Ehkki

isikusamasuse tuvastamise meetme kohaldamise protokollis on märgitud, et isik saabus Eestisse

ja viibis Eestis ebaseaduslikult, ei saa sellest järeldada, et isik olnuks juba peetud kinni Eestist

lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluses. Sellele viitavad mh

asjaolud, et VRKS alusel kinnipidamisel ega PPA 05.10.2023 taotluses KPK-sse paigutamiseks

ei ole tuginetud VRKS § 361 lg 2 p-le 5. PPA selgitusel avaldas puudutatud isik soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset „lahkumisettekirjutuse menetluse küsitlusele eelneva suulise vestluse“

käigus ja halduskohus aktsepteeris, et tegemist oli Eestist lahkuma kohustamise menetluse ühe

toiminguga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VSS ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid

lahkumisettekirjutuse koostamise menetluses ja see, et tegemist oli mitteformaalse vestlusega,

annab alust arvata, et tegemist oli alles VSS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevalmistava etapiga, mitte

kinnipidamisega Eestist lahkuma kohustamise menetluses VSS § 23 lg 1 tähenduses. Seetõttu

ei ole VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused täidetud.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hinnata puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist

ebaproportsionaalseks. Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi 6 kuuks kujutab endast kahtlemata

isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa isiku jätkuvat kinnipidamist ainuüksi selle kestusest

tulenevalt lugeda ülemääraseks, pidades silmas, et see ei ületa PPA-le rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemiseks VRKS § 181 lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega. VRKS §-s 361

sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud

(vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud

meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku suhtes

tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Puuduvad andmed, et isiku jätkuv

KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega. Siiski

juhib ringkonnakohus tähelepanu, et isiku pikaajaline kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

ei ole lubatav ning kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist ei esine teisi kinnipidamise

aluseid (sh ei ole praegusel juhul võimalik tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5), tuleb puudutatud

isik viivitamata KPK-st vabastada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23-

246, p 14; 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 17; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13, 16).

18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinn Halduskohtu 29.11.2023

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

19. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

füüsiliste isikute nimed ja sünniajad asendada tähemärgiga.

20. Xle määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi

tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 12.04.2024 määruses toodud muudatusega

RESOLUTSIOON

3-23-2204

7(7)

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon

muutmata. Muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

3. Määrata vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova poolt Advokaadibüroo

Lindeberg kaudu puudutatud isikule Riigikohtus osutatud riigi õigusabi tasu

suuruseks 509 eurot 96 senti (käibemaksuga).

4. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga.