4-23-4281/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 7 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2024,

Jõhvis Väärteoasja number 4-23-4281 (244023005183) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi M. kaebus Politseija Piirivalveamet Ida prefektuuri S.i 14.12.2023 244023005183, millega otsuse peale väärteoasjas nr M.

l

S. tunnistati süüdi iiklusseaduse § järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks Menetlusalune isik M. S., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX; e-post XXX RESOLUTSIOON VTMS § § § 133 § 135, § 155, § 156, kohus 120, 132 p 1, -

OTSUSTAS:

Jätta M. S.i kaebus Politseija Piirivalveamet Ida prefektuuri 14.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 24

4023005183 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.01.2024. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu 04.01.2024. kantseleis kättesaadav

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja möödumisel - (ehk 06.02.2024)

juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

2 7 /

MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi uurija E. B. koostas 14.04.2023 otsuse väärteoasjas nr 244023005183, mille kohaselt 25.11.2023 kl 14.51 paiku Ehitajate tn X Kohtla_järvel Ida-Virumaal juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud M. S. seisundis, ui ühes liitri väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l kohta. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi ) § 69 lg 3, õ 33 lg 11 p 2 LS sätteid. Rikkumine on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks KarS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

20.12.2023 registreeriti Viru Maakohtus M. kaebus kohtuvälise menetleja 14.12.2023 otsusele S.i väärteoasjas 244023005183. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Isik ei soovi kohtus ise osaleda ega uute tõendite uurimist. Kohus leiab, et isik on sel juhul nõus kirjaliku menetlusega. Antud väärteoasjas on isik ennast süüdi tunnistanud ja kahetseb tehtut, oli enda jaoks selgeks teinud, et oma teoga pani ta ohtu nii ennast, kui ka teisi, oli tarvitanud alkoholi hommikul ja rooli istudes peale lõunat, ei kontrollinud ennast alkomeetriga. Isik oli kindel oma tervislikus seisundis, oli selge olla ja alkoholilõhna ei tundnud ka lähedal olevad inimesed. Teda on küll väärteo asjus rahaliselt karistatud, trahvid on ma õigeaegselt ära maksnud ja teinud enda jaoks järelduse, et järgib piirkiirust, liikleb vastavalt liiklusseadusele. Lähtudes eeltoodust saab ta aru, et on korduvalt rikkunud seadust, Isik taotleb üle vaadata karistus ja määrata juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmise asemel, maksimaalne rahaline karistus või vähendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 2 kuule. Peres on 3 last, abikaasa käib - küll tööl, kuid tema sissetulek on minimaalne. Isik on tööl veel katseajaga ja töö iseloom eeldab juhtimisõigust, et liikuda autoga objektide vahel, teostades hooldusi ja rikete kõrvaldamist. Isik saab aru, et juhtimisõigus ei ole kohustuslik, kuid, kui juhtimisõigus peatatakse, kaotab ma oma töökoha. Sel juhul on tema pere oleks asetatud ebaproportsionaalselt kehvasse olukorda.

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus

menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et . M. otsuse tühistamiseks alust ei ole. Patrullpolitseinik A ´i poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 25.11.2023 kell 14:51 aadressil Ehitajate tn , Järve X linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond M. S. juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/L. Antud tegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise toimepanemises. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus ja selle suurus. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebusega ei ole lisatud ka täiendavaid tõendeid. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole, isiku suhtumisele ning hoiakutele üldiselt liikluses. Menetlusalusel isikul on kehtivad liiklusalased karistused. Vaatamata varasematele karistustele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekamalt käituma määras kohtuvälise menetleia esindaja isikule põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Iseenesest

3 7 /

asjaolu, et menetlusalune isiku sõnade kohaselt tema töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga ei välista see isiku suhtes juhtimisõiguse äravõtmist. Selle kohta on seisukoha öelnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 milles on öelnud: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette karistuse rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja olles hinnanud isiku süü suurust, määras põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Eeltoodule tuginedes kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning rikutud ei ole menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule - määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud teo raskusastmele. Määratud karistus on selgelt alla sanktsiooni keskmise määra ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

K kohus faktiliste ohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Vastavalt kaebusele, ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise faktilisi asjaolusid. Algul kontrolliti isiku seisundit indikaatorvahendiga, mille tulemus oli alkoholile positiivne, märkuseks, et isiku suust on alkoholi lõhn. Koostatud vastav protokoll. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 25.11.2023 kl 15.13 kuni 15-18 kontrolliti isiku seisund tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Est, seeria ARBK 0026, lõpptulemus – -

isiku väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,42 mg/l kohta. Tunnistajana ülekuulatud politseinik B.M. selgitas 25.11.2023 koostatud protokollis, et tema ja politseinik A. M. e Ehitajate tn X olid patrullis järelevalve teostamisel ja andsid peatumismärguand liikunud sõidukile Audi reg nr , juhilt oli tunda alkoholilõhna. Isik tunnistas alkoholi XXX tarvitamist, et tarvitas hommikul. Menetlusalune isik ülekuulamisel tunnistas tegu ja väljendas kahetsust, et tõesti tarvitas alkoholi eelnevalt ja autot juhtides oli pohmellis.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses esitatud ajal ja kohas juhtis isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/ l kohta.

LS § 69 lg 3 kohaselt on keelatud juhtida sõidukit seisundis, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus rohkem kui 0,10 mg/l kohta. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asunud juhtima mootorsõidukit ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Alustades ja jätkates sõitu teel olukorras, kui isik on

4 7 /

samal päe ( kaebuses sisalduv väide) val 25.11.2023 hommikul alkoholi tarvitanud , sooviski isik süüteole vastava asjaolu esinemist ehk juhtida sõidukit, kui tema organismis on alkohooli. LS § 69

lg 3 mõttes ei ole oluline, kas isik tunneb ennast hästi, kainena, rõõ või msameelse, terve muus seisundis olevat. Juhi keelatud seisundiks loetakse seisund, kui isiku organismis on alkohool: tsitaat „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ka seoses selle rikkumisega tuvastanud. Tuleb kontrollida, kas isik on ülalnäidatud asjaoludes eksinud KarS § 31 lg 1 mõttes ja kas sel juhul vastutab ta ettevaatamatusest toime pandud teo eest. Kuigi isik on seisukohal, et asudes sõidukit juhtima 25.11.2023 kl 14.51 paiku tundis ta ennast hästi ega kahtlustanud ebakainet olekut, ei ole tegemist KarS § 31 mõttes eksimusega õugusvastasust välistavas asjaolus. Juhul kui isik tarvitas alkoholi samal päeval , , ei saaks

kõrvalvaataja seisukohalt olla piisavat tõenäosuslikku ettekujutust, et isiku organismis ei ole alkoholi ja tal on võimalik hakata m rsõidukit juhtima. ooto

Riigikohtu lahend 1-16-9964/36: „15. KarS 31 lg § 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS 31 lg 1 kohaldamiseks § tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu.“ Seega KarS § 31 järgi eksimuse instituudi kohaldamisel taandub arutamine ikka sellele, kas isik tegutses hädakaitses, hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras. Midagi sellist nagu hädakaitse, hädaseisundi või kohustuste kollisioonis tegutsemist ei ole k

äesolevas kohtuasjas tuvastatud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224

lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistus

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-58- 13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse: Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–

1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

5 7 /

Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuna LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse kuni 12 kuuni, on 3-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest märast ( mis oleks 6 kuud) oluliselt väiksemal määral.

Vastavalt isiku kaebusele, on karistuse kaalumisel kaks peamist momentikas karistada siiski rahatrahviga; kui rahatrahviga karistamine põhjendatud ei ole, kas on alust vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Algul kaalub kohus, kas on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga. Selline karistuse liik on LS § 224 lg 2 järgi on ette nähtud võimalik. Selle karist seega kohaldamisele usliigi kasuks on asjaolu, et isikul on töökoht, seega püsiv sissetulek. Isik on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud

väärteokorras kahel korral 15.11 2022 ja 27.05.2023 rahatrahvidega. Samas tuleb arvestada, et ka püsiva töökoha olemasolul, ei ole isik rahtrahve tasunud seaduses ettenähtud tähtaja kestel.

15.11.2022 trahv on tasutud alles 03.10.2023, 27.05.2023 trahv on tasutud 05.12.2023 ehk pärast 25.11.2023 toimepandud rikkumist ( kusjuures trahvisummad ei ole eriti suured 180 eurot ja 340 – eurot). Ei saa jätta tähelepanuta, et määratud rahatrahvid liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Vastupidi, liiklusrikkimiste dünaamika on muutunud halvemas suunas. Kiiruse ületamistele järgnes nüüd sõiduki juhtimine alkoholi tarvitamisest tingitud uhile keelatud seisundis.

Sellises olukorras leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lõpptulemusena põjendatult leidnud, et nüüd tuleb isikut karistada muu karistusliigi kaudu, mitte rahatrahviga.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on isiku poolt süü tunnistamine ja kahetsus Isik tunnistas tegu ja kahetses koheselt kohtuvälise menetluse käigus . ja kinnitaski seda ka kaebuse esitamisel. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on . Tegemist on ühe alla keskmise teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Isiku organismis tuvastati alkohoolisisaldus 0,42 mg/l kohta, mis LS § 224 lg 2 definitsiooni vinklis ( 0,25 kuni 0,74 mg/l kohta) on pigem alla keskmise.

Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on isik varasemalt väärteokorras liiklusalaste süütegude ( kiiruse ületamised LS § 227 lg 2 järgi) korduvalt karistatud. 15.11.2022 rahatrahviga 180 eurot, trahv on täidetud 03.10.2023; 27.05.2023 rahatrahviga 340 eurot, trahv on täidetud 05.12.2023. Kohus ei näe, et isik oleks veel varasemalt liiklusseaduse vastu eksinud ega karistatud ( ehk kustunud karistusi isikul ei ole). Lahendis 4-22-4139 p 13 on Riigikohus selgitanud, et karistuse määramisel ja mõistmisel on võimalik arvestada isiku varasemate, muuhulgas kustunud, karistustega. Samas nähtub maanteeameti andmete väljatrükist, et isikul on kehtiv juhtimisõigus alates 2012. aastast. Võib tõdeda positiivses mõttes, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist pikaajalise ja püsiva liiklusrikkujaga. siku ülekuulamisprotokollile, omab ta töökohta Vastavalt i Telegrupp ASs.

Arvestades süü suurust (alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis

6 7 /

süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja määr on ka vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks

kohus aluseid hetkel ei näe.

Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on ettenähtud sanktsiooni raames ( kuni 12 kuud) tunduvalt alla keskmise määra. Sellise määra sisse jääb isiku süü suurus (alla keskmise), üks konkreetse kergendav asjaolu ( kahetsus) ja süüdlase isik ( varasemalt kahel korral karistatud liiklusalaste väätrtegude toimepanemise eest).

Kohus leiab, et 3-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku tööja pereelu põhjendamatult ega ebaproport hi sionaalselt. Tegemist on pigem lü ajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti; tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liiklus ei ole aktepteeritav. käitumine P 9 lahendis 4-23-1826 on Riigikohus osutanud sellele, et „juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 17).“ Süüdlasel ei ole alust arvata, et liiklusväärtegude toimepanemisel on temale kohaldatavaks karistusliigiks alati rahatrahv. Sama lahendi punktis 11 märkis Riigikohu kiiruse režiimi s, et aasta kestel kolmandat korda rikkunud isiku s puhul võib olla põhjendatud arvata, et rahatrahvid isikut ei mõjuta. Käesoleva kohtuasjas, tuletab kohus meelde, isik oli karistatud kiiruse ületamise eest kahel korral - 15.11.2022 ja 27.05.2023 ning taas 25.11.2023 – sõitis mootorsõidukiga, nüüd alkoholi tarvitamisest tingitud keelatud seisundis. Sama lahend: „12. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele

liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr , p-d 16- 3-1-1-6-17 19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.1 “ 2.2014, nr , p 13). 3-1-1-77-14

Kohus märgib, et kohtupraktikas on jõutud seisukohtadele, et korduvate liiklusrikkujate puhul sõltuvalt asjaoludest on aktuaalne kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades seejuures karistuse eesmärke ja muid KarS § 56 asjaolusid. Igal juhul ei tohi karistus olla ebaproportsionaalne tehtule ega kitsendada isiku eraja tööelu põhjendamatult. M. S.i puhul sellist ebaproportsionaalsust kohus ei näe.

KOHTU MEETMED

7 7 /

M. S.i kaebus Politseija Piirivalveamet Ida prefektuuri 14.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 244 tuleb ning Politseija Piirivalveamet Ida prefektuuri 14.12.2023 otsus jätta rahuldamata

väärteoasjas nr 244023005183 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik