3-23-2962/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2962

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – X. X.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda

luba X. X.-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 04.05.2024.

2. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 29.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks

X. X.-i (isik või puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

neljaks kuuks rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes

esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud

kinnipidamise alus.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

2.1. Politsei- ja Piirivalveamet tabas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vald Masluva külas kaheksa

isikut, kellel puudusid seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikutel

puudusid reisidokumendid ja enda sõnade kohaselt räägivad nad hindi keelt. Isikute näol on tegu

välismaalasega, kes koos kaheksases grupis ületasid 21.12.2023 Võru maakonnas, Setomaa vallas,

Triginä külas PM278+50m ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist

kontrolljoont suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isikud liikusid peale Eesti Vabariiki

sisenemist Obinitsa suunas.

2.2. Üks isikutest ütles, et tema nimi on X. X., sündinud XX.XX.XXXX.a. Indias, omab India

kodakondsust, kuid isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad (dokument oli teises

kotis ja ta kaotas selle ära) ja enne ebaseaduslikult Eestisse saabumist viibis ta Araabia

2(3)

Ühendemiraatides ja Venemaal seaduslikult. Teiste isikutega kohtus alles Eestis. Tema algne plaan

oli reisida Hispaaniasse, kus elab tema vend. Puudutatud isik tabati 21.12.2023 kell 08.59 ning peeti

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni.

2.3. 21.12.2023 kell 13:02 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul oli

tema elu ohus päritoluriigis peale seda kui sõlmis armastusabielu ja kogu küla oli selle abielu vastu

ning naise pere tahtis teda tappa. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.

2.4. Tartu

Halduskohus

andis

23.1.2.2023

PPA-le

loa

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.

2.5. PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest nii lühikese aja jooksul ei ole

olnud võimalik isiku isikusamasust kontrollivate dokumentide hankimine. Hetkel isik on tuvastatud

ainult isiku enda ütluste alusel. Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult enne Eestisse

saabumist. Väidetavalt olid isiku dokumendid teises kotis ja see kadus ära Venemaal. PPA hinnangul

ei ole selline väide eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne

ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Väidetavalt on isik

sündinud Indias ja omab India kodakondsust. PPA-l ei ole võimalik sellise lühikese ajaga tuvastada

isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel, isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse haldusasjas

3-23-2962. Istung toimus Tartu Halduskohtus 23.12.2023, kus anti luba isiku paigutamiseks kuni

06.01.2024. Isik jõudis kinnipidamiskeskusesse 27.12.2023 õhtul. On ebamõistlik eeldada, et

praeguses suurenenud sisserände olukorras PPA viiks läbi nii lühikese aja jooksul olulised toimingud

rahvusvahelise kaitse menetluses. Seadusest tulenevalt on PPA-l selleks aega kuni 6 kuud. PPA ei

saa teha ametlikku päringut isiku kodumaa ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise

kaitse taotluse.

2.6. PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused seda, et välismaalase suhtes esineb

põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud

ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist ja üle

kontrollimist vajab isiku tegelikud andmed ja kodakondsus ning tema kodumaalt lahkumise tegelik

põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud, isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ega suuda

põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset.

Isiku enda sõnade kohaselt on ta India kodanik, kes on sündinud Indias ning sealt lahkumise järel

läbinud Venemaa ning jõudnud lõpuks Eestisse. PPA-l on põhjust kahelda isiku tegelikus kaitse

vajaduses ja liikumise suunas. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

3. Kohtuistungil küsis X. X., kas tal on võimalik kaasa aidata oma isikut tõendavate dokumentide

hankimisele ning millistel tingimustel on tal võimalik kinnipidamiskeskusest varem vabaneda.

4. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2

sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb

Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,

halduskohtult

loa

rahvusvahelise

kaitse

taotleja

kinnipidamiseks

ja

paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul,

3(3)

kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg

5).

6. VRKS § 361 lg 2 p 1 kohaselt võib isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimineseks ja VRKS

§ 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul kaasas ei olnud ühtegi isikut

või kodakondsust tõendava dokumendi. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks

menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine

kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).

7. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete

(nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude

ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks

koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka

RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi

art 8 lg-s 3 sätestatud kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast

hoolsust.

8. Taotluses märgitud asjaolud ja isiku esitatud väited loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada

põgenemisohtu.

Põgenemisohu

tuvastamisel

on

kinnipidamiskeskusesse

paigutamine

proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise

korraldamiseks). Isik on vahetult enne Eestisse jõudmist kaotanud/vabanenud dokumentidest ja ei ole

eelnevalt uurinud ega taotlenud kaitset. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus,

sest tõenäolist ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse

piiramisega (vt RKHKm nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada

ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba

isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

9. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus viibida värskes õhus ja kasutada

sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.

10. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma