Legislator Case Law & Legislation
3-23-1324/3 AI generated

3-23-1324/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-23-1324/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-23-1324/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1324 Määruse kuupäev 3. jaanuar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi (X) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Tagastada XXi kaebus. 2. Jätta XXi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. XX (kaebaja) esitas 7. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse peale. Kaebaja heidab Sihtasutusele Viljandi Haigla ette, et talle pole vaatamata korduvatele taotlustele väljastatud 3. jaanuari 2023. a peaaju MRT uuringu koopiat. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja seda edastada oma sugulastele sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks ning kui kaebaja tõestab mikroinsulti, siis maksab haigla talle kompensatsiooni ja direktor vallandatakse. Kaebaja arvates on teda diskrimineeritud sotsiaalse päritolu ja muude tunnuste alusel. Kaebaja sõnul ei vasta Sihtasutuse Viljandi Haigla direktor tema kirjadele ning varjab MRT uuringut. See on avaldanud mõju kaebaja tervisele. Kaebaja palub tunnistada Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse õigusvastaseks, et tulevikus rikkumised enam ei korduks (kirjadele vastamata jätmine ja MRT uuringu varjamine). Samuti palub kaebaja kohustada Sihtasutust Viljandi Haigla väljastama nõutud koopiad ning mõista kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-23-1324 2

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Harju Maakohtu 16. veebruari 2012. a määrusega vabastatud talle Tallinna Linnakohtu 6. juuni 2003. a kohtuotsusega nr 2-1/807/03 mõistetud karistuse kandmiselt ning ta on määratud psühhiaatrilisele sundravile kuni tervenemiseni või kuni tema ohtlikkuse äralangemiseni. Kaebaja viibib Sihtasutuse Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus. Vastavalt põhikirjale on Sihtasutuse Viljandi Haigla puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga.

4. Kaebusest nähtuvalt heidab kaebaja Sihtasutusele Viljandi Haigla ette seda, et väidetavalt ei väljastatud kaebajale tema MRT uuringu tulemustest koopiat. Seega sisuliselt vaidlustab kaebaja seda, et tervishoiuteenuse osutamisel ei ole täidetud võlaõigusseaduse § 766 lõikes 1 sätestatud kohustust väljastada teave uuringu tulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohtu halduskolleegium on 17. aprilli 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-09 leidnud, et tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi puhul on võimalik eristada avalikõiguslikku otsustust isiku ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks ja tervishoiuteenuse osutamist kui viidatud otsuse järgset eraõiguslikku suhet. Analoogselt piirdub avalik-õiguslik suhe ka käesolevas asjas vaid isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustuse tegemisega. Viidatud otsusele järgnev raviteenuse osutamine ja sellega seonduvad suhted kaebaja ja Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel on eraõiguslikud suhted ning selle suhte pinnalt tekkinud vaidlused (sh kahjunõuded) kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XX kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)