1-11-754/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-754

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-754 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Jevgeni Ljadovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad T.D ja Jevgeni Ljadov ning tema kaitsja Gennadi Kull Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav Jevgeni Ljadov

37805280275, elukoht XXXXXXXX XXXXXX XXX XX-

XX, varem karistatud Tallinna Linnakohtu 25.01.2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,3 - § 17 lg 6 järgi 1 aasta 6 kuu

vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, kinni peetud 08.09.2010. a T.D XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XXX XX-XX,

varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 11-03.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, kinni peetud 08.09.2010. a Kaitsja Vandeadvokaadid Liis Toomsalu ja Riine Lumiste

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a kohtuotsus Jevgeni Ljadovi ja T.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2(4)

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. mail 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati J. Ljadov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 8. september 2010. a.

T.D tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. märtsi

2009. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuu vangistuse võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 8. september 2010. a.

J. Ljadovilt mõisteti välja tsiviilhagi Rautakirja Estonia AS kasuks 1682,54 eurot, Vimonte OÜ kasuks 1639,78 eurot, OG Elektra AS kasuks 422,13 eurot ja R L kasuks 30,34 eurot. J. Ljadovilt ja T.D-lt mõisteti välja solidaarselt tsiviilhagi Baltwind OÜ kasuks 343,27 eurot.

2. T.D ja J. Ljadov mõisteti süüdi selles, et nad 26. juunil 2010. a tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas Akadeemia tee 36 asuvasse Baltwind OÜ-le kuuluvasse kauplusesse, kust varastasid 24 pudelit alkohoolseid jooke ja 68 pakki sigarette kokku 311,70 euro väärtuses. Lisaks sellele mõisteti J. Ljadov süüdi veel 6 salajase varguse episoodis, kus ta tungis sisse Tallinna

linnas asuvatesse kauplustesse ja kioskitesse, kust varastas suurel hulgal alkohoolseid jooke ja sigarette. Nii tungis ta:

1) 25. aprillil 2010. a sisse Sõpruse puiestee 225 asuvasse R-Kioskisse, kust varastas 253 pakki sigarette 487,71 euro väärtuses, 2) 7. mail 2010. a Astangu 50a asuvasse kauplusesse“Y2K Ararat“, kust varastas 390 pakki sigarette 845,55 euro väärtuses,

3) 25. mail 2010. a Sõpruse puiestee 181 asuvasse R-Kioskise, kust varastas 153 pakki sigarette 269,57 euro väärtuses

4) 30. mail 2010. a Astangu 50a asuvasse kauplusesse“Y2K Ararat“, kust varastas alkohoolseid jooke ja 2 mobiiltelefoni stardipaketti kokku 154,47 euro väärtuses 5) 1. juunil 2010. a Õismäe tee 1b asuvasse R-Kioskisse, kust varastas 280 pakki sigarette 521,52 euro väärtuses,

6) 17. juunil 2010. a Ehitajate tee 41 asuvasse kauplusesse „Grossi toidukaubad“ ja varastas 24 pudelit alkohoolseid jooke ja 68 pakki sigarette 260,31 euro väärtuses.

3. ja J. Ljadov ning tema Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav T.D kaitsja G. Kull.

3.1 taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, sest kohus on talle T.D mõistnud rangema karistuse kui taotles prokurör. Prokurör taotles talle 8 kuu vangistuse mõistmist,

kuid kohus mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust. Lisaks sellele tema poolt toime pandud

3(4)

kuritegudes karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

3.2 J. Ljadov taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud

tsiviilhagi osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta kioskitest sellisel hulgal sigarette

varastanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et valvetöötajad saabusid sündmuskohale 2-3 minuti jooksul. Selle ajaga ei oleks olnud võimalik nii palju sigarette kokku koguda, kuhugi pakkida

ja sündmuskohalt põgeneda. Järelikult on kannatanud näidanud varastatud sigarettide kogust

suuremana kui see tegelikult oli. Kahju suurust arvestades on kohus mõistnud talle karmima karistuse. Lisaks sellele on ta oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud ja oma tegevusega uurimisele kaasabi osutanud. Seetõttu palub ta vähendada talle mõistetud vangistuse pikkust või asendada see üldkasuliku tööga.

3.3 J. Ljadovi kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist J. Ljadovile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vangistuse mõistmisel piirduda vahi all viibitud ajaga ning ülejäänud osa vangistusest jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Maakohtu istungil J. Ljadov kahetses puhtsüdamlikult ja lubas edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest.

4. ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T.D T.D-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust. J. Ljadov ja

tema kaitsja taotlesid J. Ljadovile mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, lugedes osa

sellest kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Tsiviilhagi suurust puudutavas osas J. Ljadov oma

apellatsiooni ei toetanud ja loobus sellest. Samuti ei toetanud J. Ljadov maakohtu istungist osa

võtnud kaitsja apellatsiooni osas, millega taotleti talle mõistetud karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

5.1 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema

astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt

sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kahju osalist hüvitamist, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

5.2 ei ole rahul sellega, et kohus on mõistnud talle rangema karistuse, kui taotles T.D prokurör. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse

süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-91-07 samuti märkinud, et kohus ei ole

karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab

4(4) selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust apellandi tõdemus, et kohtu poolt mõistetud karistus on prokuröri poolt taotletust ühe kuu võrra rangem.

Karistust kergendava asjaoluna T.D puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist on kohus T.D-le karistust mõistes juba arvesse võtnud.

5.3 Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava

isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka

Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

J. Ljadovi näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud. Korduvalt on teda

karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamise, pisivarguste ja ühistranspordis piletita sõitmise eest. Määratud rahatrahvid on tasumata. J. Ljadov ei töötanud ning

pani vargused toime raha saamise eesmärgil. Varastatud sigaretid ja alkohoolsed joogid müüs ta

turul maha. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud J. Ljadovit õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega.

5.4 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab

elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsioonidega tutvumist väita, et J. Ljadovi puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on

maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise

materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja narkootilisi aineid ning on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suudaks kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on

sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku

töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline

asenduskaristus piisav mõjutamaks J. Ljadovit hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju

Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsus T.D ja J. Ljadovi suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Julia Katškovskaja