1-10-11671/28 · Tartu Ringkonnakohus

1-10-11671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-10-11671 () Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Kriminaalasi Reimo Koort süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 5; § 348 järgi ja Alo Hänilane süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 10. detsembri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdimõistetu Reimo Koorti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Reimo Koort, isikukood: 37904246016, XXX Varem kriminaalkorras karistatud 7 korda Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2 Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-10-11671 osaliselt, see on Reimo Koorti süüditunnistamises KarS § 349 järgi ja teha

- 2 - selles osas uus otsus mõistes Reimo Koorti süüdi KarS § 25 lg 1 ja 349 järgi jättes karistuse (kuus kuud vangistust) ja liitkaristuse muutmata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokatuuribüroo Valge&Uiga kaudu 249.29 eurot sealhulgas käibemaks 41.55 eurot, advokaat Marina Valgele tema poolt Reimo Koortiile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 249.29 eurot sealhulgas käibemaks 41.55 jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 9. maist 2011.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. maist 2011.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10. maist 2011. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõisteti Reimo Koort süüdi: - KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistati 3 aasta ja 3 kuu vangistusega; - KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistati 8 kuu vangistusega.

R. Koortile KarS § 348 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeriti ümber ning R. Koort mõisteti süüdi KarS § 349 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning R. Koortile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

- 3 - KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Koortile liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust.

R. Koorti karistuse kandmise algusajaks loeti 10.12.2010.

Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Alo Hänilanet, kuid tema osas apellatsiooni ei esitatud.

Maakohus arutas lühimenetluses R. Koortile KarS § 200 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 5; § 348 järgi esitatud süüdistust selles, et:

- tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis koos Alo Hänilasega viibides 17.01.2009 kella 04.30 paiku XXX asuvas korteris, panid toime röövimise selliselt, et R. Koort nõudis R.-E.V. sularaha. Kui R.-E.V. ei nõustunud raha andma, lõi R. Koort R.-E.V. ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel R.-E.V. kukkus põrandale ning seejärel lõi R. Koort R.-E.V. ühel korral rusikaga selja piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastuse (pea põrutuse). Seejärel võttis R. Koort grupis koos Alo Hänilasega ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.-E.V. le kuuluva mobiiltelefoni LG KE800 Chocolate koos mälukaardiga koguväärtusega 3000 krooni ja 200 krooni sularaha, M.V. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3110 C koos mälukaardiga koguväärtusega 2250 krooni, O.V. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6230i väärtusega 1000 krooni, G.G. kuuluva mobiiltelefoni LG KE970 koos kõnekaardi, mälukaardi, kõrvaklappide ja akulaadijaga koguväärtusega 4250 krooni ja 207 krooni sularaha ning J.J. kuuluva mobiiltelefoni Samsung koos kõnekaardi, kõrvaklappide ja akulaadijaga koguväärtusega 1120 krooni.

Sellega pani R. Koort toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt.

- tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 13.04.2009 kella 22.30 ajal Tartus linnaliinibussis nr 6, olles teel Aura Veekeskuse juurest Supilinna, küsis samas bussis viibinud H.L. helistamiseks mobiiltelefoni Sony Ericsson W890, mille H.L. talle ka andis. R. Koort väljus bussist järgmises peatuses Kaarsilla juures ja võttis kaasa H.L. i mobiiltelefoni Sony Ericsson W890i maksumusega 5200 krooni. H.L. järgnes R. Koortile, küsides oma telefoni tagasi, mispeale R. Koort võttis maast kivi ja ähvardas sellega H.L. i visata, mispeale H.L. põgenes R. Koorti eest. Mobiiltelefoni Sony Ericsson viis R. Koort 14.04.2009 Tartu Annelinna pandimajja.

Sellega pani R. Koort toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ja mis on toime pandud avalikult.

- tema, 14.04.2009 Tartus Pikk 82 asuvas OÜ Raakelile kuuluvas Annelinna pandimajas, kasutas võltsitud U.M. nimele väljastatud juhiluba XXXXXXXX ja esitas selle enda

- 4 - isikuttõendavaks dokumendiks 13.04.2009 H.L. varastatud mobiiltelefoni Sony Ericsson W890 pantimisel ja laenu-pandilepingu nr 6865 vormistamisel.

Sellega pani R. Koort toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise.

R. Koort tunnistas kohtuistungil ennast toimepandud kuritegudes süüdi.

Maakohus, uurinud ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leidis, et R. Koorti süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on tõendatud.

R. Koortile esitatud süüdistuses KarS § 348 järgi leidis maakohus, et KarS § 348 objektiivne koosseis seisneb teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises või kasutada andmises.

Võltsitud dokumendi kasutamise all tuleb mõelda dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. R. Koorti poolt OÜ Raakel pandimajas võltsitud dokumendi esitamine on tõendatud tunnistajate K.V. ja E.P. ütlustega ning laenu-pandilepinguga nr 6865. Seega on täidetud KarS §-i 348 objektiivne teokoosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis dokumendi võltsituse osas süüdlase teadmist, et dokument on võltsitud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, kas R. Koort teadis, et U.M. u nimele väljastatud juhiluba on võltsitud. Seega ei ole täidetud KarS § 348 subjektiivne koosseis.

Maakohus leidis, et kuna on tõendatud, et R. Koort kasutas tähtsat isiklikku dokumenti, mis ei olnud tema oma, enda isiku tõendamisel, tuleb temale esitatud süüdistus KarS § 348 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 349 järgi.

KarS § 349 objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost: teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmisest.

KarS § 348 objektiivse teokoosseisu juures on eelnevalt tõendatud, et R. Koort kasutas U.M. u, s.o teise isiku nimele väljastatud tähtsat isiklikku dokumenti, milleks on juhiluba. KarS § 349 subjektiivne koosseis nõuab, et teise isiku nimele antud tähtsat isiklikku dokumenti kasutatakse eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, seega tegutsemist kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Mobiiltelefon, mille R. Koort pandimajja viis, oli varastatud. R. Koorti eesmärgiks oli saada mobiiltelefoni panti andmisel pandimajalt laenu, mida kinnitab sõlmitud leping. Tema eesmärgiks teise isiku nimele antud dokumendi esitamisel oli oma identiteedi varjamine, et mobiiltelefoni varguse eest mitte karistada saada, seega vabaneda kriminaalvastutusest.

- 5 - Võltsitud on dokument, mis on järele-või ümber tehtud. U.M. nime kandev juhiluba on võltsitud. Kodakondsusja Migratsiooniameti andmetel ei ole olemas sellist isikut isikukoodiga 37603193574. Samuti selgus, et ARK-i vanade juhilubade andmebaaside andmetel juhiluba nr XXXXXXXX oli välja antud J.K. nimele (isikukood XXXXXXXXXXX ), nimele ning kehtisid kuni 22.08.2006.

Maakohus leidis, et R. Koort vastutab KarS § 349 järgi. Kuna R. Koorti teos esinevad KarS § 349 ettenähtud kuriteo tunnused, ei saa kohus teda õigeks mõista KarS § 348 järgi vaid temale KarS § 348 järgi esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida. Selline ümberkvalifitseerimine on võimalik R. Koortile esitatud süüdistuse teokirjeldusest tulenevalt ega vaja oluliselt erineva õigusliku hinnangu andmist. Ümberkvalifitseerimine ei halvenda süüdistatava olukorda -nii KarS § 348 kui ka § 349 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Riigikohtu 28.12.2009 lahendi nr 3-1-1-100-09 p 32 järgi on kohtul lähtudes isikule esitatud süüdistusest ja järgides KrMS § 268 lg 8 nõudeid, õigus omal algatusel otsustada, millise süüdistusaktis kirjeldatud ja süüteokoosseisus sisalduva alternatiivi süüdlane realiseeris, sest kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (Riigikohtu 30.11.2009 lahend nr 3-1-1-55-09 p 20).

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

Maakohus leidis, et KarS § 349 puhul on R. Koorti karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine teise kuriteo varjamiseks (KarS § 58 p 9). R. Koort esitas mobiiltelefoni pantimisel teise isiku dokumendi selleks, et varjata oma isikut ja takistada tuvastamast, et selle telefoni on ta saanud avaliku varguse toimepanemise tulemusena.

Maakohus ei pidanud KarS § 349 järgi rahalise karistuse mõistmist võimalikuks, kuna R. Koort on korduvalt toime pannud varavastaseid ja ka vägivallaga seotud kuritegusid ning kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki – vangistust.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

R. Koorti kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o süüdimõistmises KarS § 349 järgi ning mõista R. Koort KarS § 349 järgi õigeks ning kergendada temale mõistetud liitkaristust.

Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti ümber kvalifitseerinud R. Koortile KarS § 348 järgi esitatud süüdistuse ning mõistnud R. Koorti süüdi KarS § 349 järgi. Kaitsja leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-55-09 p 20, peab kohus KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Seega ei piirdu kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel

- 6 - (Riigikohtu 12.12.2008 lahend nr 3-1-1-46-08). Seega juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg 8 sätestatud korras ümber kvalifitseerida.

Juhul, kui kohus kaalub süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu andmist, tuleb süüdistatavale tagada tõhus võimalus end sellise õiguskäsitluse vastu kaitsta (Riigikohtu 12.12.2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46- 08).

Seega tuleneb eelviidatud Riigikohtu lahendist, et sellistel juhtudel tuleb tagada süüdistatavale tõhus võimalus enda kaitseks, kuid R. Koorti puhul maakohus seda ei teinud.

Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 p-d a ja b tagavad süüdistatavale lisaks õigusele olla informeeritud süüdistuse põhjusest, s.o tegudest, mis isik on väidetavalt toime pannud ja mis on süüdistuse aluseks, ka õiguse olla teavitatud nendele tegudele antud õiguslikust kvalifikatsioonist. Süüdistatava täielik ja detailne informeeritus süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes lähtuda, on õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik eeldus, mida tuleb vaadelda süüdistatava kaitseks ettevalmistumise õiguse valguses (nt Pélissier ja Sassi vs. Prantsusmaa, otsus 25.03.1999, pd 51-52). Seega ei tohi kohtu kohaldatav õigusnorm olla süüdistatavale üllatuslik ja süüdistataval peab olema mõistlik võimalus esitada sellisele õiguskäsitlusele oma vastuväited.

Kui kohus annab nõupidamistoas otsust tehes süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu, ei ole süüdistataval üldjuhul võimalik kohtu õiguskäsitlusest lähtuvalt oma seisukohti ja vastuväiteid esitada, mistõttu rikutakse süüdimõistmisel tema kaitseõigust. Sel põhjusel piirab KrMS § 268 lg 8 koostoimes sama paragrahvi lõikega 2 kohtu võimalust teha nõupidamistoas kuriteo kvalifikatsioonis olulisi muudatusi.

Riigikohus on seisukohal, et kohus võib kaitseõiguse tagamiseks teha süüdistatavale ja kaitsjale ettepaneku avaldada oma seisukoht uue kuriteokoosseisu kohaldatavuse suhtes. Selliselt toimides ei välju kohus oma menetluslikust rollist ega riku KrMS § 14 lg 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet.

Kuna maakohus seda ei teinud, on maakohus rikkunud süüdistatava kaitseõigust ning seetõttu kuulub kohtuotsus tühistamisele osaliselt, süüdistuses KarS § 349 järgi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb R. Koorti süüdimõistmises KarS § 349 järgi tühistada ja teha selles osas uus otsus.

Apellatsiooni põhiteesi kohaselt on maakohus, kvalifitseerides R. Koorti süüdistuse KarS § 348 järgi ümber KarS § 349 järgi ja tunnistades ta selles süüdi ning mõistes karistuse, rikkunud süüdistatava kaitseõigust.

- 7 - KarS § 349 sätestab vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest

Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et võltsitud on dokument, mis on järele-või ümber tehtud. U.M. nime kandev juhiluba on võltsitud. Kodakondsusja Migratsiooniameti andmetel ei ole olemas sellist isikut isikukoodiga 37603193574. Samuti selgus, et ARK-i vanade juhilubade andmebaaside andmetel juhiluba nr XXXXXXXX oli välja antud J.K. nimele (isikukood XXXXXXXXXXX ) ning kehtisid kuni 22.08.2006.

Vaieldamatult oli U.M. nimele väljaantud juhiload võltsitud. Kuna maakohus leidis, et subjektiivne süüteokoosseis ei ole tõendatud, tunnistati R. Koort süüdi mitte KarS § 348 järgi (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise või kasutada andmise eest, vaid KarS § 349 järgi. Viimane koosseis peab aga erinevalt KarS §-st 348 silmas mitte võltsitud, vaid ehtsat dokumenti.

Teise isiku nimele tähtsa isikliku dokumendi kasutamine pandimajas eeldab, et isik teadis, et dokument on ehtne. Vastasel juhul pidi ta arvestama, et varastatud mobiiltelefoni eest talle raha ei maksta.

Seega oli R. Koorti tahtlus suunatud teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele, et saada pandimajast raha, kuid jäi tema tahtest lõpule viimata dokumendi võltsituse tõttu. Neil asjaoludel on R Koorti puhul tegemist mitte lõpuleviidud kuriteoga vaid kuriteo katsega KarS §-de 25 lg 1 ja 349.

Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja mõista R. Koort süüdi KarS §-de 25 lg 1 ja 349 järgi. Samas leiab ringkonnakohus, et see ei too kaasa karistuse vähendamist. Maakohtu otsuse põhjendused mõistetud karistuse liigi ja määra valikul kehtivad täiel määral ka KarS §- de 25 lg 1 ja 349 kohta. KarS § 349 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse, mistõttu kuriteo katse eest kuuekuulise karistuse mõistmine on kooskõlas KarS §-ga 56.

KarS §-d 348 ja 349 käsitlevad mõlemad tähtsa isikliku dokumendi kasutamist. Ühel juhul on tegemist võltsitud dokumendiga, teisel juhul mitte. Mõlemad sätted asuvad ühes ja samas karistusseadustiku peatükis ja jaos. Mõlemad paragrahvid näevad ette ühesugused karistused. Seega ei saa käsitleda R. Koorti teo ümberkvalifitseerimist KarS §-lt 348 §-le 349 kaitseõiguse rikkumisena.

R. Koorti poolt teole teise õigusliku hinnangu andmine ei saanud olla üllatus, kuna seda käsitleti vaidlustes ja vajadusel oleks R. Koortil või tema kaitsjal õigus taotleda kohtuliku uurimise ennistamist.

KarS § 185 lg 1 tuleb menetluskulud osutatud õigusabi eest jätta riigi kanda.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar